Riiklikud sotsiaalteenused puuetega inimestele Karin Hanga EPIK tegevjuht 30. november 2010 Paide

1. Riiklikud sotsiaalteenused puuetega inimestele Karin Hanga EPIK tegevjuht 30. november 2010 Paide

2. Riiklikud sotsiaalteenused • Rehabilitatsiooniteenus • Soodustingimustel eraldatavad abivahendid • Riiklikud erihoolekande teenused • Raske- ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus (finantseerimine)

3. Riiklikult finantseeritud reh.teenus: ...on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS). Alaeesmärgid: puudega lapsed – soodustada lapse arengut ja võimetekohase hariduse omandamist, puudega tööealised- suund sellele, et tööealine puudega inimene oleks võimeline töötama (töö säilitamine, tööle saamine), iseseisev toimetulek; puudega eakad – võimalikult iseseisva toimetuleku saavutamine

4. Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust? 1. Puudega ja puude raskusastet taotlevatel lastel; 2. Puudega täisealistel (ning neil puude raskusastet taotlevatel täisealistel, kelle puhul teeb vastava otsuse SKA). 3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel ps.erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.4. Alaealiste kom. otsuse alusel alaealistel ÕR-l

5. Rehabilitatsiooniteenuse raames: koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele 6 kuud kuni 5 aastat; lastele kehtivusega kuni 3 aastat), osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid juhendatakse, kuidas reh.plaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia, viiakse läbi vahehindamisi ning hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.

6. Vabariigi Valitsuse määrus nr 256 (20.12.2007) toob välja rehabilitatsiooniteenuste loetelu, nende hinnad ning maksimaalse maksumuse isiku jaoks, mille ulatuses saab teenuseid osutada ühes kalendriaastas. Puudega täisealised 7000.- krooni Puudega lapsed 20 250.- krooni Alaealised õigusrikkujad 20 250.- krooni Psüühikahäirega 16-aastane kuni pensioniealine isikud (vähemalt 40% töövõimetus) 33 750.- krooni. Isikul ei ole „subjektiivset õigust“ antud rahasummale, vaid temale vajalikele teenustele.

7. Rehabilitatsiooniteenused rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine (ehk reh.plaani koostamine reh.meeskonna poolt); rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine; rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine.

8. Rehabilitatsiooniteenused (2) sotsiaaltöötaja teenus eripedagoogi teenus psühholoogi teenus logopeedi teenus füsioterapeudi teenus tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus. Vastavalt vajadusele osutatakse teenust kas isikule, perele või grupile. NB! teenuse saamise eeltingimuseks on vastav märge reh.plaanis (plaan on eeltingimus).

9. Majutusteenus lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele maksimaalselt 1875.- EEK eest aastas (arvestusega üks öö maksimaalselt 375.- EEK). psüühilise erivajadusega inimestele maksimaalselt 13 125.- EEK eest aastas.

10. Sõidukulude hüvitamine Sõidukulusid kompenseeritakse 650.- EEK aastas (nii teenuse saajale kui saatjale), kui reh.asutus asub väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust. Sõidukulusid kompenseeritakse ka teenuse osutajale, kui ta sõidab selleks inimese elukohta – 650.- EEK aastas

11. Detailne reguleerimine ja jäik finantside kasutus:de kasutus: Kuni 2009. aastani olid kehtestatud piirangud kõikide teenuste kasutamisel (10 tundi ühe spetsialisti teenust täisealistele, 20 tundi ühe spetsialisti teenust lastele). St kui inimene ei vajanud nt logopeedi teenust, siis ei saanud aastast piirsummat kasutada nt tegevusterapeudi teenuseks. MUUDATUS aastast 2009 – piirangud on säilinud veel reh.plaani koostamisel, juhendamisel, täiendamisel ning füsioteraapia teenusel.

12. Rehabilitatsioonimeeskond: Sotsiaaltöötaja Logopeed /eripedagoog Psühholoog (karjäärinõustaja) Tegevusterapeut Füsioterapeut Arst Õde Reh.plaani koostamisel peab osalema vähemalt 5 erineva eriala spetsialisti. Teenust tohib osutada ainult reh.meeskonda kuuluv spetsialist.

13. Teenusel: ... hinnatakse inimese toimetulekut, tehakse ettepanekuid abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti hinnatakse teiste sotsiaalteenuste vajadust, vajadusel nõustatakse toimetuleku küsimustes nii teenuse saajat kui pereliikmeid. Viiakse läbi erialaspetsiifilisi teenuseid (tegevusterapeut, füsioterapeut, sotsiaaltöötaja jm). Oluline on rehabilitatsiooniteenusele minnes püstitab inimene spetsialistide abiga endale eesmärgi, mida tahetakse edasises toimetulekus saavutada.

14. Riiklikult finantseeritud rehabilitatsiooniteenuse etapid on: inimese ressursside ja vajaduste hindamine reh.meeskonna poolt; eesmärgi püstitamine, mida tahetakse inimese elus ja toimetulekus muuta; motivatsiooni ja valmisoleku hindamine, arendamine; vajalike teenuste ja tegevuste planeerimine rehabilitatsiooni tegevuskavas (NB!Oluline märkida ka teenuse osutaja ja leppida eelnevalt kokku).

15. Riiklikult finantseeritud rehabilitatsiooniteenuse etapid on (2): ajakava planeerimine (millal teenused on võimalik ellu viia); reh.plaanis ja tegevuskavas toodud teenuste koordineerimine; vajalike tegevuste ja teenuste elluviimine; vahehindamise ja tulemuste hindamise läbiviimine. PITRA II

16. Kas on tekkinud küsimusi, mõtteid?

17. Rehabilitatsiooniteenuse taotlemise protsess: Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks tuleb pöörduda pensioniametisse ja täita taotlus. Taotluse vormi saab kõikidest pensioniametitest, samuti Sotsiaalkindlustusameti (www.ensib.ee) kodulehelt. Taotlusele lisada koopia isikut tõendavast dokumendist. Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks: perearsti või eriarsti saatekirja (väljavõte haigusloost või tervisekaardist) rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks; perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste haiguste, sh nakkushaiguste, esinemise kohta.

18. Taotlust ei pea täitma: isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme määramisega; alaealised õigusrikkujad, kelle kohta esitatakse Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsus, kus mõjutusvahendina on märgitud rehabilitatsiooniteenus.

19. Suunamiskiri reh.teenusele SKA langetab otsuse teenusele suunamise või mittesuunamise kohta 10 päeva jooksul. Kui isikul on õigus rehabilitatsiooniteenust saada, siis saadetakse talle postiga koju suunamiskiri, millele on lisatud eeldatavalt sobilike rehabilitatsiooniasutuste nimekiri. KEERULINE: asutuste nimekiri on pikk, inimesel keeruline langetada valikut. Teavet asutuste kohta on võimalik saada MTR-st http://mtr.mkm.ee/, valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

20. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul. Hilisemal kontakteerumisel kaotab suunamiskiri kehtivuse! Järgneb rehabilitatsiooniplaani koostamine. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud ka rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv isik, kes juhendab, kuidas rehabilitatsiooniplaani täita, kuidas selles märgitud teenuseid taotleda ja kelle poole selleks pöörduda.

21. Isiku allkiri: Isik peab kinnitama oma allkirjaga, et ta on rehabilitatsiooniplaanist aru saanud. Pärast teenuse osutamist koostab asutus osutatud teenuste kohta arve. Teenuse saaja (seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves märgitud teenuseid on osutatud. Arve tasub Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniasutusele.

22. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja: Võib olla kas füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris (MTR) reh.teenuse osutamine on asutuse põhikirjajärgne ülesanne. Peab moodustama vähemalt 5 erinevast spetsialistist reh.meeskonna (kellele on esitatud erialase kõrghariduse nõue). Sõlmima halduslepingu SKA-ga.

23. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad 2007. aastal 63 asutust 2008. aastal 74 asutust 2009. aastal 76 asutust 2010.aastal 91 asutust Lastele 66 asutust Täisealistele 66 asutust Psüühikahäirega isikutele 47 Alaealised õigusrikkujad 11 (Allikas: SKA)

24. Reh.teenuse osutamise statistika (S0M) 2008 a teenuse osutamise kulu sihtgrupiti: Puudega lapsed 28 miljonit krooni Alaealised ÕR-d 630 tuhat Täisealised puudega 49 miljonit Pr.erivajadusega 17 miljonit Keskmine kulu isiku kohta: Puudega lapsed 5500.- Täisealised 4700.- Ps.erivaj. 8000.- (Runno, SoM 2009)

25. Reh.teenust reguleerivad õigusaktid: Sotsiaalhoolekande seadus (Rehabilitatsiooniteenuse regulatsioon (§ 11 ¹ - 11 14 ) VV määrus nr 256 (20.12.07) "Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, hindade ja maksimaalse maksumuse kehtestamine" SoM määrus nr 27 (31.03.09) ”Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, suunamiskirja vorm ning ... ” SoM 23. septembri 2008. a määrus nr 58 “Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm”

26. Küsimused, mõtted, Teie kogemused reh.teenusel??

27. Riiklikud sotsiaalteenused PI-le Abivahendid Teenust rahastatakse riigieelarvest, raha jaotatakse maavalitsustele, kes sõlmivad oma piirkonnas lepingud abivahendeid tootvate/müüvate firmadega, kust inimestele on neid võimaliksoodustingimustel osta või laenutada. Abivahend on seade või vahend (toode, instrument, varustus või tehniline süsteem), mis aitab inimesel konkreetset häirunud tegevust sooritada võimalikult lihtsalt Õiguslik alus sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalministri määrus „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord“

28. Ortoosid, proteesid (käe, jala, reie, hüppeliigese jne) Põetus- ja hooldusabivahendid (funktsionaalvoodid, peatsikõrgendused, siibrid, hooldusvahendid pesemiseks, lamatiste hoolduseks jm) Liikumisabivahendid (kepid, kargud, raamid, ratastoolid, seisulauad jm) Nägemis-, kuulmisabivahendid. Lisaks: Vanni- ja tualetiabivahendid (dušitoolid, vannilauad, vanniistmed) Olmeabivahendid (haaratsid, abivahendid riietumiseks, söömiseks, toidu valmistamiseks jm) Teisaldamise abivahendid (kaldteed, tõstukid, trepironijad jm) Abivahendite grupid:

29. Abivahendi soodustingimustel müüki või laenutust saavad taotleda: • alla 18 a. lapse vanemad või eestkostjad • tööealised, kellel on töövõime kaotus alates 40% või määratud puue • vanaduspensioni ealised, kellel abivahend aitab parandada toimetulekut • insuliini süstivad diabeetikud. Laenutatakse lihtsamaid abivahendeid nagu duššitoolid, kepid, kargud, standard ratastoolid, funktsionaalvoodid jpm.

30. Abivahendi vajaduse määrab: • Väikeabivahendite korral perearst või eriarst • Keerulisemate abivahendite korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus • 20 000 ja enam maksva abivahendi kompenseerimise aluseks on eriarsti tõend või rehabilitatsiooniplaan.

31. Isikliku abivahendi kaart • Soodustingimustel abivahendite ostmiseks või laenutamiseks vajab inimene isikliku abivahendi kaarti, mis väljastatakse talle elukohajärgse maavalitsuse sotsiaalosakonnast ( või KOV sotsiaaltöötajalt), arstitõendi alusel. • Kindlasti võtta kaart kaasa, kui minnakse abivahendit firmasse valima.

32. Abivahendi taotlemise protsess: • Isikliku abivahendi kaardi saamisel pöördub inimene abivahendiettevõttesse, kus kantakse tema andmed firma registrisse, vajadusel järjekorda. • Firmas valitakse kliendile sobilikud abivahendid. • Kui tegu on üle 20 000 maksva abivahendiga või keerulise tehnilise abivahendiga, siis on vaja esitada maavalitsuse ekspertkomisjonile otsuse langetamiseks taotlus, eriarstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning hinnapakkumine. • Ekspertkomisjoni positiivse otsuse korral rahastatakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent. • Inimese kanda jääb omaosaluse protsent, mis vastavalt tootegruppidele on sotsiaalministri vastavasisulise määruse lisades paika pandud.

33. Abivahendit valides tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest: Kui vajalik on valitud abivahend konkreetsele inimesele? • vältida liigset sõltuvust abivahenditest • abivahend peab sobima mõõtmetelt ja funktsioonidelt konkreetsetele vajadustele, • abivahendi reguleerimismehhanismide olemasolu • kui võimalik siis abivahendi välimus võimalikult “normaalne”. HEA ABIVAHENDI OMADUSED: • Reguleeritav, kergelt kasutatav, vastupidav, eesmärgile vastav, sobiva hinnaga, pakub piisavat tuge, kättesaadavad varuosad ja hooldus, kergesti puhastatav, turvaline, esteetiline (ALLIKAS: Kadri Lemberg, tegevusterapeut)

34. Probleemid abivahenditega: 1.teenuse reguleerimine ja menetlemine on ebaselge • Nt millistest hinnakomponentidest koosneb abivahendi (teenuse) maksumus – AV sobitamine, kasutamaõpetus, hooldus jt kõrvalteenused - mis kuulub hinna ja teenuse koosseisu, mis mitte) • Millistel alustel peetakse asutuses järjekorda (soodusjärjekord; sama isik mitmes järjekorras,) isikule tagasiside andmine 2. Finantside ebaotstarbekas kasutamine (raha eraldamine MV-le elanike arvu, mitte abivajajate arvu järgi - teenuse kättesaadavus ei ole samaväärselt tagatud üle eesti, aasta jooksul: • Iga ettevõte koostab oma hinnakirja, ei teostata hindade analüüsi (sama toode erinevates firmades erineva hinnaga jm) .

35. Probleemid abivahenditega: 2. AV firma oni eraettevõtte, kelle teenust riik ostab (ärihuvid). Ei ole reguleeritud, mida peab sisaldama teenus, hinnapakkumine (kallid abivahendid – ei ole kindlust, kas AV ikka inimesele sobib) 3. Puudub teenuse üleriigiline ühtne planeerimine, (hanked, piirhinnad, hindade analüüs, infosüsteem jm) 4. Isiku jaoks keeruline protsess, sageli pikad järjekorrad, ooteaeg. 5. Abivahendi tagastamise kord. jpm.

36. Riiklikud erihoolekandeteenused. Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on: 1)      igapäevaelu toetamise teenus 2)      töötamise toetamise teenus 3)      toetatud elamise teenus 4)      kogukonnas elamise teenus 5)      ööpäevaringne erihooldusteenus

37. Riiklikud erihoolekandeteenused. Erihoolekande teenuste osutamine on korraldatud ja finantseeritud läbi SKA. Piirkondlikud juhtumikorraldajad toetavad teenusele suunamist, asutuse valikut, nõustavad jm. Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele (v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanadus-pensioniealistele isikutele), kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.

38. Küsimused, mõtted! karin.hanga@gmail.com