1 / 17

Loeng 2. Koolitusvajaduse v ljaselgitamine

Koolitusvajaduse anal

tracen
Télécharger la présentation

Loeng 2. Koolitusvajaduse v ljaselgitamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Loeng 2. Koolitusvajaduse vljaselgitamine

    2. Koolitusvajaduse analsi olemus Tegevus, mille kaudu selgitatakse vlja, milliseid muutusi soovitakse saavutada organisatsiooni, selle allksuste ja ttajate tegevuses Koolitusvajaduste jagunemine: Erialaste teadmiste ja oskustega seotud koolitusvajadused, eesmrk ttajate tlesannete efektiivsem titmine Motivatsiooni ja meeskonnatks vajalike hoiakute arendamine

    3. Koolitusvajaduse tasandid ja sihtgrupid Tasandid Organisatsioon tervikuna Allksus Ametikoht Ttaja Sihtgrupid Tippjuhid Allksuste juhid Spetsialistid ja tlised Uued ttajad

    4. Koolitusvajadusele jrgnevad otsused Miks on vaja koolitada? Sltub koolituse eesmrgist. Keda on vaja koolitada? Sltub sellest, kas tulemust oodatakse ttaja, allksuse vi organisatsiooni tasandilt. Kuidas koolitada? Mida petada? Milliseid meetodeid kasutada? Kes koolitab? Milline on koolituse kestvus? Millised on koolitamiseks eraldatud ressursid?

    5. Koolitusvajaduse analsi staadiumid

    6. ETTEVALMISTUS fikseeritakse koolitusvajaduse mratlemise tasand (organisatsioon, ametikohtade grupp vi ttaja), analsi eesmrgi pstitamine (millist kitumist soovitakse tulevikus), esialgsete piirangute seadmine ajakava ja rahaliste ressursside osas ANDMETE KOGUMINE info kogumine organisatsiooni, ametikohtade grupi ja ksikttaja tasandil ANDMETE INTERPRETEERIMINE koolitusvajaduse iseloomu, ulatuse mratlemine. Koolitusega mitteseotud probleemide fikseerimine SOOVITUSED juhtide, ttajate ettepanekud koolituse osas, kasutatavate rahaliste ressursside ja ajakava kohta ettepanekute tegemine KOOLITUSPLAAN koolituse lbiviimise kohta detailide mratlemine ajakava, vastutajad jne.

    7. Koolitusvajaduse peamised allikad Muutused organisatsioonivlises keskkonnas (tehnoloogia, seadusandlus) organisatsioonisisesed muutused (uus toode vi teenused, kasutuselevetud uus tehnoloogia, juhtimisalased muutused jne ) uute ttajate koolitamine

    8. Koolitusvajaduse vljaselgitamisel osalevad isikud personalispetsialistid otsesed juhid tippjuhid ttajad

    9. Koolitusvajaduse vljaselgitamise meetodid Intervjuud (individuaalsed intervjuud, grupiintervjuud) Kirjalike ksitluste lbiviimine Dokumentide ja aruannete anals Vaatlus (sltub ametikoha iserasustest) Testid Personali hindamine Arenguvestlused Muud meetodid (oskuskaart, videte meetod jms.)

    10. Nidis OSKUSKAART

    11. Jrjesta kaardid thtsuse jrjekorras. Kige esimeseks pane vide, mis on teie ettevttes kige kriitilisem KAART 1. Talane info juab iga ttajani KAART 2. Kik ttajad on piisavalt aru saanud oma tlesannetest ja tidavad neid piisava vastutustundega KAART 3. Juhid omavad piisavalt teadmisi ja oskusi oma tlesannete titmiseks KAART 4. Ettevtte juhtkond kasutab kaasaegseid juhtimisvtteid KAART 5. Ttajatele vimaldatakse piisavalt talast koolitust, et oma tlesandeid hsti tita KAART 6. Ttajatel on olemas vajalikud tvahendid, kik masinad ja seadmed on pidevas tkorras. Nidis VIDETE MEETOD

    12. Koolitusvajaduse vljaselgitamine organisatsiooni tasandil Organisatsiooni strateegia/arengukava, pika- ja lhiajaliste eesmrkide titmise anals Inimressursside kasutamise efektiivsuse hindamine (tjukulude osakaal kogukuludest; tju hulk vrreldes sarnaste organisatsioonidega; toodangu hulk ttaja kohta jne). Organisatsioon vib pstitada nitajate suhtes oma standardid, millest kinnipidamise alusel hindab lbiviidud koolituse tulemuslikkust. Organisatsioonis valitseva mikrokliima hindamine (ttajate trahulolu; tlt puudutud pevade hulk; tju voolavus; produktiivsus) Demograafiline anals vib olla vajadus teatud vanuses ttajate koolitamiseks (niteks organisatsioonis on palju pensionieelses vanuses oskustlisi)

    13. Koolitusvajaduse vljaselgitamine allksuse tasandil Allksuse tulemuslikkuse ja eesmrkide titmise anals Allksuses kavandatavad muutused (tkorralduses, tehnoloogia kasutamises jms.) Juhtide juhtimistegevuse tulemuslikkus, alluvate rahulolu juhtidega ja valitseva mikrokliimaga (ttajate trahulolu; tlt puudutud pevade hulk; tju voolavus) Allksuse tegevuse erisus (niteks tegevuse krge riskiaste ekstreemsed ttingimused, keerulised tprotseduurid jms) Allksuse tegevuse prioriteetsus organisatsioonis (niteks mgitegevusel on sageli suurem koolitusvajadus seoses tiheda konkurentsiga)

    14. Koolitusvajaduse vljaselgitamine ametikoha tasandil Ametikoha tulemuslikkuse ja eesmrkide titmise anals Ametikoha t sisus kavandatavad muutused (tkorralduses, tehnoloogia kasutamises jms.) Ametikohal ttajate rahulolu oma tlesannetega, tkorraldusega jms Ametikoha tegevuse erisus (niteks tegevuse krge riskiaste ekstreemsed ttingimused, keerulised tprotseduurid jms) Ametikoha tegevuse prioriteetsus organisatsioonis (niteks tootearendusega seotult on vaja pidevat koolitust)

    15. Koolitusvajaduse vljaselgitamine individuaalse ttaja tasandil

    16. Nited probleemidest, mis viitavad koolitusvajadusele Suur tju voolavus sja tle vetud inimeste seas Toote valmistamisel kasutatavate materjalide kadude suurenemine Praagi hulga suurenemine Klientide kaebuste suurenemine Ttajatele pstitatud eesmrkide mittesaavutamine Tnnetuste arvu suurenemine Produktiivsuse ja efektiivsuse langus Masinate ja seadmete rikete sagenemine Mginitajate halvenemine Ttajate kaebuste kasv

    17. Rhmat lesanne: Personaliosakonna oskuskaardi koostamine

More Related