1 / 14

TÄHTKUJUD

TÄHTKUJUD. Mario Mars 01.03.2008. Taevasfäär. Enamus kosmilistest objektidest näib asetsevat määramatu kaugusega sfääril. Seega taevast võib kujutleda kuplina. Horisont on koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. Seniit on punkt täpselt pea kohal. Tähed.

yves
Télécharger la présentation

TÄHTKUJUD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TÄHTKUJUD Mario Mars 01.03.2008

  2. Taevasfäär • Enamus kosmilistest objektidest näib asetsevat määramatu kaugusega sfääril. Seega taevast võib kujutleda kuplina. • Horisont on koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. • Seniit on punkt täpselt pea kohal.

  3. Tähed • Tähed on valgusekillud, õhtuti puruneb valgus kildudeks. • Eestis palja silmaga nähtavaid tähti on veidi üle tuhande. Kogu maal u 6000. • Linnas võib näha 20 kuni mõnisada tähte. Binokliga näeb vähemalt 50000. • Galaktikas on u sada miljardit tähte.

  4. Mis on tähed? • Valgusallikad. • Asuvad kaugel. • Neid on palju. • Kõik on pärit tähtedest. • Tähed on pisikesed valgustajad maailmaruumis. Nad kiirgavad soojust ja valgust. Palja silmaga näeb, et nad on väikesed aga tegelikult on nad tohutult suured. (Kadri)

  5. Tähtede näiv liikumine • Sarnaselt Kuu ja Päikesega tähed tõusevad ja loojuvad. • Tähed tõusevad idast ja loojuvad läänes. • Pooluselähedased tähed ei tõuse ega looju.

  6. Kinnis- ja rändtähed • Ürgajast on teada seitse tähte, mis liiguvad taevasfääril. • Neid hakati kutsuma planeetideks (kreeka keeles – hulkuvad tähed) ehk rändtähtedeks. • Rändtähed paistavad palja silmaga tähesarnastena. • Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn.

  7. Tähtkujud (1) • Tähti liigitatakse sümboliteks juba väga ammusest ajast. • Tähtkujusid teatakse praegu nii nagu 4 kuni 5 tuhat aastat tagasi. • Nimesid on pandud jumalate, loomade ja koletiste järgi. Hiljem on mõjutanud tähtkujude nimesid tehnika areng, põllumajandus ja religioon.

  8. Tähtkujud (2) • Kokku on 88 tähtkuju. 48 nendest on vanad tähtkujud ja 40 uuemast ajast. • Tänapäeval on kogu taevasfäär jagatud tähtkujude vahel. • Kuni 1922. Aastani kinnitati Rahvusvahelise Astronoomia Ühingu poolt praegu kehtivad tähtkujude nimetused ja piirid.

  9. Sodiaak • Sodiaagi ehk loomaringi moodustavad need 13 tähtkuju, mida Päike läbib näivalt oma aastasel teekonnal (ekliptika). • Teise küllalt levinud definitsiooni kohaselt moodustavad sodiaagi tähtkujud, mida läbivad aasta jooksul Päike, Kuu ja planeedid. Neid on 24.

  10. Sodiaagi tähtkujud • Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni.

  11. Ekliptika tähtkujud • Ambur 18. Dets. - 18. Jaan. 32Kaljukits 19. Jaan. - 15. Veeb. 28Veevalaja 16. Veeb. - 11. Märts 24Kalad   12. Märts - 18. Apr. 38Jäär 19. Apr. - 13. Mai 25Sõnn 14. Mai - 19. Juuni 37Kaksikud 20. Juuni - 20. Juuli 31Vähk 21. Juuli - 9. Aug. 20Lõvi 10. Aug. - 15. Sep. 37Neitsi 16. Sep. - 30. Okt. 45Kaalud 31. Okt. - 22. Nov. 23Skorpion 23. Nov. - 29. Nov. 7Maokandja30. Nov. - 17. Dets. 18Aastate lõikes on täpsus +/- üks päev.

  12. Küsimused • Miks tähed tunduvad asuvat ühesugusel kaugusel? • Mitut tähte on võimalik näha? • Miks tähed liiguvad (tõusevad ja loojuvad)? • Mida nimetasid kreeklased hulkuvateks tähtedeks? Miks? • Mitu tähtkuju on kokku? • Mis on sodiaak?

More Related