1 / 12

Pärnu linna jäätmekava aastani 2008

Pärnu linna jäätmekava aastani 2008. Olav Avarsalu keskkonna peaspetsialist. Miks vaja?. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmehoolduses püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad riigilise, maakonna ja KOV tasandil.

ulysses-mccarthy
Télécharger la présentation

Pärnu linna jäätmekava aastani 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pärnu linna jäätmekava aastani 2008 Olav Avarsalu keskkonna peaspetsialist

  2. Miks vaja? • Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmehoolduses püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad riigilise, maakonna ja KOV tasandil. • KOV jäätmekava on maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud KOV üksuse arengukava osa, mis käsitleb linna jäätmehoolduse arendamist.

  3. Arengukava osa, seega eesmärgid! • Jäätmete taaskasutamine • Liigiti kogumine • Taaskasutamine tekkekohas • Taaskasutamine teisese toormena • Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine • Nõuetele vastava jäätmekäitluskoha rajamine • Ohtlike jäätmete eraldi kogumine • Jääkreostuse likvideerimine • Jäätmekäitluse optimeerimine • Korraldatud jäätmeveo korraldamine • Seire • Jäätmetekke vähendamine • Statistika korrastamine • Keskkonnateadlikkuse arendamine Ei midagi uut, kõik juba varem kuuldud, räägitud.

  4. Eesmärkide saavutamiseks töösuunad! Esmatähtis on kõigi jäätmetekitajate haaramine süsteemi ning eelsorteerimise käivitamine • Korraldatud jäätmeveo organiseerimine- et kõik oleksid süsteemis, väiksemad kulud! • Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise ja liigiti kogumise edendamine- sest nii mõndagi tasub taaskasutada! • Paikuse JKK käivitamine- et oleksid nõuded täidetud! • Rääma prügila sulgemine- et poleks ohtu! • Elanike ja ettevõtete teadlikkuse arendamine- et jäätmeteke väheneks! • Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine- et ladestamine oleks ohutu! • Järelevalve tõhustamine- et keegi ei vusserdaks! • Statistika korrastamine- et oleks ülevaade!

  5. Linna edasine tegevus • Jäätmekava ning jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmine • Jäätmevaldajate registri asutamine • Jäätmevedajate leidmine hanke kaudu • Korraldatud veo käivitamine samaaegselt Paikre sorteerimisliiniga • Ning siis uus hange jne (kolme aasta pärast?)

  6. Mida elanik tegema peab? • Kui on linna valitud vedajaga ning veosagedusega rahul- ei midagi, vedaja teavitab teda hindadest, veosagedusest, ajast ning vastuvõetavatest jäätmeliikidest- paned jäätmed mahutisse, vedaja viib ära ning esitab teenuse eest arve. • Kui ei ole rahul- esitad LV-le põhjendatud taotluse, saades erandi korraldad ise oma jäätmekäitlust ning esitad aasta lõppedes aruande.

  7. Mida ettevõtja tegema peab? • Kui on rahul linna poolt valitud jäätmevedajaga, siis saab korraldatud veo raames üle anda olmejäätmed ning nende sarnased jäätmed analoogselt elanikuga. Teiste jäätmete (spetsiifilised jäätmed) nõuetekohast käitlemist korraldab ise. • Kui ei taha korraldatud veo raames olmejäätmeid üle anda- esitad põhjendatud taotluse (ettevõtte jäätmekava) LV-le, saanud erandi, esitad aasta lõppedes aruande jäätmekäitluse kohta.

  8. Kas käitlemine muutub kallimaks? • Jäätmete ladestamine kallineb- 2005 aastal tõuseb saastetasu ca 100 EEK/t kohta (Pärnu teenuse hind ca 260 EEK/t), uue prügila valmimisel on ladestamise teenustasu ilmselt sarnane praegu Tallina prügilas olevaga ca 500 EEK/t • Samas on võimalus ladestamisele suunatavate jäätmete hulka vähendada, kogudes taaskasutatavad jäätmed eraldi- nende käitlemine on ning jääb odavamaks.

  9. Jäätmeveo kallinemine? • Olmejäätmed kaaluvad keskmiselt 200 kg/m3. 140L konteineris jäätmeid 28 kg, nende ladestamine maksab vedajale “europrügilas” 14.- EEK (prügila hind 500.- EEK/t), või Pärnus hetkel 3.10 EEK (prügila hind 110 EEK/t), seega ülejäänud raha läheb veoteenuse eest tasumiseks. Hetkel maksab 140L konteineri tühjendus kord kuus 30.-(MVL Pärnus); 22.-(Cleanaway Tartus); 48.- (Tallinnas) kroonini.

  10. Kuidas veokulu vähendada? • Hetkel vaba turg- igal majal või isegi trepikojal oma jäätmevedaja- seega tuleb ühe koorma kogumiseks läbida suuremaid vahemaid- see tõstab veokulu. Samuti palju tellimusvedusid- nende täitmiseks tuleb teha logistikas järeleandmisi. • Korraldatud veo puhul teenindab piirkonda üks vedaja kindla sagedusega- võimalikult väikesed veokulud ning hea logistiline lahendus. Kui keegi soovib lisa tühjendust, siis tasub selle eest eraldi vastavalt vedaja pakkumisele.

  11. Kuidas kulusid vähendada? • Vali õige mahuga konteiner, et saaks tühjendada regulaarse sagedusega. • Taaskasuta kõike mida saad. • Sorteeri kodus, ettevõttes (bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid saab kompostida tekkekohas; taaskasutatavate jäätmete käitlemine odavam või teatud liikide puhul tasuta), etvähendada ladestamisele suunatavate jäätmete hulka.

  12. Küsimused? Tänan!

More Related