1 / 23

6. loeng

6. loeng. EL välismajandussuhted EL ühtne väliskaubanduspoliitika Materjal: Konspekt + raamat “Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika idalaienduse taustal” TÜ 1999. Majandusintegratsiooni tasemed.

krysta
Télécharger la présentation

6. loeng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 6. loeng EL välismajandussuhted EL ühtne väliskaubanduspoliitika Materjal: Konspekt + raamat “Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika idalaienduse taustal” TÜ 1999

  2. Majandusintegratsiooni tasemed • Vabakaubanduspiirkonnas on kõrvaldatud kõik nn. nähtavad takistused (tollid ja koguselised piirangud) liikmesriikide omavaheliselt kaubanduselt. Peab rakendama päritolutõendite süsteemi. • Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) • Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Lepinguga (NAFTA) • Kesk-Euroopa Vabakaubanduse Leping (CEFTA) • Baltimaade Vabakaubanduse Leping (BFTA) • Tolliliidus kõrvaldavad liikmesriigid kõik piirangud vastastikuselt kaubavahetuselt, kuid lisaks ka ühised reeglid kauplemiseks mitte-liikmesriikidega. Ühine tollitariif • Tolliliidu riikide grupp võib olla võimeline mõjutama kauplemistingimusi selle grupi ja ülejäänud maailma • vahel ning saada kasu ühisest optimaalsest tollimaksust.

  3. Majandusintegratsiooni tasemed Ühisturg: ka tootmistegurite (tööjõud, kapital ja tehnoloogia) vaba liikumine integratsiooni haaratud maade vahel. Ühisturu raames peab toimuma tihe koostöö monetaar-, fiskaal- ja tööjõupoliitika vallas, Kuigi ühisturus kasvab kogutootlikkus, ei tarvitse see automaatselt tähendada, et kõik ühisturu liikmed saavad kasu. Majandusliit - majanduspoliitikate integreerimine; maksu-raha-, eelarvepoliitikate ühtlustamine. Fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu.

  4. Euroopa Liit rahvusvahelises kaubanduses • Euroopa Liit on maailma suurim kaubandusblokk, kuid tema osa maailma rahvastikus, toodangus ja kaubanduses väheneb pidevalt. • Ühtse blokina on tugev maailma kaubandusläbirääkimistel (WTO) • 1998. aastal EL 15 liikmesmaad valitsesid 19,7% maailma eksporditurust ja 18,4% imporditurust (maailma suurim importija oli siiski USA – 21,7% kogu impordi käibest) • Kaubandusbilansi saldo (eksport – import) positiivne. 1998. aastal oli kaubandusbilansi ülejääk 19,2 miljardit USD. • Samal ajal on USA kaubandusbilansi defitsiit kahekordistunud ja moodustas 1998. aastal 235,7 miljardit USD. • EL tähtsamad kaubanduspartnerid on (USA, Šveits, Jaapan, Hiina ja Poola.

  5. Ühtne väliskaubanduspoliitika • Põhineb erinevatel kaubanduspoliitilistel vahenditel. • ühine välistollimäär • üldine eelistussüsteem • muud kaubanduspoliitika vahendid • Tollimaksuvabad - tööstustooted ja mõned pm tooted EFTA riikidest • Konventsionaalsed tollimäärad (GATT riikidele, enamsoodusrežiimi lepingutega) ja eritollid.

  6. Mittetollilised kaubanduspiirangud kolmandate riikide suhtes • Levinuim nn üldine eelistussüsteem (Generalized System of Preferences). Tollimaksuvaba impordi õigus teatud koguse toodangu suhtes. Seda kogust ületavat kaupa tollitakse. Lome konventsiooni maade suhtes, arenguriikide, ja vältimatult imporditavate toodete osas rakendatav. • Impordikvoodid kui sissetulev toodang ohustab kohalikke tootjaid

  7. Muud kaubanduspiirangud • Vabatahtlikud ekspordipiirangud • impordikvoodid • dumpingu- ja subsiidiumide vastased tollimaksud, • Vabatahtliku ekspordipiirangu puhul peab eksportija “vabatahtlikult” oma eksporti vähendama (Jaapani, Korea, KIE, arengumaade suhtes rakendatud) • EL kasutab neid tekstiili-, terase-, põllumajanduse valdkondades. • Dumpinguvastased tollimaksud ettevõtete, subsiidiumidevastased riikide suhtes

  8. Tollimaksuväliseid kaubandustõkkeid rakendatakse tundlike tööstusharude sektoris: tekstiili-, riiete-, terase-, autotööstuses. • Ekspordipiiranguid ELs ei kasutata (v.a relvade puhul) • EL rakendab mõnedes sektorites ekspordi- (nt põllumaj); • ja tootmissubsiidiume (terase, auto-,laeva-,lennuki-relvatööstusele)

  9. EL roll maailmakaubanduses • Seisukoht - EL on tugevam kui liikmesriigid eraldi. • Kaubanduse liberaliseerimist toetab niikaua, kui see on talle kasulik (st nt põllumajanduse osas mitte). Rakendab partnerite suhtes erinevat kaubanduspoliitikat. • Ühtse Väliskaubanduspoliitika tähtsus on vähenenud tänu • ühisturu loomisele - sisekaubanduse suurenemine - endised kolmandad riigid on liitunud. • väliskaubanduse liberaliseerumisele

  10. EL maailmakaubanduses • EL mõju maailmakaubandusele • Hõlmab ca 20% ekspordist (16% USAst, 9% Jaapanist) Import vastavalt 18% (21% ja 6,5%) • Koos sisekaubandusega moodustab ca 40% maailma-kaubandusest • Trend: Tööstusriikide osatähtsuse langus, arenguriikide osa kasv (eriti Aasia tiigrite Singapur, Taivan, Hongkong, Lõuna-Korea). Põhjuseks arengumaade sisenõudluse suurenemine + odavam toodang. • EL kaubandusbilanss positiivne: • Kaubandusbilansis on puudujäägiga tooraine, energiakandjad ja suurima ülejäägiga masinad ja autod ning kemikaalid Põllumajandustoodete osas:

  11. EL maailmakaubanduses • EL sisekaubanduse osa (ca 61 %) kogukaubandusest 1990test alates on vähenemas - seoses väliskaubanduse kiirema kasvuga • Liidusisese ekspordi osatähtsus on langenud rohkem kui impordi osas. • Arenguriikide osatähtsus on kasvanud eriti EL ekspordis, aga ka impordis (kahe- ja mitmepoolsed lepingud) eriti Aasia ja KIE(CEEC; MOEL) riikide osa. • Viimaste puhul - assotsiatsiooni ja vabakaubanduslepingud; impordikvootide suurendamine. • Aasia uusindustriaalriikidele rakendatakse EL poolt rohkem piiranguid - nt dumpinguvastased meetmed. • Siiski on Aasia arengumaadel suurem osa EL impordis ja KIE riikide puhul ekspordis.

  12. EL maailmakaubanduses • Kapitali liikumine • Kitsendused kolmandatele riikidele on säilinud energia- ja transpordi- ning audiovisuaalses sektoris. • Otseinvesteeringute kasv: 1990tel ca 44% kogu globaalsest välisinvesteeringute mahust. • ELst investeeritakse USA-sse (50% otseinvesteeringutest) • KIEsse (üle 13%), mitte-OECD riikidesse. • Aasiasse vaid 7%, Ladina-Am. 4% • ELi tehtud investeeringutest ca 42% on USAst (GB,L; D,F,NL), ca 29% (1994.a) teistest OECD riikidest. • Liikmesriikide vaheline kapitali eksport 59% koguekspordist (1994).

  13. Liikmesriikide osa kaubanduses • Erinevused suured. • Saksamaa: kaupade netoeksportija, teenuste netoimportija. • suured otseinvesteeringud teistesse riikidesse; portfelliinvesteeringute sissevool • Prantsusmaa: kaupade ja teenuste eksportija; kapitali väljavool • Belgia, Luksemburg: kapitali netoeksportijad; • Itaalia: positiivne kaubandusbilanss; • Iirimaa: teenuste netoimportija; kaupade ja kapitali netoeksportija. • Holland: netoeksportija • Portugal, Hispaania: kaupade netoimportijad • Suurbritannia: kaupade netoimportija

  14. Majanduslik avatus • Välissuhetele orienteeritud riigid ELs (ekspordi maksum alusel) • Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Rootsi • Vähem kauplevad: Kreeka, Hispaania, Portugal • Impordi maksumus 1 el kohta on kõrgeim: Belgias, Luksemburgis, Hollandis, Iirimaal • Samades riikides on ka ekspordi maksumus SKP suhtes kõrgeim. Väikseim on see olnud Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal. • => väikese siseturuga riigid orienteeritud väliskaubandusele • Impordi maksumus SKP suhtes on kõrge ka Portugalis (madal konkurentsivõime seega) ja madal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Soomes.

  15. Kaubavahetuse struktuur

  16. Kaubavahetuse struktuur • EL väline kaubavahetus suurem: Itaalia, GB, Saksamaa, Soome • EL sisene kaubavahetus suurem: Belgia, Luksemburg, Holland, Portugal • KIE riikidega suhted: Saksamaa, Austria, Soome, Rootsi • USA, Jaapaniga: GB • Portugal - end koloniaalalade Aafrika riikidega • Teenuste osas enamik EL riike netoeksportijad • Teenuste netoimport: Soome, Saksamaa, Iirimaa, Rootsi • Kapitali osas: Belgia, Luksemburg, Holland netoeksportijad (perioodil 1990-96); Kreeka, Iirimaa netoimportijad • Suhtarvud inimese kohta: inv. sihtriigid Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Rootsi, GB, Austria • Päritoluriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, GB, Soome, • Rootsi • EL investeeringud Portugali, Hispaaniasse: maj. arendamiseks

  17. EL rikastesse - tuumikriikidesse on tulnud 71,5% otsestest välisinvesteeringutest (peam USA, JPN) • mitte-tuumikriikidesse 28,4% (sh enamus EL päritolu investeeringud) • Enamik investeeringuid tertsiaarsektorisse. Riigiti varieeruv. • Portfelliinvesteeringud kõrgemad Rootsi, Belgiasse, Taani, Itaaliasse. Vähe Hisp, Portug, Iirimaale, Soome • Intressimäärade ja kapitali liikumise seos

  18. Peamised kaubanduspartnerid: • USA: vastastikused investeeringud ja tihe kaubavahetus; probleemid põllumajanduse ja terase valdkonnas • Jaapan: teisel kohal ELi impordis, kolmandal kohal ekspordis (USA, Šveitsi järel) - EL bilanss negatiivne. • EL poolt Jaapani tööstuskaupadele vabatahtlikud ekspordipiirangud (autod, elektroonika, teras, tööpingid) + mittetariifsed tõkked + ekspordi subsideerimine; Jaapani poolt - kaudsed tõkked (standardid jm) + investeeringud ELi + dumping • Kagu Aasia industriaalriigid: kaubanduspiirangud EL suhtes • Kohalike ettevõtete vaheline tihe koostöö ja kultuurilised erinevused takistavad EL ettevõtete turulepääsu Jaapanis ja teistes Aasia riikides

  19. Peamised kaubanduspartnerid: • USA, Jaapani ja teiste arenenud regioonidega on EL-il peamiselt tööstuskaupade vahetuse ja investeerimissuhted. • Arengumaailmast sõltub EL Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast kui nafta ja loodusliku gaasi eksportijatest. • Tööstuskaupade ekspordikonkurents Ladina-Ameerikast, Kagu-Aasiast ja Hiinast.

  20. Suhted arengumaadega • Arengukoostöö: • Kõige vaesemate arengumaade arengu soodustamine, • Abi arengumaadele nende integreerumisel maailmajandusse, • Võitlus vaesusega. • Lomė konventsioonid I-IV: 1975, 1979, 1984, 1989. • Koostöö ühenduse ja mitmete Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Arv on kasvanud 46-lt 69-ni. • Arengumaadest pärinevatele kaupadele tollivaba juurdepääs • EL turule ja keelatud on ka koguselised piirangud. • Põllumajandussaadustele eritingimused (ÜPP regulatsioon) • Eksporditulude stabiliseerimise süsteem • Mäetööstuse toodangu toetamise süsteem • Subsiidiumid ja laenud • Toiduabi • EL import Lome konventsiooni riikidest suurem kui eksport • sinna.

  21. EL ja WTO • GATT - üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe 1948. a • 1995. a WTO - World Trade Organisation • Eesmärk vabakaubanduse laiendamine • EL läheb selle reeglitega vastuollu • EL väliskaubanduspoliitika kriitika: • ÜPP negatiivne mõju maailmaturule (kaitstud turg, ekpordi subsideerimine, eelislepingud mõnede riikidega) • EL kaubanduspoliitika on mitteliikmesriike diskrimineeriv

  22. EL väliskaubanduspoliitika kriitika: • 1. ÜPP (CAP) negatiivne mõju maailmaturule • kaitstud turg • ekspordi subsideerimine (maailmaturu hindade langus) • eelislepingud mõnede riikidega • 2. EL kaubanduspoliitika on mitteliikmesriike diskrimineeriv • nt tekstiilitoodete impordipiirangud takistavad vaesemate riikide majanduse arengut

More Related