AUSTRAALIAS PEREARSTINA EHK ESMATASAND ANTIPOODIDE MOODI

1. AUSTRAALIAS PEREARSTINA EHKESMATASAND ANTIPOODIDE MOODI Siiri Kasesalu-Lüdimois, Le VallikiviMelbourne - Tallinn 2006

2. Antipood ehk vastasjalgne on vanadelt kreeklastelt pärinev mõiste, mille abil keskajal üritati tõestada fakti, et Maakera ei saa olla ümmargune – siis peaks ju vastaspoolel elavatel inimestel jalad otse peast välja kasvama, et maa küljes püsida..

3. Ajalugu ja tänapäev • Ettekujuteldav Terra Australia ilmus Euroopa kaartidele juba 15. sajandil, eurooplaste ollt reaalselt avastati 1788, kuigi põliselanikud olid seal olemas juba vähemasti 50 000 aastat tagasi • Tänapäeva Austraalia on 20 miljoni elaniku poolt asustatud 7,7 miljoni ruutkilomeetri suurune ala – asustamistihedus 2,6 inimest ja 2,2 lammast ruutkilomeetri kohta. (vrdl. Eesti 31,6 ja Saksamaa 231)

4. Statistika • Austraalias tegutseb 2004/2005 seisuga 24 669 perearsti, s.o ca 820 patsient iga perearsti kohta. Neist tegutseb linnades ca 18 000, ülejäänud maal. • Austraalias on neist hariduse omandanud 17609, ülejäänud 7060 on OTD-d ehk overseas trained doctors. - – peamiselt hindud, hiinlased, vähem aafrika, euroopa ja araabiamaade päritoluga arste • (1995-2005 vastavalt –4,4% ja +18,4%) • Peremeditsiini residente on 1236. Residentuur kestab 3 aastat, program on analoogne Eesti omaga.

5. Probleem • Probleem läbi aegade: arstide puudus, läänerannkul on see teravam kui idas, maal rohkem kui urbaniseerunud aladel.

6. Organisatsioonid ja üritused • Austraalia perearste ühendavad piirkondlikud divisjonid, kes organiseerivad üritusi ja jagavad teavet. • Lisaks Royal College ning AMA – Australian Medical Association. • Peamised kokkusaamised toimuvad konverentside käigus ning seminaridel looduskaunites kohtades (vt. EPS Talve- ja Suvepäevad). • Kindlustusorganisatsioonid - gal perearstil on oma vastutuskindlustus. - korraldavad samuti üritusi ja koolitusi arstidele. • Ravimfirmad – koolitusüritused on üksiti väga informatiivsed (esinevad oma eriala tippspetsialistuid) kui ka väga luksuslikud. Pastakajagamist ei toimu.

7. Perearsti töö • Perearsti igapäevatöö on 7-8 tundi vastuvõttu.  • Koduvisiite ei ole. • Perearst oma töös on küllalt vaba, seda respekteeritakse kõrgelt spetsialistide poolt, perearst tunnetab küllalt hästi ise oma piire – mida teha mida mitte. Teatud protseduuride juures on piiranguks vastava litsentsi olemasolu. • Spetsialistile edasisuunamise initsiatiiv tuleb enamasti perearsti poolt, haigekassa rahastab ainult saatekirjaga spetsialistile pöördunud patsiendi konsultatsioone ja uuringuid.

8. Perearsti töö 2 • Enamasti teeb perearst sedasama, mis Eestis. • Näiteks PAP test on kindlasti töö kohustuslik osa. • Rasedate jälgimine toimub günekoloogiga kahasse, kuid Lääne-Austraalias, kus tohtrite põud suurem, teeb perearst seda ka üksi ning päris perifeerias võtavad perearstid ka sünnitusi vastu ning sooritavad vajadusel ka keiserlõike (muidugi jälle vastava litsentsi olemasolul). • Väga palju teeb perearst pisikirurgiat – kõik prekantseroossed nahakahjustused ja ka nahavähid v.a. melanoom.  • Lihtsamate luumurdude ravi on samuti perearsti rida – kipsfiksatsiooni nihketa murrule panevad perearstid ka suurtes linnades.

9. Perearsti paberimajandus 1 • Ka Austraalias täidab arst aeg-ajalt nn. invaliidsuspabereid, kuid väga harva. Vorm on küllalt lihtne ja lühike – eeltöö teevad ära nn case-managerid vastavast invaliididega tegelevast organisatsioonist. •  Suurema osa arsti paberitööst moodustab Workers Compensation –ehk tööõnnetuste ja kutsehaigestumise raportid. Need juhtumid võivad kesta aastaid See paberitöö on aga arstile eraldi ja väga hästi makstud. • Sama on kindlustusorganisatsioonidega. • Üldse on reegel see – kui keegi väljastab mingi paberi väljaspoole praksist , siis läheb see eritasu alla..

10. Perearsti paberimajandus 2 • Töövõimetuslehti ei ole olemas. Igal praksisel on oma tõendiformaat, mida ei kontrollita, need on arsti südametunnistuse asi. • Haiguispäevad maksab tööandja • Töövabastustõendit võib väljastada katagantjärele – piisab täiesti, et arst kirjutab tõendile, et haige pöördus täna, haigeks jäi näiteks 4 päeva tagasi ja arstlik soovitus on kodune ravi 4 päeva tagasiulatuvalt.

11. Aruandlus • Aruandeid ei tee arst, need lähevad otse arvutiprogrammist Haigekassasse.  • Igal aastal saadab Haigekassa ehk Health Insurance Commision arstile raporti nn “practice profile”, mis kajastab kogu arsti tööd eelnenud aasta jooksul – patsientide arvu vanuselist struktuuri, osutatud teenuseid, kasutatud ravimeid (Sinu TOP 10 ) jne. • Aruanne saadetakse arstile tutvumiseks - kus sa oled ja mis sa teed. • Kui arst on oluliselt kõrvale kaldunud nö statistilisest kesmisest, võib Haigekassa kutsuda arsti intervjuule arutlemaks, miks see nii on ja kuidas seda muuta.

12. Mida Perearst ei tee 1 • Arst majandamisega ei tegele. • Igas praksises on manager, kelle ülesanne on kõik korras hoida – planeerida organiseerida, koordineerida. • Igal perearstil on oma raamatupidaja, kes tema tulu- kulu ja pensionifonde korraldab, nõu annab ja maksud maksab.

13. Mida Perearst ei tee 2 • Arst ei tegele ravimsoodustuse määramisega. Ravimsoodustusi maksab Haigekassa soodusravimi väljastamisõigusega apteegile otse. Aluseks on soodusravimite nimekiri (Pharmaceutical Benefits Scheme (PBS)), kuhu kuulub 600 raviminimetust 1500 eri vormis; kokku hüvitatakse 83% retseptiravimite väärtusest, ülejäänu on omaosalus. Ravimid hüvitatakse 2 nimekirja alusle: üldkategooria ja sooduskategooria (paberitega vaergurid, kroonilised haiged, veteraniud). • Kehtib miinimumhindade poliitika - farmatseut on kohustatud patsiendile pakkuma analoogravimitest odavaimat. Kui patsient tahab midagi muud, peab ta ise hinnavahe eest maksma.

14. Rahastamine 1 • Austraalias perearstisüsteem on rahastatud teenusepõhiselt – fee for service. • Näide: Eesti 9001 ehk perearsti esmane vastuvõtt - 0 krooni maksab Austraalias 30 dollarit, pikem vastuvott - 54 dollarit, 45 minutine konsultatsioon 78 dollarit + pensionari lapse ja vaese eest 10 dollarit juurde • Selle eest tasub Haigekassa.

15. Rahastamine 2 • Arstile maksmine toimub läbi Health Insurance Commision – iga päeva lõpul saadetakse registratuuridest kogu tehtud töö läbi serveri HIC-i, kes tasub praksisele vastavalt osutatud teenustele. • Praksise management omakorda maksab arstile tasu, millest on maha arvatud management fee – vahemikus 30-35% kogusummast. Management fee katab kõik praksise ülappidamiskulud s.h. ehitus- ja remondikulud, abipersonali palgad kui ka meditsiinitarvikud. • .Arst võib olla ka praksise omanik, siis lisandub tema palgale ka osa kasumist. Praksis on üks üksus- haiged kuuluvad praksise juurde ja vahetavad omanikku koos sellega.

16. Austraalias töötamise head küljed: • väga vähene bürokraatia sekkumine igapäevatöös. Arstile ei saadeta määrusi, käskkirju, ringkirju jne. • Ei ole kohustuslikke koosolekuid, kus valjult arstide vigu arutletakse • Arst ei pea tegelema majandamisega • Arsti töö korralik tasustamine võimaldab palgata manageri, kes kõige eest vastutab ja vajadusel ka bürokraatiamasinaga suhtleb. • Arsti korralik sissetulek võimaldab head puhkust, ilusat kodu, aega hobidega tegeleda ja maailmas ringi vaadata

17. Austraalias töötamise halvad küljed: • Austraalia patsiendid on mõnel puhul piiratud ja väheste huvidega. Suur enamus ei tea midagi Euroopast ja pole seal käinuid, mistõttu alati küsitakse, mis vaktsineerimisi on Euroopas vaja! Enamasti on austraallaste jaoks välismaa Bali. Selle piiratuse tõttu on ka mitmeid mahajäämusi näiteks panganduses, IT-valdkonnas jne, ntks alles praegu alustatakse siin ID-kaardi juurutamist. • Kaugel!

18. Kokkuvõte • Austraalia on väga ilus maa, arstil on siin mõnus. On vaid üks suur miinus pikk distants muude maade, Euroopa ja koduga. • Noorele arstile oleks kindlasti soovitanud paariaasrast tööd Lääne-Austraalias – imeline loodus, hea tasustamiene ja töö organiseeritus, hea võimalus näha Austraaliat, ührte paljude eestlaste unistuste maad. • www.ama.org.au

19. Tänan tähelepanu eest!