Eesti inimarengu 2007 sõlmprobleemid : haridus ja lõimumine

1. Eesti inimarengu 2007 sõlmprobleemid : haridus ja lõimumine Marju Lauristin Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor EIA 2008 peatoimetaja

2. Inimarengu aruannete kitsam ja laiem käsitlustasand • IA indeksi põhinäitajate abiga inimarengu üldtendentside jälgimise ja maade võrdluse võimaldamine • Iga maa inimarengu olukorra ja sõlmprobleemide kaardistamine. Inimarengu seostamine üldisemate arenguprobleemidega muudes valdkondades: majanduse inimressurss, poliitiline osalus, sotsiaalne ja kultuuriline jätkusuutlikus, keskkonnasäästlikkus • Erinev fookus igal aastal ( EIA 2007: haridus&majandusareng, venekeelne elanikkond; EIA 2008: tervis, elukvaliteet, tarbimiskäitumine; EIA 2009: inimene ja keskkond?)

3. EIA 2007: Haridus ja majandusareng (II ja IV pt)

4. Haridus inimarengu ja majandusarengu vaatevinklist • Eesti on hariduse üldnäitajatelt suhteliselt heas positsioonis (vt EIA 2007 II peatükk) • Hariduse efektiivsus majandusarengu vaatevinklist ei ole aga kaugeltki rahuldav • EIA 2007 IV peatükk toob esile rea vastuolusid ja mureküsimusi hariduse ja tööturu seoste kohta

5. Statistiline pilt ei kattu avalikkuses valitseva hoiakuga Eestist kui ametnike, kaupmeeste ja ärijuhtide riigist

6. Valgekraede ja sinikraede osakaal hõivestruktuuris Eestis ja EL-is , 2006 (ESA, Eurostat)

7. Sinikraedele toetuv tootmine takistab majandusarengut • Eesti majandusharude struktuuris on suurem roll rohkesti sinikraesid vajavatel tootmissektoritel, milles kasutatav tehnoloogia lähtub suures osas madalat kvalifikatsiooni eeldavast tööjõust • Euroopa keskmisega võrreldes enam sinikraedele toetuv tootmisstruktuur kujutab endast olulist pidurit majanduse ümberkujundamisel, kuna Eesti praeguse tööjõu ümbersunamine teistsugusele tööle ei ole kerge • Füüsilist tööd tegev tööjõud, kelle kutseharidus on suunitletud kitsaste funktsioonide täitmisele, on uutele ametitele raskelt ümberkohanduv

8. Inimkapitali kiire vananemine • Kuigi formaalsete tunnuste järgi on et Eesti tööjõud suhteliselt kõrgelt kvalifitseeritud, siis elukestva õppe kogemuse/süsteemi puudumine ning kiiresti arenev majandus on tekitanud olukorra, kus Eesti inimkapital deformeerub (vananeb) väga kiiresti ja esialgsest suhtelisest eelisest võib saada arengu takistaja • Eesti kulutab töötajate, sh eriti tööliste täiend-ja ümberõppele kümneid kordi vähem kui arenenud tööstusriigid • Eestis (ja Leedus) on EL riikide seas suurim vahe (8x) madalama ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osalemises elukestvas õppes

9. Majandusarengu uuele rajale viimiseks on vajalik seada uued nõuded tööjõu kvaliteedile (kõrge tootlikkusega teadmustöötaja’ ettevalmistamisele), siit ka erinev ootus hariduse ( sh ümberõppe) sisule ja korraldusele

10. Meie haridussüsteem peaks ette valmistama ’teadmustöötajaid’ • Teadmustöötaja on universaalsete oskustega töötegija, kes on paindlik ning keda on võimalik rakendada tootmisprotsessi erinevates lülides • Teadmuspõhise majanduse staadiumis lisandub kätteõpetatud oskustele tehnoloogiat, sotsiaalseid oskusi ja ärilist arusaama integreeriv oskusteave, n-ö projektijuhi kompetents • Teadmustöötaja puhul eeldame, et konkreetse lahenduse peab töötaja ise välja pakkuma, piisab, kui talle on vastav tööülesanne püstitatud • Teadmustöötaja on pidevalt end täiendav ja avatud uutele väljakutsetele

11. Järeldusi • Majanduses kõrgema tootlikkuse saavutamine pole võimalik ilma olemasoleva tööjõu (nii juhtide kui ametnike ja tööliste) ümberkvalifitseerimiseta • Teadmustöötaja ettevalmistus eeldab kogu haridussüsteemi ümberhäälestamist • Ettevõtetel ja haridussüsteemil peaks olema majanduse uuenemist tagav töötajate ümberõppe strateegia • On vaja muutusi senises ümber- ja täiendõppe finantseerimise ning riikliku toetamise süsteemis

12. EIA 2007 : Venekeelne elanikkond Eesti ühiskonna osana (IIIpt)

13. Kasutatud uuringud • ESA :Eesti tööjõu-uuring (ETU), Leibkondade uuring • ESS- Euroopa Sotsiaaluuring • Saar Poll :Küsitlus ‘Mitte-eestlaste perspektiivid’. 2006 • TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond: ‘Mina. Maailm. Meedia’( MeeMa)küsitlused 2002 ja 2005 • TÜ politoloogia osakond: ‘Poliitilise osaluse uuring: valimisjärgne küsitlus’ 2005ja 2007 • TÜ/Saar Poll.Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast Pronkssõduri kriisi. Rahvastikuministri Büroo 2007

14. Rahvastik ja rahvused

15. Eesti elanikkonna rahvuslik jaotus earühmades Jaanuar 2007 (ESA)

16. Eesti rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus • EV Välisministeeriumi andmetel elas Eestis 2. juuli 2007 seisuga ca1 139 600 Eesti kodanikku, neist ca921 500 eesti rahvusest • 19%kodanikkonnast (ca 218 100 EV kodanikku) oli teistest rahvustest, st kuulusid valdavalt venekeelse elanikkonna hulka. • Määratlemata kodakondsusega elanikke oli Eesti püsielanike seas 115 274 • Venemaa kodanikke oli 91 854, Ukraina kodanikke 4608, Soome kodanikke 1948, Läti kodanikke 1574, Valgevene kodanikke 1347 ja Leedu kodanikke 1346.

17. Erineva kodakondsusega inimeste osakaalu muutumine Eesti rahvastikus 1992-2007 (VM andmed)

18. Kodanikkonna rahvusliku struktuuri muutumisest tulenevad järeldused • Kodakondsuseta isikute naturaliseerimine oli postkommunistlikule siirdeperioodile iseloomulik võtmeküsimus, mille tähtsus hakkab taanduma • Sarnaselt teiste Euroopa riikidega muudab kodanikkonna kultuuriline mitmekesisus Eesti ühiskonna integratsiooni üheks olulisemaks probleemiks erinevast rahvustest kodanike võrdväärse osalemise avalikus elus, riigiametites, majanduses ja poliitikas • Sellest sõltub ka Eesti kodakondsuse praktiline väärtustamine mittekodanike jaoks

19. Sotsiaalmajanduslikud probleemid

20. Kõrgendatud ootused sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsuse suhtes • Kiire majanduslik tõus on kasvatanud nii eestlaste kui ka teistest rahvustest Eesti elanike heaolu, kuid koos sellega ka suurendanud nõudlikkust sotsiaalse turvalisuse, eneseteostusvõimaluste ning elukvaliteedi suhtes. • Need kõrgendatud ootused kajastuvad ka sotsiaalmajandusliku integratsiooni suurenenud tähtsuses, ehk teisisõnu teravdatud tähelepanus erinevast rahvusest inimeste sotsiaalmajanduslike võimaluste (eba-)võrdsuse vastu.

21. Sissetulekute vahed suurenesid • Euroopa Sotsiaaluuringu tulemuste põhjal võib öelda, et võrreldes 2004 aastaga suurenes eestlaste ja mitte-eestlaste leibkonna sissetulekute vahe 2007 aastaks nii nooremas kui vanemas earühmas: kui aastal 2004 moodustas 15–30aastaste mitte-eestlaste sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 75% samaealiste eestlaste sissetulekust, siis aastal 2006 vaid 70%, veelgi enam (13 protsendipunkti võrra) oli kasvanud sissetulekute erinevus 46–60aastaste eestlaste ja mitte-eestlaste vahel.

22. Eestlaste ja mitte-eestlaste erinevuse suurenemine sissetulekukvintiilidessejaotumisel: 2004 ja 2006 (ESA)

23. Sotsiaalmajandusliku olukorra rahvuslike ja piirkondlike erinevustega on seotud ka Eesti inimarengu mitmed valupunktid (madal oodatav eluiga, meeste kõrgem surevus, koolist väljalangevus, tööpuudus, sotsiaalne tõrjutus ja regionaalne ebavõrdsus, turvalisuse puudumine)

24. Venekeelse elanikkonna jõukama, harituma ja aktiivsema osa rahulolematus oma staatuse ja osalusvõimalustega pingestab sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse tunnet rohkemgi, kui vaesema osa sotsiaalsed riskid, mis pigem ületavad kui tekitavad rahvuspiire.

25. Ametipositsioonide muutustendents liikus ülespoole eestlaste ja allapoole mitte-eestlaste seas 1989-2006 (ESA)

26. Mitte-eestlaste potentsiaali tööturul on alakasutatud • Eesti tööjõuturu avanemine Euroopa Liidu maadesse ning rahvastiku jätkuv vähenemine negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on muutnud eriti teravaks inimkapitali defitsiidi • Pingestuva tööjõuturu olukorras vajab rohkem tähelepanu venekeelsete koolide lõpetanute potentsiaali efektiivsem rakendatus Eestis, sh kõrgemat ja tehnika-alast haridust nõudvatel töökohtadel

27. Kultuuriline dimensioon: väärtused, identiteet, keelekasutus, infoväli

28. Keeleoskusest • Viimasel ajal on tõusnud eesti keele nn sümboolne väärtus – nii vene kui eesti vastajate enamik leiab, et eesti keele äraõppimine suurendab eestlaste usaldust. • Eriti eestlaste seas on kasvanud veendumus, et eesti keele äraõppimisel kaob Eestis ka eristav suhtumine teistesse rahvustesse (pole vahet, mis rahvusest inimene on). • Samas on venekeelne elanikkond, sh noored, hakanud rohkem rõhutama oma emakeele sümboolset väärtust

29. Keelteoskus eestlaste ja mitte-eestlaste earühmades (TÜ/SaarPoll 2007)

30. Õpilaste arvu vähenemine eesti-ja venekeelsete koolides: eesti keeles õppijate osakaal on tõusnud 78%-ni (HTM)

31. Sügava tulevikumõjuga on 2007. aastal käivitunud venekeelsete keskkoolide üleminek osaliselt eestikeelsele õpetusele

32. Väärtustest ja identiteedist • Uurimused näitavad, et hästi kohanenud, lõimunud mitte-eestlastel on tugevam riigi-identiteet, nende väärtusstruktuurid on sarnaselt eestlastele individualistlikumad ning eneseteostusele suunatud, nende meediamaailm on mitmekesine, kusjuures selles on oma koht ka eestikeelsel meedial • End ühiskonnas tõrjutuna tundvaid mitte-eestlasi iseloomustavad kompensatoorsed defitsiidiväärtused, enesekaitseline kogukonnaidentiteet, tugevnev etniline eneseteadvus, mida võimendab Venemaa TV kanalite monopoolne roll infoväljas

33. Eestlaste ja venekeelse elanikkonna väärtusstruktuuride erinev profiil (MeeMa 2005)

34. Meediast

35. Meediakanalite jälgimine venekeelse elanikkonna seas (juuni 2007) • Venemaa telekanalid93 % • Eestis ilmuvad venekeelsed lehed68% • Eesti Raadio venekeelsed saated64 % • Venemaa Interneti-portaalid47 % • Eesti telekanalid41 % • Venemaa ajalehed37 % • Eestikeelsed raadiosaated22 % • Eestikeelsed ajalehed21 % • Eestikeelsed Interneti-portaalid20 %

36. Ühise infovälja vajadus • Kohalik tasand, pilk kohaliku venekeelse elanikkonna argipäeva ning tema vaatenurga esindamine Eesti avalikus ruumis on praegu Eesti meediaväljalt puudu • Eesti-keskse venekeelse meedia arengut dialoogi poole oleks oluline toetada rahvusringhäälingu venekeelse programmi abil • Venemaa meedia mõju saab vähendada, pakkudes Eesti telekanalites võimalust näha, kuidas tuleb oma elu ja probleemidega toime venekeelne elanik Narvas, Lasnamäel, Mustvees, Valgas või Pärnus, mida ta arvab Eesti asjadest, milles on eestlastega ühte, mis suhtes aga eri meelt.  

37. Usaldus ja suhtlus • Kõiki Eesti elanikke ühendav solidaarsustunne ning vastastikune usaldus on suhteliselt madal. Usaldamatus suurenes veelgi pärast 2007 a ‘aprillikriisi’. • Nii eestlaste ja venekeelese elanikkonna suhtlusvõrgustikke iseloomustab rahvuspõhisus, mille ületamine rohkem kui paratamatute olmekontaktide pinnal on väga harv. • Kontaktide tihedus on otseselt seotud vastastikuse sallivuse kasvuga

38. Eestlaste ja venekeelse elanikkonna lõimumine: mitmed rahvused, üks Eesti rahvas?

39. Lõimumiseks on vaja mõlemapoolset head tahet (MeeMa 2005, TÜ/SaarPoll 2007)

40. Eestlaste (vasakul) jagunemine lõimumisvalmiduse ja mitte-eestlaste (paremal) jagunemine lõimumisastme alusel

41. Erineva lõimumisastme ja –tahtega rühmad • Nii eestlaste kui ka teiste rahvuste seas on vähemuses (moodustades ca kolmandiku kummaski keelekogukonnas) need inimesed, kes on valmis tegelikuks koostööks ja dialoogisuhteks ühise Eesti rahva liikmetena. Nende nähtavus avalikkuses, osalemine Eesti sõlmprobleemide arutelus, julgus võtta endale arvamusliidri rolli on määrav, et ühiskonnas kujuneks üldine lõimumist ja koostööd soosiv õhkkond

42. Järeldusi integratsioonipoliitikale • Pärast 2007 aasta aprillikriisi on integratsiooni sihid muutunud sisulisemaks , suurema kaalu on saanud turvalisuse dimensioon • Integratsioonipoliitikas on vaja selgemini lähtuda erineva kodakondsuse ja lõimumistasemega rahvarühmade eripärast • Prioriteetseks sihtrühmaks on muutunud mitte kodakondsuseta isikud, vaid Eesti Vabariigi venekeelne kodanikkond • Määratlemata kodakondsusega inimeste osa on vähenenud 8%-ni Eesti elanikkonnast. Nende motivatsioon kodakondsuse saamiseks on reeglina madal ning nende suhteline tõrjutus ei lahene kodakondsuse formaalse andmisega • Venemaa kodanikud on jäänud senise integratsioonipoliitika sihtrühmana vaateväljalt eemale.

43. Mida on vaja rahvuspingete vältimiseks ja ühiskonna stabiilsuse ning turvalise arengu tagamiseks? • Venekeelse elanikkonna positiivse panuse suurendamine Eesti majanduse arengusse (koolitus, mobiilsus) • Venekeelse kodanikkonna aktiivne kaasamine Eesti ühiskonna probleemide konstruktiivsesse arutellu ning lahendamisse • Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võrdse kohtlemise tagamine nii tööturul kui muudes eluvaldkondades (NB! Võrdse kohtlemise seadus!) • Ühise inforuumi ja avaliku sfääri kujundamine • Teistest rahvustest inimeste väärtusmaailma parem tundmine, kultuuridevahelise dialoogi arendamine • Võimalike rahvuspingete allikate seire ja selgitamine

44. Aastat 2007 võime vaadelda teatud pöördepunktina.Kas edasised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised arengud on olnud Eesti inimarengule positiivse või negatiivse mõjuga?

45. Eesti Inimarengu Aruande 2008 fookus: elukvaliteet

46. Tänan kuulamast!http://www.kogu.ee/?id=10550