200 likes | 475 Vues
Muutustest põhikooli riiklikus õppekavas Viljandi Maagümnaasium 02.11.10. Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee. Millest juttu tuleb?. Muutused ainekavades Alusväärtused ja sihid Üldpädevused Läbivad teemad Õpikeskkond Hindamine ja lõpetamine Õppekorraldus Kooli õppekava
E N D
Muutustest põhikooli riiklikus õppekavasViljandi Maagümnaasium02.11.10 Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee
Millest juttu tuleb? • Muutused ainekavades • Alusväärtused ja sihid • Üldpädevused • Läbivad teemad • Õpikeskkond • Hindamine ja lõpetamine • Õppekorraldus • Kooli õppekava • Õppekava rakendamine
Õppekava üldosa üldist suundumust ei ole vaja muuta. Missugused on need mured, mis takistavad üldosa mõtete elluviimist? Ainekavades: • vähendada õpilaste koormust, suunata kasutama aktiivseid õppemeetodeid • lõimida ainekavad valdkondlikult • lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades õppekavade alusväärtusi, üldpädevusi, läbivaid teemasid ning teisi nõudeid ja põhimõtteid • arvestada asjassepuutuvates riiklikes strateegiates, arengukavades ning lepingutes toodut
Muutused ainekavades • Lähedased ained on liidetud ainevaldkondadeks: • keel ja kirjandus • võõrkeeled • matemaatika • loodusained • sotsiaalained • kunstid • kehaline kasvatus • tehnoloogia • Tuuakse ainevaldkonnale ühised pädevused ja põhimõtted, • samuti • lõiming üldiste pädevustega • lõiming teiste valdkondadega • lõiming läbivate teemadega
Õppesisu ja õpitulemuste hulga ja keerukuse ülevaatamine • Kontseptuaalseid lähenemisi lähedasemaks õpilasele ja tema huvidele ja vajadustele igapäevaelus: • eesti keeles tekstiõpetuse rõhutamine • loodusainetes uurimusliku õpe • võõrkeeltes konkreetsetes keelesituatsioonides toimetulek • ühiskonnaõpetuses praktiline suunitlus • muusikas musitseerimine jne. • Lükati edasi teemasid eelkõige põhikoolis, nt matemaatikas ja loodusainetes • Piiritleti teemade sügavust ja liigset tõlgendamist nt loodusainetes, matemaatikas
Alusväärtused • Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi: • ausus, • hoolivus, • aukartus elu vastu, • õiglus, inimväärikus, • lugupidamine enda ja teiste vastu • ja ühiskondlikke väärtusi: • vabadus, • demokraatia, • austus emakeele ja kultuuri vastu, • patriotism, • kultuuriline mitmekesisus, • sallivus, • keskkonna jätkusuutlikkus, • õiguspõhisus, • solidaarsus, • vastutustundlikkus ja • sooline võrdõiguslikkus
Põhikooli ülesanne (PGS §4) • (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. • Gümnaasiumi ülesanne (PGS §5) • (2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
Üldpädevused Pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel: 1) väärtuspädevus 2) sotsiaalne pädevus 3) enesemääratluspädevus 4) õpipädevus 5) suhtluspädevus; 6) matemaatikapädevus 7) ettevõtlikkuspädevus Valdkondade pädevused • RÕK 2002 üldpädevused: • õpipädevus • tegevuspädevus • väärtuspädevus • enesemääratluspädevus • RÕK 2002 valdkonnapädevused: • looduspädevus • sotsiaalne pädevus • reflektsiooni- ja interaktsioonipädevus • kommunikatiivne pädevus • tehnoloogiapädevus • kultuuripädevus • matemaatika pädevus
Pädevused kooliastmeti Esimese kooliastme lõpus õpilane: 1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; 2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel; 3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; 4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida; … 14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda; 15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.
Läbivad teemad Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud valdkonnad ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine 2) keskkond ja jätkusuutlik areng 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus 4) kultuuriline identiteet 5) teabekeskkond 6) tehnoloogia ja innovatsioon 7) tervis ja ohutus 8) väärtused ja kõlblus • RÕK 2002 läbivad teemad: • keskkond ja säästev areng • tööalane karjäär ja selle kujundamine • infotehnoloogia ja meedia • turvalisus
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige: 1) õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte; 3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul;5) koostöös partneritega
Õpikeskkond • Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele • Asjakohane metoodika • Füüsiline õpikeskkond • klassis arvuti ja esitlusvahendid • õpe ka väljaspool kooli ruume • ainekavades viited vahenditele ning materjalidele • ainekavades viited rühmatundidele • Koolikliima
Õpikeskkond - koolikliima Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
Hindamine Miks muuta hindamist? • Tähtsustada seda osa hindamisest, mis on suunatud õpilase toetamisele • Siduda hindamisega üldosas toodud üldpädevused (nt õpipädevus) ja läbivad teemad • Rõhutada õpilase enda rolli hindamisel Tingimused • Muutused hindamises ei tohi kaasa tuua heale õpetajale täiendavat ajakulu
Hindamise eesmärgid PGS §29 Hindamise eesmärk on:1) toetada õpilase arengut;2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
Hindamine põhikoolis • veerandihinne -> poolaastahinne • Kool võib kasutada ka veerandihindeid või trimestrihindeid • I ja II kooliastmes võimalusena sõnalised kirjeldavad hinnangud, millel puudub numbriline ekvivalent • Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sh hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. • Üks kord poolaastas kirjalik sõnaline hinnang igas aines
Õppe korraldamine põhikoolis • Tunnijaotusplaan jääb praktiliselt samaks • Inimeseõpetus 3, 2, 1 => 2, 2, 2 • Keel ja kirjandus lahku alates 5. klass • Rõhutatud erinevaid õppemeetodeid (nt üldõpetuslik õpe, õuesõpe või õppekäigud) ja nende osa õppe korralduses • Läbivatest teemadest lähtuv või õppeaineid lõimiv loovtöö. Teema lõputunnistusele. • Koolil võimalus muuta tunnijaotusplaani, õppeainete nimestikku, säilitades võimaluse õpitulemuste saavutamiseks
Kooli õppekava Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. Üldosas esitatakse: 1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted; 2) tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti; (NB! gümnaasiumis ka õppesuunad) 3) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused; 4) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted; 5) õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus; 6) hindamise korraldus; (NB! gümnaasiumis ka gümnaasiumi lõpetamise korraldus) 7) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 8) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted; (NB! gümnaasiumis seda ei ole) 9) karjääriteenuste korraldus; 10) õpetaja töökava koostamise põhimõtted; 11) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Kooli õppekava • PGS §17(1): Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on kooli õpingute alusdokument. • Kooli õppekava peaks olema selline, millest kooli kogukonnale töös kasu on. • Formaalsest dokumendist ei ole kasu. • Valida tuleks sobiv esitusviis. (RÕK ei kirjuta ette esitusviisi, kirjutab ette vaadeldavad komponendid.) • Kooliastmeti kirjeldamine on kasulik, sest kõnetab kõige paremini. • Kui paljus on eesmärgid samasugused kui riiklikus õppekavas, siis kindlasti on oluline see, mida kool teeb, et neid eesmärke saavutada
Õppekava rakendamine • 2011/2012 õppeaasta 1., 4. , 7. klassid • 2012/2013 õppeaasta 2., 5. , 8. klassid • 2013/2014 õppeaasta 3., 6. , 9. klassid, gümnaasium (gümnaasiumi eksamitesüsteem rakendub 2014. a kevadel) • 2010. a – aineraamatute ja teiste abimaterjalide (materjalid õppimisest ja õpetamisest I ja II kooliastmes, lõimingust, läbivatest teemadest) koostamine ja tõlkimine • Vt infot www.hm.ee