KAREPINNALINE JA SILE ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM (ER) GOLGI KOMPLEKS

1. KAREPINNALINE JA SILE ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM (ER) GOLGI KOMPLEKS moodustavad SISEMEMBRAANIDE VÕRGUSTIKU Esineb ainult eukarüootide rakkudes

2. KUIDAS TOIMUB SUURTE MOLEKULIDE SISSE-VÄLJA LIIKUMINE KUIDAS JA KUS PANNAKSE KOKKU MEMBRAANID

3. Sisemembraanide ülesanded: 1) Valkude transport rakupinnale, valkude transport lüsosoomi (vakuooli), membraani valkude ja lipiidide liikumine sünteesikohtadest toimekohtadesse 2) Endotsütootiline rada makromolekulide omastamine väliskeskkonnast (endotsütoos) ja membraanide ringlus

5. Sekreteeritavate valkude süntees Signal recognition particle

6. Mõningaid signaaljärjestuste tüüpe valkudes

7. SRP (Signal recognition particle) Seostumine ribosoomiga + GTP hüdrolüüs Heeliks 6 osaleb SRP kokkupakkimises. Alu domeen oletatavasti osaleb ribosoomil sünteesitava peptiidahela pikenemise peatamises.

8. Translokatsioonikompleksi struktuur ER membraanis SEC61 – translokatsiooni kanal TRAP – oligosahha-rüüli transferaas TRAM -membraanivalk SRP retseptor? Valkude transport ribosoomilt ER luumenisse Vigaste valkude transport ER luumenist tagasi tsütosooli lagundamiseks proteasoomides (osaleb teist tüüpi translookon) Valkude sisestamine ER membraani

9. VALKUDEGA TOIMUVAD TRANSLATSIOONI-JÄRGSED MUUDATUSED ER-s JA GOLGI-s • Disulfiidsidemete teke • Valkude kokkukeerdumine • Valkude oligomeeride teke • Glükosüleerimine • Osaline proteolüüs ER Golgi

10. Sekreteeritavate valkude disulfiidsildade teke PDI - proteiini disulfiidi isomeraas

11. Antikeha struktuur

12. Suhkrujääkide seostumine valgule võib toimuda kahel viisil: • Valgu Asp jääkide abil (N-seoseline) • Seriini ja treoniini –OH rühmade kaudu (O-seoseline)

13. Sekreteeritavate valkude glükosüleerimine Tunikamütsiin

14. Milline tähtsus on valkude glükosüleerumisel? ► õige konformatsiooni omandamine ►rakkude vastastikune ‘äratundmine’ ja adhesioon – kudede moodustumisel, retseptorseosed ►märgistab liikumiseks erinevatesse organellidesse ►suurendab resistentsust proteaaside suhtes ►Epiteelirakud produtseerivad mutsiine – olulised epiteelirakke katva lima tekkes

15. ABO vererühmad

16. Rh D antikehad tavaliselt puuduvad vereplasmas (nii RhD+ kui ka RhD- vere puhul). Inimesed O RhD negatiivse verega on universaalsed veredoonorid, inimesed AB Rh+ on universaalsed retsipiendid.

17. Golgi kompleksi struktuur Lysosome

18. Golgi kompleksi struktuur: Golgi membraanide kuhi– 5-8 hantlikujulist tsisterni mis jaotatakse cis-(tuumapoolne), kesk- ja trans- (rakumembraanipoolne) piirkonnaks Cis - Golgi võrgustik (CGN - membraanide võrgustik Golgi kompleksi cis küljel) Trans-Golgi võrgustik (TGN) –membraanide võrgustik Golgi kompleksi trans küljel ja sellest punguvad erineva koostisega membraanidega kaetud vesiikulid Golgi maatriks – isoleeriv valguline kiht ümber Golgi kompleksi membraanide, oluline struktuuri formeerumises ja vesiikulite liikumises, mitoosi ajal laguneb ja formeerub pärast mitoosi uuesti

19. Vesiikulite pinnaga seostuvad valgud mis määravad valkude koostise vesiikuli sees 1. Klatriiniga kaetud (lüsosoomi/vakuooli liikuvad). Seda tüüpi vesiikulid osalevad ka endotsütoosis 2. Vesiikulid COP 1 valgulise kestaga, mis liiguvad Golgist tagasi  ER 3. Vesiikulid COP 2 valgulise kestaga, mis liiguvad ER  Golgi Lühend COP tuleneb terminist (vesiikuli) kesta valgud (ingl coat proteins)

20. Vesiikulite transpordis olulised kesta valgud

21. Klatriinist koosnev valgukest tekib triskeelionidest

22. Kesta valkude vahendusel toimub vesiikulisse sisenevate valkude sorteerimine

23. KDEL järjestus valgus (ER-s hoidmise signaaljärjestus) Lys-Asp-Glu-Leu

24. SNARE akronüüm SNAPst (Soluble NSF Attachment Protein) REceptor")

25. Neuromediaatorite vabanemine aksoni Golgi vesiikulitest sünapsisse

26. Membraanide kokkusulamise valgud ►Rab valgud ~70 erinevat Monomeersed G valgud Määravad vesiikuli tüübi (ER, endosoom jne) GTPga seotult aktiivsed ja membraanis Seostuvad märklaudmembraani Rab effektorvalguga ►SNARE valgud ~35 erinevat Määravad vesiikuli tüübi V-SNARE vesiikulis, T-SNARE märklaudmembraanis V-SNARE ja T-SNARE seostumine tagab membraanide lähenemise 1,5 nm ja veemolekulide väljatõrjumise ►NSF V-SNARE ja T-SNARE kompleksi hüdrolüüs

27. Membraani lipiidide süntees

28. Oleosoomide moodustumine taimedes

29. Lipiidide rakusisene ja rakkudevaheline transport toimub lipoproteiinsete partiklite abil

30. Erinevad lipoproteiinsete partiklite tüübid veres ►VLDL - sekreteeritakse maksarakkudest ja kannavad sünteesitud triglütseriidid rasvarakkudesse ►IDL - VLDL ja LDL vahepealsed ►LDL transpordivad kolesterooli maksast keharakkudeni. LDL nimetatakse ka halva kolesterooliga lipoproteiiniks ►HDL – koguvad kolesterooli keharakkudest ja viivad tagasi maksa. HDL nimetatakse ka hea kolesterooliga lipoproteiiniks.

32. Endotsütoos Fagotsütoos Esineb ainult makrofaagides, osaleb aktiin • Endotsütoos (kitsamas mõttes) • Pinotsütoos • Retseptorseoseline • selektiivne • endotsütoos Neutrofiil ja Bacillus anthracis

33. Retseptor Ak jaoks Fagosoom 0,25um Iga päev fagotsüteeritakse 1011 erütrotsüüti

34. Endotsütoos on oluline membraanide ringluses Makrofaagides vahetub välismembraan ~30 min jooksul Fibroblastides tunnis metaboliseerub ~50% membraanidest

35. LDL partiklite retseptorseoseline endotsütoos Asn-Pro-Val-Tyr

36. LDL partiklite seostumine retseptoritega N terminaalses otsas Cys jäägid, mis “tunnevad ära”ApoB valgu

37. Hüperkolesteroleemia Kolesterooli kõrge kontsentratsioon veres. Võib põhjustada ateroskleroosi. Võib olla tingitud LDL retseptori defektsusest Tangier haigus Kolesterool kuhjub rakkudes. Põhjuseks kolesterooli sekreteeriva ABC pumba defektsus. HDL partiklite vähesus veres. Tunnused – varajane ateroskleroos, suurenenud maks ja põrn, kollased mandlid, sarvkesta hägusus. Autosomaalne retsessiivne haigus mis põhjustatud mutatsioonist ABC pumba geenis. Tuntud ~50-100 juhtumit

38. Autofagosoom – organellide ‘seedimine’