1 / 24

MUUTUSED ÜHISKONNAS

MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAIGI ASTOK 2010. INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA – teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS – hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS – kogu maailma hõlmav majandus

amiel
Télécharger la présentation

MUUTUSED ÜHISKONNAS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010

  2. INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA – teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS– hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS – kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS– ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted)

  3. Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: • Põllumajandusajastu e. agraarajastu – agraarne tootmisviis • Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis • Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis

  4. Agraarühiskonnale iseloomulik • Põlluharimine (alepõllundus) • Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus • Elatusmajandus e. naturaalmajandus • Käsitöölised • Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad • Kaubeldi luksuskaupadega

  5. Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused • Mitmeväljasüsteem • Tõu- ja sordiaretus • Levisid vesiveskid ja tuulikud • Metallisulatuses uued meetodid • Uued navigatsiooniseadmed • Aurumasin • Kivisöe kasutuselevõtt • Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng • Raudteetransport

  6. ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE • Üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud

  7. SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE • Üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid • Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE

  8. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? • 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) • uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) • 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas • Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. • Samuti kergetööstuse toorainet • Turg toodetele, eriti tarbekaubale

  9. KOLOONIATE TÜÜBID • Ümberasumiskolooniad – uued elamiskohad • Istanduskolooniad – algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal – põllumajandussaaduste tarbeks • Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline • Faktooria – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt • Reservkolooniad– 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud

  10. Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: • Emamaa nõrkus- endal probleeme • Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus • Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad • Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi • Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! • Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg –eeldused iseseisvumiseks • Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid

  11. Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGIDLÕUNA RIIGID 1. Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud.

  12. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks • Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. • Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. • Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. • Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. • Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine.

  13. INFOÜHISKOND • Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus • Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse • Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) • E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. • Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng • Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) • Ühtne maailmamajandus • Üha kasvav elutempo

  14. KOKKUVÕTE:

  15. AGRAARNE ÜHISKOND- elatusmajandus • Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS • Tootmisüksus - MÕIS TALU • Töö iseloom- KÄSITSITÖÖ • Kasutatavad ressursid- MAA, METS, VESI • Hõive- VALDAVALT PÕLLUMAJANDUS • Tegevuspiirkond- MAAKOND • Maailmamajandus- ÜKSIKUD KAUBAD

  16. INDUSTRIAALÜHISKOND- turumajandus • Majandusharud- TÖÖTLEV TÖÖSTUS • Tootmisüksus- TEHAS, ETTEVÕTE • Töö iseloom- MASINATÖÖ • Kasutatavad ressursid- MAAVARAD • Hõive- VALDAV OSA TÖÖSTUSES • Tegevuspiirkond- RIIK • Maailmamajandus- KUJUNEB ALLES

  17. INFOÜHISKOND • Majandusharud- TEENINDUS • Tootmisüksus- TEENINDUSASUTUS, TEADUSASUTUS • Töö iseloom- VAIMNE TÖÖ • Kasutatavad ressursid- INFO • Hõive- VALDAV OSA TEENINDUSES • Tegevuspiirkond- TERVE MAAILM • KUJUNENUD TERVIKLIK MAAILMAMAJANDUS

  18. RIIGI ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: • SKT • INIMARENGU INDEKS • SÜNDIMUS /IIVE/ • LASTE SUREMUS • KESKMINE ELUIGA • KIRJAOSKUS • HÕIVE ERINEVATES SEKTORITES • ELEKTRIENERGIA TARBIMINE 1/in kohta

  19. PÕHI ja LÕUNA

  20. PÕHJA RIIGID - KÕRGELT ARENENUD RIIGID: • MAJANDUS KÕRGELT ARENENUD (SKT, inimarengu indeks, elatustase) • HÕIVE SUUR TEENINDUSES • JÕUDMAS KAASAEGSESSE RAHVASTIKUTÜÜPI • KESKMINE ELUIGA KÕRGE • KESKMINE HARIDUSTASE KÕRGE

  21. LÕUNA RIIGID– ARENGUMAAD: • MAJANDUS NÕRGALT ARENENUD (madal SKT, inimarengu indeks, elatustase) • HÕIVE SUUR PÕLLUMAJANDUSES • RAHVASTIK DEM. ÜLEMINEKU ETAPIS • KESKMINE ELUIGA MADAL • HARIDUSTASE MADAL, PALJU KIRJAOSKAMATUID

  22. Kasutatud kirjandus • Maailma ühiskonnageograafia. Koostanud G. Raagmaa Eesti Loodusfoto • Ü. Liiber eksamimaterjalid • Eesti Geograafia CD

More Related