1 / 28

INNOVATSIOON KUI MAJANDUSE EDUTEGUR

INNOVATSIOON KUI MAJANDUSE EDUTEGUR. Tõnu Roolaht TÜ rahvusvahelise ettevõtluse vanemteadur. Õpieesmärk ja põhiküsimused:. õppida tundma innovatsiooni kui uuendust, tema erinevaid liike, allikaid, eesmärke, tulemusi ja levikut. Selleks otsime vastuseid küsimustele: Mis on innovatsioon?

zalika
Télécharger la présentation

INNOVATSIOON KUI MAJANDUSE EDUTEGUR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. INNOVATSIOON KUI MAJANDUSE EDUTEGUR Tõnu Roolaht TÜ rahvusvahelise ettevõtluse vanemteadur

  2. Õpieesmärk ja põhiküsimused: • õppida tundma innovatsiooni kui uuendust, tema erinevaid liike, allikaid, eesmärke, tulemusi ja levikut. • Selleks otsime vastuseid küsimustele: • Mis on innovatsioon? • Millised on innovatsiooni peamised liigid? • Kust saadakse ideid innovatsioonideks? • Kuidas innovaatilised lahendid levivad? • Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? • Miks on innovatsioone vaja ja mida nad kaasa toovad?

  3. Innovatsiooni olemus • Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas juurutamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. • Uudsus võib tähendada uut ettevõtte jaoks, mingi turu jaoks või kogu maailma jaoks. • Samuti on mitmeid erinevaid nägemusi kasulikkuse hindamisel. Oluliselt tegevuskulusid alandav uus lahendus on küll kasulik ettevõttele endale, kuid ei tarvitse olla kasulik näiteks keskkonnasäästlikkuse või toote ohutuse aspektist. • Innovatsiooni edukuse aspektist on väga oluline selle tunnustamine olulise ja arengut soodustavana. Maailmas luuakse tohutul hulgal uusi asju. Suur hulk neist aga ei pälvi laiade masside poolehoidu.

  4. Innovatsiooniprotsess 1. Võimaluste väljasel- gitamine 2. Võimaluste seast valiku tegemine 3. Arendustöö ja testimine 4. Tootmine ja turule viimine 5. Innovatsiooniportfelli juhtimine Innovatsiooni kui protsess • Innovatsiooniprotsesson millegi uue ja kasuliku ellurakendamiseks teostatavate läbimõeldud tegevuste ahel. Joonis Innovatsiooniprotsessi etapid ja nende seosed

  5. Innovatsiooni liigid OECD Oslo Käsiraamatu kohaselt on innovatsiooni põhiliigid: • Tooteinnovatsioon on uue või siis omaduste ning kasutusalade poolest oluliselt täiustatud kauba või teenuse juurutamine. • Protsessiinnovatsioon on uue või oluliselt täiustatud tootmis- või kohaletoimetamismeetodi rakendamine. • Turundusinnovatsioon on uue turundusmeetodi rakendamine, mis hõlmab olulisi muutusi toote disaini või pakendi juures, toote jaotuses, toote tutvustamisel või hinnakujunduses. • Organisatsiooniinnovatsioon on uute organisatoorsete meetodite rakendamine ettevõtte äripraktikates, töökorralduses ja ettevõttevälistes suhetes.Töökorraldus tähendab siinkohal vastutuse ning otsustusõiguse jagamist töötajate vahel ning tööjaotust tegevusalade ja allüksuste siseselt ning vaheliselt, aga samuti tegevuste struktureerimist ja seostamist.

  6. “Ford kasutas rohkem kui sajandipikkust arendusko- gemust mehaanika vallas” FORDI MASS- TOOTMIS- SÜSTEEM “Oma konveieri loomiseks saime me ideid Huettmann & Crameri viljakoveierilt ja Chicago õllepruulimiskojalt” Elektrimootorid (tekkiv tehnoloogia, mida polnud veel tootmises kasutatud) Ümbermõtestav innovatsioon Vahetatavad komponendid Üheotstarbeliselt mehaanikaseadmetelt (mehaanikasektorist) “Kui nad saavad sigu ja lehmi niimoodi tappa, saame ka meie niimoodi autosid teha” Pidev vooluliinitootmine (konservitööstusest) Perioodil 1908-1914 Kasvas T-mudeli aas- Tane tootmine 6000-lt 230 000 ühikuni. Hind langes $940-lt $850-ni. Fordi turuosa kasvas 10%-lt 46%-ni. Koosteliini tootmine (tapamajadest, viljakui- vatitest ja õllekodadest) Joonis . Ü mbermõt estava innovatsiooni elemendid Fordi autotööstuses (allikas: Cleveland 2005 ).

  7. Turgusäilitav innovatsioon Parema toote tootmine senisele turule Tegevusharu tegevus- tulemuste arengutee Tegevustulemus Hinnatundlik lõhestamine Madalamate kuludega teenuse pakkumine tarbijatele, kes ei vaja nii kõrget teenindustaset Aeg Uue turu tekitamisega lõhestamine Uute, seni mittetarbinud isikute kaasamine tarbijate sekka Turgulõhestav innovatsioon Joonis . Turgulõhestava innovatsiooni mudel (allikas: Cleveland 2005 ).

  8. Väärtusinnovatsioon Joonis . Väär tusinnovatsiooni põhiküsimused (allikas: Cleveland 2005 ).

  9. Ekspert tead- mised Loova mõtlemise oskused Motivatsioon Innovaatilise loovuse komponendid Joonis . Innovaatilise loovuse kolm komponenti (alli kas: Amabile, 1996 ).

  10. Innovatsiooni allikad • Ühe allikapõhise jaotuse alusel eristatakse: • Tootjainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega eesmärgiga innovatsiooni tulemusi turul realiseerida. • Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega isiklikuks või ettevõttesiseseks kasutuseks, sest turul pakutavad lahendused ei vasta nende nõudmistele. • Ametlikult korraldatud Uurimis- ja arendustööjaguneb: • uurimistööks, mis peab rohkete eksperimentide ja pideva mõttetöö tulemusena looma uusi lahendeid ehk leiutisi ning • arendustööks, mille sihiks on leiutatule praktilise kasutusala leidmine ehk innovatsioon. • Kas innovatsioon on pakkumise poolse tõuke ehk uute tehnoloogiliste võimaluste ilmnemise tulemus või nõudluse poolse tõmbe ehk sotsiaalsetele vajaduste ning turu nõudmiste toel tekkiv, seda on kaasajal üheselt väga raske öelda. Tehtud uuringutest ilmneb hoopis, et tänapäeval ei toimu innovatsioon üksnes tööstusliku pakkumise ahelas või kasutajate vajaduste lahtimõtestamise teel, vaid mitmeid osapooli seostava keeruka koostööprotsessina.

  11. Innovatsiooni allikad Euroopa Liidu 4. innovatsiooniuuringus (CIS4) a) Ettevõtte või ettevõtlusgrupi sisesed allikad • ettevõttesisesed allikad • tütarettevõtted • omanikettevõte (kodu- või välismaine omanik) • omanikettevõtte teised ettevõtted b) Turuallikad (sageli kõige olulisemad) • seadmete, materjalide, teenuste või tarkvara hankijad • kliendid või tarbijad • konkurendid ja teised ettevõtted samast tegevusharust • konsultandid, eralaborid ning erauurimisinstituudid c) Institutsionaalsed allikad • ülikoolid või muud kõrgemad õppeasutused • riiklikud või avalik-õiguslikud uurimisinstituudid d) Muud allikad • konverentsid, messid, näitused • teadusajakirjad ja kaubanduslikud/tehnilised publikatsioonid • erialaliidud ja tööstusalaliidud • tehnilised, tegevusharu- ja teenindusstandardid

  12. Uue lahendi kasutajate hulk 2,5% 13,5% 34% 34% 16% Aeg Innovaa- torid Varajased kasutajad Varane enamus Hiline enamus Viivi- tajad Innovatsioonide levik • Levik on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse. • Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates need varases enamuses ja nii edasi. • Varane kasutaja ehk juhttarbija on tüüpjuhul kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. Joonis . Inn ovatsiooni kasutuselevõtjate kategooriate jagunemine .

  13. Innovatsioonide levik

  14. Kasv Praegune innovaatiline lahend Uus tekkiv innovaatiline lahend Aeg Innovatsioonide levik Joonis . Innovatsiooni S - kujuline levikuahel (allikas: Rogers 2003 baasil).

  15. Lineaarse S-kujulise levikuahela kriitika • Kaasaegsed innovatsioonid ei järgi tihtipeale leiutis-innovatsioon-levik arengujoonist, vaid edukad ning kestvad muutused luuakse ettevõtete, ettevõtjate ja kasutajate mitmetasandilise ja mitmesuunalise koostöö tulemusena. • Innovatsiooni kasutuselevõtu määr sõltub paljudest asjaoludest. Sageli kliendid kohandavad uut tehnoloogiat oma vajadustele, seega innovatsioon varaste kasutajate jaoks võib hiljem kasutajate põhimassini jõudvast olemuslikult erineda. • Turgulõhestavad innovatsioonid ehk taskukohasemate ja lihtsamini kasutatavate tootevariatsioonide pakkumine uute või vähemnõudlike tarbijate poolehoiu võitmiseksmuudavad praeguse tehnoloogia leviku mustrit veelgi radikaalsemalt, sest nende tulemusena saab alguse uus konkureeriv levikukõver. (näit. odavlennunduse teke) • Tehnoloogiate rajasõltuvuse nähtus kinnistab aga teatud tehnoloogiad pikaks ajaks. (näit. mehhaanilise kirjutusmasinaga suuresti sama klahvide paigutusega klaviatuuri kasutamine ka tänapäeva arvutite juures)

  16. Tehnoloogiate rajasõltuvus • Rajasõltuvus laiemas tähenduses viitab sellele, et igal asjal on oma minevik ja põhjus, kuid kitsamas mõttes tähistab see loodud korralduse ennasttugevdavat olemust. Rajasõltuvuse allikaks on positiivse tagasiside mehhanismidena gruppikuuluvuse ja võrgustikuefektid. • Gruppikuuluvuse efekti võib rahvapäraselt nimetada ka karjainstinktiks. See on inimeste kalduvus asju teha või uskuda lihtsalt seetõttu, et paljud teised teevad või usuvad samamoodi. • Võrgustikefekt on olukord, kus kauba või teenuse väärtus potentsiaalsele tarbijale sõltub selle toote omajate või teenuse kasutajate üldarvust. Varasemate kasutajate arv on sellisel juhul järgmiste liitujate poolt saadava väärtuse üheks mõjuriks. (näiteks on miljoneid kasutajaid omav internet sedavõrd populaarne just laia leviku ning kasutatavuse tõttu)

  17. Innovatsioonide ebaõnnestumine • Enamik innovatsioone paraku ebaõnnestub • Ebaõnnestumine kahjustab töömoraali, kuid on samas õpetlik ja arendav • Ebaedu võib tuleneda raha vähesusest, oskuste ja kogemuste puudusest või seniste eesmärkidega sobimatusest • Detailsemalt on ebaedul ettevõttevälised (kontrollimatud) ja ettevõttesisesed (kontrollitavad ja suunatavad) põhjused Tabel. Innovatsioonide ebaedu ettevõttesisesed põhjused Allikas: O’Sullivan, 2002

  18. Innovatsiooni edueeldused • Edukas innovatsioon eeldab, et inimesed väärtustaksid ettevõtte uusi sihte oma igapäevase tegevuse pisiasjadeni välja. • Tõeliselt edukad innovatsioonid sünnivad eeskätt selliste strateegiliste lähenemisviiside korral, kus saavutatakse inimeste täielik pühendumus, mis toob kasu kogu organisatsioonile. • Sisemine motivatsioon, teadmised, loova mõtlemise oskused ja innovatsiooni soosiv ettevõtte sisekultuur peaksid koostoimes edu tõenäosust suurendama. • Loovatest ideedest ei piisa, kui muutusi tõrjuv suhtumine ettevõttes neid vahel isegi korralikult tutvustada ei lase.

  19. Innovatsioonid ettevõttes on seotud tema äriplaani elluviimise, eesmärkide saavutamisega ning konkurentsipositsiooniga turul. Uuenduslikke muutusi võetakse ette selleks, et tagada ettevõtte parimate toodete turuedu kiire kasv ja/või parandada tegevuse probleemsete külgede tulemusi. Tavaline kulude alandamine ja tootmiskorralduse parandamine ei taga veel ettevõtte kasvu. Seega on innovatsiooni keskseks eesmärgiks ettevõtte kasv. Innovatsiooni kui kasvu käivitaja roll on oluline samuti kogu riigi majanduse aspektist. Tõsi, riigi majanduse kasv saab ikkagi alguse selles riigis tegutsevate ettevõtete poolt loodud väärtuste kasvust. Seega innovatsioon kui majanduse edutegur avaldab kõigepealt oma mõju ettevõtete ja turusuhete arengule (näiteks internetikaubandus). Neil tasanditel tehtavate innovatsioonide koondmõju aga viibki riigi majanduse kasvule. Innovatsiooni eesmärgid

  20. Innovatsiooni tugisüsteem • Samas on riigil teatud võimalusi seda koondmõju suurendada ja suunata pakkudes ettevõtetele ja organisatsioonidele mitmelaadset abi innovatsioonide teostamiseks. • Kui sellele lisanduvad veel: • uued tõhusamad ettevõtete, riigiorganite, finantseerijate ja teiste osapoolte suhtlemisviisid ning • innovatsioone soosivad seadusaktid või nõuded, • saame rääkida riigi innovatsiooni tugisüsteemi väljakujunemisest. • Seesugune süsteem aitab kaasa kasvu kui innovatsiooni peaeesmärgi saavutamisele nii asjaosaliste kui riigi tasandil.

  21. Innovatsiooni konkreetsed eesmärgid • Innovatsiooni konkreetsete eesmärkideks on populaarsuse järjekorras: • kvaliteedi parandamine • uute turgude loomine • tooteskaala laiendamine • tööjõukulude vähendamine • tootmisprotsesside täiustamine • toormaterjalidehulga vähendamine • keskkonnakahjude vähendamine • toodete või teenuste asendamine • energiatarbimise vähendamine • regulatsioonidele vastavuse tagamine

  22. Innovatsiooni tulemid • Innovatsiooni tulemiteks on parem efektiivsus, tootlikkus, kvaliteet, konkurentsipositsioon, turuosa, toodete jaotus, ettevõtte maine, reageerimisvõime ja muud tegevustulemuste paranemist ja kasvueesmärkide saavutamist soosivad seisundid. • Innovatsiooni üldmajanduslikuks tulemiks on veel majanduse struktuuri kaasajastamine ja korrastamine. Madala innovaatilisusega ja langeva konkurentsivõimega harud satuvad raskustesse ning majanduse edasiviijateks kujunevad uued innovaatilised ning kõrget väärtust ja konkurentsivõimet pakkuvad tegevusalad.

  23. Kokkuvõte • Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas juurutamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. See on parenduste protsess või leiutise rakendamine praktikas. • Innovatsioonil on mitmeid liike, millest tähtsamatena võib eristada toote-, protsessi-, turundus- ja organisatsiooniinnovatsioone. • Innavatsiooni aluseks on loovus, mis toetub teadmistele, loova mõtlemise oskustele ning motivatsioonile. • Innovatsiooni põhiallikad on ettevõtte hankijad, tarbijad ja kliendid, konkurendid ja sama haru teised ettevõtted. • Innovatsioon levib kaasajal mitte ainult varaste kohandujate kaudu, vaid ka mitmetasandilise ja mitmesuunalise koostöö vormis. • Innovatsioonide ebaõnnestumisel on nii ettevõtteväliseid kui ettevõttesiseseid põhjuseid. Ettevõttesisesed põhjused seonduvad kas ettevõtte sisekultuuriga või innovatsiooniprotsessiga. Sageli on edu võtmeks kaasatud inimeste pühendumus innovatsiooni eesmärkidele. • Innovatsiooni kõige üldisemaks eesmärgiks on kasv ning konkreetsemateks eesmärkideks kvaliteedi parandamine, turu loomine, tooteskaala laiendamine ja mitmed teised. • Innovatsiooni üldeesmärgini viivateks tulemiteks on näiteks parem efektiivsus, tootlikkus, kvaliteet, konkurentsipositsioon, turuosa ja toodete jaotus. • Üldmajanduslikuks innovatsioonitulemiks on aga majanduse struktuuri kaasajastamine ja korrastamine. • Kasvu tekitamise pärast ongi innovatsioon majanduse edutegur. • Eesti on siirderiikide seas küll üsnagi innovaatiline, kuid kõrgeltarenenud riikidest on mahajäämus veel suur.

  24. lisavõimalused baas < uurimistöö > rakendus Küpsus Idee täius- tamine Variandid Kasv Ettevõttepoolne pingutus Idee uurimine ja hindamine Küllastused Täieliku turunduse algus Laiendused Tegevuse täiustamine Langus Idee inku- batsioon Aktsepteeritavuse testimine. modi- fitseerimine Tootmisväl- jundi mää- ratlemine Avastus Surm Aeg

  25. 3,7 4 3,5 3,5 3,1 2,7 3 2,5 2,4 2,2 2,5 1,9 1,8 2 1,6 1,4 1,3 1,5 1 0,9 0,9 0,8 1 0,6 0,4 0,5 0 Läti USA Eesti Hiina Poola OECD Leedu Rootsi Ungari Tšehhi Jaapan Soome Holland KIEjaSRÜ Sloveenia Saksamaa Prantsusmaa Suurbritannia Joonis 5.9

  26. 857 900 800 700 600 500 400 244 239 300 214 166 158 155 200 113 110 73 62 56 34 36 100 28 21 16 13 0 Läti USA Eesti Hiina Poola OECD Leedu Rootsi Ungari Tšehhi Jaapan Soome Holland KIEjaSRÜ Sloveenia Saksamaa Prantsusmaa Suurbritannia Joonis 5.10.

  27. 400 367,7 350 300 236,8 230 220,8 250 191,5 200 138 150 104,2 97,1 82,6 82,7 100 50 8,2 6,2 4 4,3 4,1 1,6 0,1 0,6 0 Läti USA Eesti Hiina Poola OECD Leedu Rootsi Ungari Tšehhi Jaapan Soome Holland KIEjaSRÜ Sloveenia Saksamaa Prantsusmaa Suurbritannia Joonis 5.11

  28. 9000 7832 8000 7000 5416 5287 6000 4605 5000 3261 3213 4000 3096 2706 2543 2523 2482 2423 2136 3000 1581 1594 1472 1434 2000 708 1000 0 Läti USA Eesti Hiina Poola OECD Leedu Rootsi Ungari Tšehhi Jaapan Soome Holland KIEjaSRÜ Sloveenia Saksamaa Prantsusmaa Suurbritannia Joonis 5.12.

More Related