“ RAHVUSSUHTED & INTEGRATSIOONIPOLIITIKA VÄLJAKUTSED PÄRAST PRONKSSÕDURI KRIISI”

1. “RAHVUSSUHTED & INTEGRATSIOONIPOLIITIKAVÄLJAKUTSED PÄRAST PRONKSSÕDURI KRIISI” Rahvastikuministri büroo 8. august 2007

2. Uuringu tellimise eesmärgid ja tulemuste rakendamine • Sotsiaalteadlaste ekspertarvamus Pronkssõduri kriisi järel võttis kokku selle sündmuse võimalikud põhjused ja järgnevates arengutes peituvad ohud. Rahvastikuministri büroo poolt telliti selle järel empiiriline uuring, et neid oletusi kontrollida ja olukorra hinnangut täpsustada. • Selleks, et eksperthinnanguid ja uuringutulemusi kasutada integratsioonipoliitika uute meetmete väljatöötamiseks, on vaja see uus teave, mis uurimustest tuleneb, tõlkida konkreetsete ettepanekute keelde ning poliitikute ja avalikkusega läbi arutada.

3. 2007. a juuni küsitlus ‘Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast ‘pronkssõduri kriisi’

4. UURIMUSE LÄBIVIIMINE • Tellija: Rahvastikuministri büroo • Aeg: mai-juuli 2007 • Teostajad: küsimustiku koostasid Tartu ülikooli teadlased ja uuringu viis läbi SaarPoll • Kokku küsitleti ajavahemikul 15. juuni- 25. juuni 2007. a. 1487 inimest vanuses 15-74 a, neist 996 eestlast ja 491 teisest rahvusest inimest.

5. UURINGU EESMÄRGID • Kontrollida väidet, et aprillikriis on viinud Eesti ühiskonna rahvusliku polariseerumise mõttes uude seisundisse • Võrrelda aprillikriisi põhjuste ja mõjude kuvandit eestlaste ja venekeelse elanikkonna hulgas • Kaardistada rahvusvähemuste seas valitsevad erisused suhetes Eesti riigi ja ühiskonnaga ning täpsustada selle alusel integratsioonipoliitika sihtgrupid • Kaardistada eestlaste ja rahvusvähemuste hoiak integratsiooni erinevate aspektide olulisuse ja edukuse suhtes ning valmisolek osalemiseks integratsiooniprotsessis • Heita valgust meedia rollile aprillikriisi ajal ning selgitada võimalusi suurendada eestlaste ja rahvusvähemuste ühisosa meediaruumis

6. Suhtumine lõimumispoliitikasse

7. Integratsiooni suhtumine pärast aprillikriisi on eestlaste seaspositiivsem

8. Eestlaste ja rahvusvähemuste lõimumiskuvandi erinevused • Eestlaste jaoks on esiplaanil keeleõpe ja hariduse ühtlustamine ja tagaplaanil mitte-eestlaste sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamise probleemid • Rahvusvähemuse jaoks on olulisim sotsiaalse tõrjutuse, sallivuse (teiste kultuuride mõistmise) ja kaasamise probleemistik • Mida olulisemaks hinnatakse konkreetset lõimumise eesmärki, seda kriitilisem ollakse selle teostumist hinnates (näiteks– sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsust peab tähtsaks 55% venekeelsetest vastajatest, kuid vaid 21% peab seda teostunuks; sallivust ning teiste kultuuride mõistmist eestlaste seas peab oluliseks 46%, aga teostunuks 23%) • Kõige enam üksmeelt on suhtumises sotsiaalsete riskide vähendamisse (HIV, narkomaania) - 60% venekeelsetest vastajatest ja 67% eestlastest peab seda oluliseks

9. Integratsioonipoliitika prioriteedid eestlaste ja mitte-eestlaste jaoks on erinevad

11. Eestlaste seas domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak muulaste kaasamisse Eesti majandusse ja poliitikasse, ehkki pärast aprillikriisi on see hoiak veidi pehmenenud

12. Rahvusvähemuse jaotumine lõimumisastme järgi

13. KUULUVUSTUNNE • 68% venekeelsest elanikkonnast peab end Eesti rahva (põhiseaduse mõttes demokraatliku võimu kandja) liikmeks, 32% kahtlesid selles või eitasid seda.

14. Venekeelsete küsitletute jagunemine lõimumisastme järgi • Lõimumisindeks on koostatud järgmiste tunnuste liitmisel: 1.Eesti kodakondsuse omamine, 2.eesti keele oskamine, 3.enese tunnetamine osana Eesti rahvast (põhiseaduse mõttes), 4.sagedane suhtlus eestlaste ja venelaste vahel, 5. suhtluses kasutatakse eesti keelt või mõlemat keelt vaheldumisi,6.positiivne suhtumine Eesti ühiskonnas viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud muutustesse, 7.Eesti riigi usaldamine.

15. Tugevalt lõimunud rahvusvähemuse rühma (28% küsitletutest) iseloomustab • EV kodakondsus (91% ) • Peab end Eesti rahva liikmeks (95% ) • Usaldab Eesti riiki (44%) • Rõõmustab muutuste üle (43%) • Oskab eesti keelt (86%) • Suhtleb igapäevaselt eestlastega (69%), seejuures 18% ainult eesti keeles, 74% mõlemas keeles • Kõrgharidus (34%) • Hea sissetulek (vähemalt 5000 krooni kuus pereliikme kohta) • Noorus (42% alla 40a)

16. Erineva lõimumisastmega rühmade osakaal küsitletud Eesti kodanike, muude riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute seas • Küsitletud Eesti kodanikest olid vaid pooled tugevalt lõimunud.

17. Oluline väljakutse integratsioonipoliitikale on Eesti kodakondsuse omandanud rahvusvähemuste positiivse seotuse tugevdamine eestlastega ning nende suurem kaasamine demokraatlikesse protsessidesse Eesti ühiskonnas

18. Hoiaku murelikkus • Eestlasi iseloomustab üldiselt väiksem murelikkus probleemide olulisuse hindamisel ning suurem optimism Eesti riigi poliitika positiivse mõju suhtes rahvusvähemuste probleemide lahendamisele • Rahvusvähemustel on rohkem hirme ja muresid, nad on valdavalt kriitilised Eesti rolli suhtes nende probleemide lahendamisel • Suurema lõimumisastmega rahvusvähemused näevad Eesti riigi rolli positiivsemalt

19. SALLIVUS SUHETES

20. Eestlased eitavad ebavõrdsust, mitte-eestlastele on see oluline probleem

21. Diskrimineerimiskogemus

22. Eestlaste ja venekeelse elanikkonna hinnangud Eesti riigile ja Venemaale muulaste probleemide lahendajana • Eestlased on veendunud, et Eesti riik lahendab piisavalt hästi muulaste probleeme, samas kui isegi hästi lõimunud mitte-eestlased on selles suhtes valdavalt kriitilised • Suur osa venekeelsest elanikkonnast ei näe Venemaas oma probleemide lahendajat

23. APRILLIKRIIS Hinnangud aprillikriisi põhjustele ja tagajärgedele

24. RAHVUSLIK POLARISEERUMINE PRONKSMEHE TEISALDAMISE HINNANGUTES • 79% eestlastest peab seda õigeks • 76% venekeelsetest vastajatest peab ebaõigeks

25. VASTANDLIK HINNANG VALITSUSE TEGEVUSELE • 66% eestlastest ja ainult 5% muulastest kiidab valitsuse tegevuse aprillikriisi ajal heaks • Valitsuse tegevusse suhtub kriitiliselt 19% eestlastest ja 84% muulastest

26. Eestlased ja teisest rahvusest inimesed näevad tänavarahutuste põhjusi põhimõtteliselt erinevalt ning üksteist mittemõistmises süüdistavalt • Eestlaste arvates konflikt tekkis seetõttu, et venekeelne elanikkond näeb minevikku ja Eesti tegelikkust erinevalt kui eestlased. Rahutusi käivitas otseselt Venemaa poliitika ning provokaatorite tegevus. • Teistest rahvustest inimesed näevad kriisi põhjusena valitsuse puudulikku suhtlemist muulaskonnaga ning kuju teisaldamise ja ümbermatmise korraldamise viisi. Sündmuste käiku mõjutanud oluliseks põhjuseks peetakse protesti Eesti riigi muulaspoliitika vastu. • Rohkem lõimunud muulased rõhutavad teistest enam valitsuskommunikatsiooni puudusi ning meedia mõju

27. Aprillikriisi mõjud

28. Uuring näitas, et aprillikriis ei ole siiski oluliselt halvendanud rahvussuhteid lähiümbruses • Küsitlustulemused ei kinnita, et aprillikriis oleks rahvussuhted Eestis totaalselt halvaks muutnud • Kriis ei mõjutanud eriti palju eestlaste ja muukeelse elanikkonna suhtlemist kohalikul tasandil • Suhted on halvenenud avaliku arvamuse, meedia ja poliitika tasandil

29. Meedia

30. % vastajatest, kes jälgis kanalit sageli, järjekindlalt Eestlased Teised rahvused Tavaline olukord Aprilli- sündmused Tavaline Olukord Aprilli- sündmused Eestikeelsed ajalehed 70 72 7 10 Eestimaal ilmuvad venekeelsed ajalehed 1 4 33 36 Venemaa ajalehed 0 2 8 15 Eesti Raadio * 62 * 21 Eesti telekanalid 83 84 15 26 Kohalikud kaabeltelekanalid 6 5 15 15 PBK 4 4 74 70 Teised Venemaa teleprogrammid 5 5 65 57 Eestikeelsed internetiportaalid 41 41 7 12 Venemaa internetiportaaalid 1 2 22 23 Eesti venekeelsed internetiportaalid 2 2 22 32 Meedia jälgimine tavaolukorras ja aprillikriisi ajal: rahvusvähemuse seas suurenes huvi Eesti kanalite vastu

31. Usaldusindeks Infokanal Eestlased Teised rahvused Eestikeelsed ajalehed 0,07 1,59 Eestimaal ilmuvad venekeelsed ajalehed 2,82 0,56 Venemaa ajalehed 14,92 1,46 Eesti TV 0,02 0,84 Kanal 2, TV 3 0,07 1,09 Eesti Raadio venekeelsed saated 0,79 0,44 Kohalikud kaabeltelekanalid 2,84 0,69 PBK 5,25 0,34 Teised Venemaa teleprogrammid 10,1 0,60 Eestikeelsed internetiportaalid 0,20 1,41 Venemaa internetiportaaalid 20,0 0,96 Eesti venekeelsed internetiportaalid 3,25 0,60 Meediakanalite usaldamise indeks (usaldavate suhe mitteusaldajatesse auditooriumi seas): Eesti Raadio venekeelne programm konkureerib edukalt Vene kanalitega

32. Meedia võimaluste kasutamisest seoses aprillikriisiga • Ehkki Venemaa TV on jäänud ainsaks domineerivaks infoallikaks , suurenes pronksikriisi ajal Eesti kanalite jälgitavus • Ka venekeelse auditooriumi seas on küllalt suur osa neid, kes jälgivad meediat, sh Venemaa kanaleid põhimõttelise umbusuga • ETV ja Raadio 4 kuulusid rahvusvähemuste poolt enim usaldatud kanalite hulka • Eesti meediakanalid ei kasutanud võimalust venekeelse elanikkonna diferentseerimiseks, vaid suurendasid polariseerutust rahvuste vahel

33. Küsitletute enamus toetab Eesti riigi panustamist venekeelse audiovisuaalse meediaruumi laiendamisse: venekeelset ETV kanalit peab vajalikuks 64% eestlastest ja 87% venekeelsetest vastajatest

34. KOKKUVÕTTEKS

35. Venekeelse kogukonna seesmine heterogeensus • Uurimus näitas, et vaatamata konkreetselt pronkssõduri ümber tekkinud negatiivsetele tundmustele, ei moodusta venekeelne elanikkonda ka pärast aprillikriisi totaalselt eestlastele vastanduvat kogukonda. • Rahvusvähemused jagunevad nii kodakondsuselt, keeleoskuselt kui hoiakutelt tugevalt lõimunud, nõrgemalt lõimunud ja lõimumata kolmandikeks, kelle suhtes tuleks integratsioonipoliitikas kehtestada erinevad sihid ja põhimõtted.

36. Suhete kliima • Suurenenud pingetele vaatamata on suhtluskliima eestlaste ja rahvusvähemuste vahel pärast aprillikriisi jäänud valdavalt heatahtlikuks • Rõhuv osa nii eestlastest kui rahvusvähemusest arvab, et nende lähiümbruses rahvussuhted ei halvenenud. • Põhiprobleeme nähakse rahvusvahelisel ning meedia ja poliitika, mitte inimsuhete või töösuhete tasandil

37. Aprillikriisi stigmatiseeriv mõju • Aprillikriis süvendas rahvusvähemuse sildistamist eestlaste silmis ja soodustas venekeelse kogukonna protestiidentiteeti, kuna märatsev noortejõuk Tallinna kesklinnas kujundatimeedias kogu venekeelse elanikkonna sümboliks. • Lõimunud rahvusvähemuse jaoks puudus eestikeelses meedias piisav väljund, mis oleks aidanud neid moraalselt vastu panna Vene psühholoogilisele survele ja loonud tasakaalustatud pilti vene kogukonnast

38. Uuring andis lõimumise positiivse mudeli • Uuringu tulemustele toetudes saime luua ‘tugevasti lõimunud rahvusvähemuse’ mudeli (eesti keelt oskav, eestlastega läbi käiv, Eesti edukusele orienteeritud ja eesti-pärast elustiili hindav naturaliseeritud kodanik). • Ta omab kõrgendatud ootusi Eesti riigi poliitikale ning on senise integratsioonipoliitika suhtes seetõttu väga kriitiline • Suhtub kriitiliselt Venemaa nn ‘kaasmaalaste poliitika’ rolli rahvusvähemuse probleemide lahendajana • On eriti huvitatud sellest, et naturaliseeritud Eesti kodanikke käsitletaks võrdse partnerina integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel • Peab keskseteks integratsiooni eesmärkideks võrdsete sotsiaalmajanduslike võimaluste ja osalemisvõimaluste tagamist

39. Tugevalt lõimunud rahvusvähemus kui partner • Tugevalt lõimunud, kindlakskujunenud Eesti identiteediga rahvusvähemust tuleks integratsioonipoliitika kavandamisse kaasata partnerina, mitte objektina. Need reeglina eesti keelt valdavad ning Eesti kodakondsust omavad muulased puutuvad kahjuks liiga sageli kokku eestlaste tõrjuva hoiakuga • On vajalik leida uusi tõhusamaid vorme eestlaste ning Eesti ühiskonnaga hästi lõimunud rahvusvähemuse dialoogiks ja koostööks. Usalduse saavutamisele on põhitakistuseks eestlaste seas levinud sallimatus ja soovimatus kaasata lõimunud venelasi Eesti riigi avalikku ellu ja otsustusprotsessidesse. • Eesti kodakondsuse saanud rahvusvähemuse positiivse hoiaku kindlustamisel on eriti oluline suhtes tagada nii seadusandluses kui praktikas kõigi eesti kodanike, rahvusest sõltumata, võrdne kohtlemine tööturul ja avalikus sfääris.

40. Lõimumise keskmine tase: põhiline sihtrühm • Ligi kolmandik on nõrgemalt lõimunud, end Eesti rahvana identifitseerivaid, kuid Eesti riigi suhtes umbusklikumaid mitte-eestlasi, kelle tugevamaks sidumiseks Eesti ühiskonnaga on vaja suuremat avatust ja mõistmist nende probleemide suhtes ning abi praktiliste probleemide lahendamisel • Nõrgemalt lõimunutele tuleb anda rohkem võimalusi osaleda koos eestlastega kodanikuühiskonnas, mitmesugustel üritustel, koolitustel jne.

41. Lõimumata muulased: põhiliseks sotsiaalsed mured • Kolmandas kolmandikus on madala sotsiaalse enesehinnanguga ressursivaeseid, kuid positiivselt häälestatud inimesi, kelle puhul on esiplaanil nende negatiivsete, allajäänu-hoiakute muutumine, sotsiaalsete probleemide lahendamine, abi toimetuleku tagamisel ja kodakondsuseksamiks valmistumisel • Kuid siin on ka neid, kes kodakondsust pole põhimõtteliselt tahtnudki võtta ning tunnevad end Eestis sisuliselt ‘võõramaalastena’, kelle integreerimine oleks tühja tuule tallamine.

42. Kriis suurendas rahvusvähemuste huvi Eesti meedia vastu • Aprillisündmused muutsid oluliselt teistest rahvustest inimeste meediatarbimise harjumusi. Nende infoallikate valik muutus rohkem Eesti kesksemaks. Eestlaste meediatarbimise harjumused praktiliselt ei muutunud. • Eesti meedia ei suutnud ära kasutada hetke, kus oluline nihe toimus mitte-eestlaste huvis omamaise info järele. • Positiivne pinnas Eesti-keskse venekeelse meediaruumi laiendamiseks on täiesti olemas

43. Lõimumise positiivne programm • Põhieesmärgiks pärast aprillikriisi peaks olema eestlaste ja mitte-eestlaste vahelise usalduse taastamine ning mitte-eestlaste ja valitsuse vahelise dialoogi arendamine, toetudes eeskätt end Eesti ühiskonnaga juba tugevalt sidunud (lõimunud) mitte-eestlastele. • Tuleb hoiduda kujutamast Vene elanikkonda meedias ja poliitilises retoorikas kui ühtset, eestlaste jaoks kultuuriliselt ja poliitiliselt võõrast ja vastanduvat massi. • Tuleb teha selget vahet venekeelse elanikkonna lõimunud ja lõimumata osa vahel ning luua lõimumise positiivne kuvand nii eestlaste kui mitte-eestlaste jaoks.

44. Lõimumine tuleb depolitiseerida • Lõimumisprotsess tuleb tuleb ‘depolitiseerida’, st vabastada erakondlikust värvingust ning ideoloogilistest stereotüüpidest, ning suunata eeskätt kohaliku tasandi praktiliste sotsiaalsete, hariduslike ja kultuuriliste probleemide lahendamisele. • Institutsionaalsete reformide edukaks elluviimiseks,sh hariduse vallas,tuleks kaasata aktiivselt (ja avalikkusele nähtavalt) rahvusvähemustest spetsialiste • Eriti oluline on kaasata rahvusvähemusikodanikeühiskonna ettevõtmistesse, sh kodanikukoolitusse.

45. Õigusliku järelvalve, meedia ja omavalitsuste roll • Tuleb luua pidev diskrimineerimisalane monitooringumehhanism (kaasates selleks vajadusel Õiguskantsleri institutsiooni) ja vastu astuda rahvusliku diskrimineerimise ilmingutele tööturul ja mistahes muus valdkonnas. • Väärtustades Eesti kodakondsuse omandamist, tuleb eriti hoolikalt jälgida mitte-diskrimineerimise põhimõtteid muust rahvusest Eesti kodanike suhtes avalikus teenistuses. • Mitte-eestlaste lülitatust Eesti avalik-õigusliku meedia mõjusfääri tuleb otsustavalt suurendada, eraldades selleks piisavalt ressursse 2008 aasta eelarvest • Tuleb tõsta kohaliku tasandi rolli lõimumisprotsessis, suunates selleks lisavahendeid kohalikesse eelarvetesse

46. Vajalik on lõimumispoliitikas poliitilise konsensuse saavutamine ja institutsionaalse kandepinna avardamine • Koostöö Rahvastikuministri büroo, Siseministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Lõimumine pole üksnes rahvastikuministri küsimus, see on ka sotsiaalse sidususe, tööjõu ja inimkapitali arengu, julgeoleku ja kultuurilise rikkuse probleem • Omavalitsuste suurem kaasamine sotsiaal- ja haridusprobleemide lahendamisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus? Lisaressurss riigieelarvest? • Õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi kaasamine diskrimineerimisauditi tegemiseks ja pideva võrdsete võimaluste monitooringu väljatöötamiseks • Tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) osa sotsiaalmajanduslikus integratsioonis

47. Tuleb luua pidev diskrimineerimisalane monitooringumehhanism (kaasates selleks vajadusel Õiguskantsleri institutsiooni) ja vastu astuda rahvusliku diskrimineerimise ilmingutele tööturul ja mistahes muus valdkonnas. • Väärtustades Eesti kodakondsuse omandamist, tuleb eriti hoolikalt jälgida mitte-diskrimineerimise põhimõtteid muust rahvusest Eesti kodanike suhtes avalikus teenistuses. • Mitte-eestlaste lülitatust Eesti avalik-õigusliku meedia mõjusfääri tuleb otsustavalt suurendada, eraldades selleks piisavalt ressursse 2008 aasta eelarvest • Tuleb tõsta kohaliku tasandi rolli lõimumisprotsessis, suunates selleks lisavahendeid kohalikesse eelarvetesse

48. Vajalik on lõimumispoliitikas poliitilise konsensuse saavutamine ja institutsionaalse kandepinna avardamine • Koostöö Rahvastikuministri büroo, Siseministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Lõimumine pole üksnes rahvastikuministri küsimus, see on ka sotsiaalse sidususe, tööjõu ja inimkapitali arengu, julgeoleku ja kultuurilise rikkuse probleem • Omavalitsuste suurem kaasamine sotsiaal- ja haridusprobleemide lahendamisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus? Lisaressurss riigieelarvest? • Õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi kaasamine diskrimineerimisauditi tegemiseks ja pideva võrdsete võimaluste monitooringu väljatöötamiseks • Tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) osa sotsiaalmajanduslikus integratsioonis

49. Uue lõimumispoliitika kolm positiivset põhimõtet • edukalt lõimunute kaasamine, • kõhklejate ja pettunute osalusele ergutamine, • nõrkade ja tõrjutute abistamine

50. Täname tähelepanu eest!