1 / 18

Aju verejooksud

Aju verejooksud. epiduraalne, subduraalne, subarahnoidaalne ja intratserebraalne hemorraagia. Maarja Toomlaid Stomatoloogia III kursus, 2. rühm. Üldiselt peaajust. Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: suuraju (cerebrum, telencephalon) vaheaju (diencephalon)

zyta
Télécharger la présentation

Aju verejooksud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Aju verejooksud epiduraalne, subduraalne, subarahnoidaalne ja intratserebraalne hemorraagia Maarja Toomlaid Stomatoloogia III kursus, 2. rühm

  2. Üldiselt peaajust • Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: • suuraju (cerebrum, telencephalon) • vaheaju (diencephalon) • keskaju (mesencephalon) • sild (pons) ja väikeaju (cerebellum) • piklikaju (medulla oblongata). • Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. • Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju sees nn. luulises karbis. • Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel – ajukelmed.

  3. Ajukelmed • ...on aju ümbritsevad sidekoelised kestad, millel on kaitse – ja toitefunktsioon. • Dura mater ehk kõvakest • Lamina externa e. välimine periostaalne leste • cavum epidurale • Lamina interna e. sisemine meningeaalne leste • spatium subdurale • Arachnoidea mater ehk ämblikvõrkkest • cavum subarachnoidale • Pia mater ehk soonkest

  4. Aju verejooksu tekkepõhjused • Kõige sagedasemaks tekkepõhjuseks on peatrauma. • Teisteks põhjusteks võivad olla: • Kõrge vererõhk (veresoonte seinte kahjustumine) • Vere hüübivuse häired (hemofiilia) • Vereloome häired (sirprakuline aneemia) • Aneurüsm • Ajukasvajad • Amüloidne angiopaatia • Maksahaigused

  5. Peaajutraumad • Trauma mehhanismid: • Pea järsul kokkupuutel tömbi esemega, maaga • Sellise mehhanismi korral prevaleerib ajus kogu elundit haarav üldine kahjustus, mille raskus oleneb peaasjalikult toiminud jõu tugevusest. Kiirendusliku trauma hetkel deformeerub nii kolju kui ka aju. Löögi vastaspoolusel tekib lühiaegselt negatiivne rõhk, mis on ajule purustava toimega. • Vastu staatilist pead lööb mingi kiirelt liikuv ese • Eelkõige tekivad lokaalsed vigastused kokkupuutekohal: kolju impressioonmurrud, peaaju lokaalsed kontusioonikolded. • Läbivad traumad • Tavaliselt haaratud kõik anatoomilised kihid ja koed. Prevaleerida võib lokaalne kahjustus, üldseisund võib olla hea. • Lahtine peaajuvigastus - vigastatud on aju kõvakest (dura mater). • Peaajutrauma kliinilises pildis eristatakse põhiliselt 3 raskusastet: • ajuvapustus • ajupõrutus • ajukompressioon.

  6. Peaajutraumad • 1. Ajuvapustus (commotio cerebri) • Pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. • 2. Ajupõrutus (contusio cerebri) • Pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate lömastumisega. Kliiniliselt prevaleerib mitu tundi isegi päevi ja nädalaid kestev teadvusetus, lühiaegsed pareesid, tasakaalu – ja koordinatsioonihäired kraniaalnärvide kahjustusest, hingamishäired ning südametalitluse nõrgenemine. Võib kujuneda traumaatiline subarahnoidaalhemorraagia – liikvor sisaldab verd, mis ärritab ajukesti, põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja –võlvi murrud. • 3. Ajukompressioon (compressio cerebri) • Tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku ajukoele.

  7. Aju traumaatilised hematoomid • ...on peatrauma tagajärjel tekkivad verekogumikud ajukestade vahel. • Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad põhjustada koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma kiire arstiabita võib viia surmale. • Löögi, põrutuse vms tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu koljuseina. Rebenevad ajukestad ja veresooned ning nende kestade vahele tekivad verevalandused, moodustub verekogumik ehk hematoom. • Tavapärase pea liikumise korral kaitseb aju põrutuse eest ajuvedelik ehk liikvor, kuid suure jõu korral sellest ei piisa. • Kuna aju paikneb suletud ruumis, siis on hematoom oma suure mahu tõttu takistuseks aju normaalsele töötamisele. Haiguse ilmingud avalduvadki tingituna hematoomi survest ajule. • Ajusisesed hematoomid nõuavad peaaegu alati kirurgilist eemaldamist. Kohe diagnoosi püstitamise järgselt teostatakse operatsioon, mille käigus avatakse kolju ning eemaldatakse ohtlik verekogum.

  8. Hematoomid ja hemorraagiad • Meningiaalsed • Epiduraalne hematoom (trauma) • Subduraalne hematoom (trauma) • Subarahnoidaalne hemorraagia (trauma, ajuarteri aneurüsmi ruptuur) • Intratserebraalne (trauma, hüpertensioon, tuumor). • Intraparenhümaalne • Intraventrikulaarne

  9. Epiduraalne hematoom • Periosti ja kõvakelmevahel. • Käävjakujugaekspansiivne mass, misahendabliikvoriruume. • Kõige sagedamini tingitud koljuluu murdudest: puruneb veresoon (enamasti arter) ning tekkiva verejooksu tagajärjel koguneb veri dura mater’i ja koljuluu vahelisse ruumi.

  10. Epiduraalne hematoom • Sümptomid: • Segasus • Uimasus • Väsimus • Pulilli laienemine ühes silmas • Tugev peavalu • Teadvuse kadu • Oksendamine • Nõrkustunne • Sümptomid võivad kujuneda mõne minuti kuni mõne tunni jooksul pärast peatraumat.

  11. Subduraalne hematoom • Kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel. • Enamasti on põhjustatud kiirenduslikust traumast – aju “põrkab” vastu koljut, mis viib arterite või veenide purunemisele. • Subduraalset verejooksu esineb sagedamini, kui epiduraalset verejooksu. • Suurema tõenäosusega esineb aju atroofiaga patsientidel, nagu näteks alkohoolikutel või vanemaealistel inimesel (veresooned purunevad kergemini). • Subdureaalseid verejookse klassifitseeritakse: • Akuutne • Subakuutne • Krooniline • Kroonilise verejooksu korral (aeglane verejooks veenidest) võib sümptomite teke võtta kauem aega või patsient võib olla hoopiski asümptomaatiline.

  12. Subduraalne hematoom • Sümptomid: • Oksendamine • Iiveldus • Võimetus käsi liigutada või kõndida • Peavalud • Raskused tasakaaluga • Rääkimisraskused • Nõrkus • Peapööritus • Ärrituvus • Valu • Hingamispausid • Isukaotus • Kuulmislangus • Tinnitus • Ähmane nägemine • Tuimus

  13. Subarahnoidaalne hematoom • Veri ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahel – kortikaalsetes vagudes ja tsisternides. • Tingitud veresoonte purunemisest trauma tagajärjel või aneurüsmist. • Aneurüsm on veresoone, antudjuhul ajuarteriseinanõrgenemisest ja vererõhusurvesttingitudarteri paiknekotjaslaiend.

  14. Subarahnoidaalnehemorraagia • Sümptomid: • Tugev peavalu • Oksendamine • Segasus • Teadvuse häired • Krambid

  15. Intratserebraalnehemorraagia • Ajusiseneverejooks. • Võib olla tingitud mitmetest teguritest, näiteks traumast või aneurüsmi purunemisest. • Jaguneb: • Intraparenhümaalne - verejooksajuparenhüümi • Intraventrikulaarne - verejooksventrikulaarsessesüsteemi

  16. Intratserebraalnehemorraagia • Sümptomid: • Ühepoolne näo ja/või jäsemete tuimus ja/või nõrkus • Segasusseisund • Raskused kõnelemisel ja/või kõnest aru saamisel • Nägemishäire ühes või mõlemas silmas • Raskus kõndimisel, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäire • Tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta

  17. Kokkuvõtteks • Kui koljusisese hematoomiga haige saab kiiresti arstiabi, ei ole prognoos halb. Prognoosi määrabki peamiselt aeg, mis trauma ja operatsioon vahele jääb: mida pikem on see periood, seda suurem tõenäosus on jääkkahjustuste tekkimiseks. • Sagedane on peavalude ning mälukaotuse püsimine trauma järgselt. Lisaks võib avalduda langetõbi ehk epilepsia. Ajutraumaga haige lõplikku paranemisastet saab hinnata alles paar aastat peale traumat. • Ennetamine: • Kõrgvet vererõhku tuleb ravida! • Ära suitseta! • Ära kasuta narkootikume! (nt. Kokaiin suurendab ajuverejooksu tekke riski) • Autoga sõites ole ettevaatlik ja kanna turvavööd! • Mootorrattaga või jalgrattaga sõites kanna kiivrit! 

  18. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ajukestad1 http://theemtspot.com/2009/07/13/types-of-brain-hemorrhage/ http://radiopaedia.org/images/25228 http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/ajuvapustus_ja_hematoom.html http://www.eau.ee/~lat/horm/neuropat.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage http://www.webmd.com/brain/brain-hemorrhage-bleeding-causes-symptoms-treatments http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=436 http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/oppetoo/varasemad_loengud_yliopilastele/Loorits_Dagmar_KNS.pdf http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0002385/ http://www.stritch.luc.edu/lumen/MedEd/Radio/curriculum/Neurology/IC_hemorrhage2.htm http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=514

More Related