Avaliku õiguse olemus. Õigusteaduse meetodid

1. Avaliku õiguse olemus. Õigusteaduse meetodid Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

2. Õppeaine eesmärgid • Luua sidus pilt avalikust õigusest • Keskmise sügavusastmega teemakäsitlus koos mõnede süvendatud sissevaadetega • Tekkima peaks suutlikkus kasutada õiguslikke argumente ja lähenemisviise, samuti lähtealus edasiseks valdkondlike süvateadmiste omandamiseks • Edendada töökirjutamise oskust (MA) • Teema oma arusaamisest lähtuv läbikirjutamine, ettekandmise ja mõistusliku arutelu oskuse areng

3. Õppeaine sisukaart • Avaliku õiguse üldiseloomustus • Riik • Rahvas • Avaliku võimu tegevuse põhimõtted (põhiseaduslikud väärtused) • Rahvusvahelise õiguse küsimused • Valitsemiskorraldusõigus • Haldusõiguse küsimused

4. Selleaastased eripärad • BA ja MA loengute osaline ühitatus – õppekavade restruktureerimise katsetus • Salvestamine • Väga suur osalejate arv • Palun kõigilt kannatlikkust

5. Dieter Grimm: õiguse eesmärgid • Sisemise rahu kindlustamine: tülide ennetamine ja lahendamine • Vabaduse kindlustamine: • Kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadustesse • Kaitse avaliku võimu sekkumise eest • Vabaduse kasutamise tagamine • Õigusliku võrdsuse tagamine • Sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine • Sotsiaalsete protsesside juhtimine

6. Meeldetuletuseks • Õiguse kolm põhikäsitlust: • üks ühiskonna tähendussüsteem • üldkohustuslik normikord • tegevusala ja elukutse • Normi kehtivus: • Õiguslik: aktide õiguspärasus, õigusotsuste meetodid ja tehnika jms (dogmaatiline) • Faktiline: kuidas on õigusega inimeste igapäevaelus (sotsioloogiline) • Väärtuseline: kas vastab inimeste õiglustundele, st väärtused, õiguskujutlused (filosoofiline)

7. Kaks aluslähenemist õigusele • Õigusdogmaatilinevaatekoht: lähtutakse õigusnormide antusest ja õiguskorra ideaalsest ehitusest, tegeletakse pidamissuhetega suletud süsteemi sees. Õiguse rakendamine • Õigussotsioloogilinevaatekoht: tuntakse huvi õiguse kehtestamist ja kehtivust tegelikult mõjutavate tegurite vastu. Lisaks võib teha õigusloome, kehtivust edendavaid soovitusi (vrd „hea valitsemine”) • Lisaks on õigusajalooline, loomuõiguslik, teemakeskne jm vaatenurk • Antud õppeaines lähtume ennekõike dogmaatilisest vaatekohast, kusjuures norme täiendavad põhiseadus-likud väärtused. Sellel on piirid: liigvaimustus (hybris)

8. Õiguse normatiivne käsitlus • Õigus on: • üldiseiseloomuga (abstraktsete) • kohustuslike –olgu siis kõigile isikuile (üldsubjekt) või teatud isikuringile (erisubjekt) suunatud – • käitumiseeskirjade (õigusnormide) • hierarhiline süsteem (õigusnormid on koondatud õigusaktidesse, mida võib omakorda üldistada õigusharudeks, aktidel ja osalt normidel on kindel ja rühmiti erinev tugevus), • mis on pädeva institutsiooni poolt (kehtestamisõigust omavad riigi, kohaliku omavalitsuse või muud organid) • õiguspäraselt kehtestatud (vastuvõtmine, avalikustamine, rakendamine), • vajadusel on selle täitmine tagatud riigi sunnijõuga.

9. Mis on avalik õigus? • Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise 3 käsitlust: • Huviteooria • Subjektiteooria • Suhteteooria • Avalik õigus kui avaliku võimu teostamisega seonduv õigus, ennekõike: • Riigiõigus • Haldusõigus • Rahvusvaheline avalik õigus

10. Valdkondade eristamise teooriad • Huviteooria: avalikud või erahuvid (Ulpianus: publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulaorum utilitatem) • Subjektiteooria: avaliku võimu organid õigussuhte osapooleks või mitte • Suhteteooria: õigussuhte osapooled võrdses seisundis (koordinatsioonisuhted) või on üks osapool sisuliselt olulisem (alluvus- e. subordinatsioonisuhted)

11. Avalik õigus Eesti õiguskorras • Keskendume riigi- ja haldusõigusele, käsitleme rahvus-vahelist avalikku õigust ja õiguspoliitikat ning jätame välja karistus- ja menetlusõiguse ja Euroopa Liidu õiguse

12. Õigusliku reguleerimise eripära • Iseloomulikud on käsud, imperatiivsus (ettekirjutused: kohustused ja vähem keelud). Kohustatud subjektil lasub otsene õiguslik kohustus neid täita (õigustavaid norme vähe). • Avalik võim võib olla nii õigustatud kui kohustatud subjekt • Käsud on ühepoolsed, st olulise tähtsusega on avalikõigusliku suhte ühe poole tahteavaldus. Samas ei tulene tahteavaldus vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud

13. Õiguse siduvuse võimalused • Kohustuslik e. imperatiivne õigus (ius cogens) kehtib eranditult kõigi suhtes, sõltumata õigusakti asendist hierarhias (õiguspärased aktid on ühtviisi siduvad) • Dispositiivne õigus: asjaosalised võivad erandeid teha, ent kehtib subsidiaarsena, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud • „Range õigus” (ius strictum): üheselt määratud õiguslikud tagajärjed • „Õiglane õigus” (ius aequum): rakendaja mänguruum tagajärje osas: diskretsioon, määratlemata õigusmõisted jne.

14. Böckenförde: riigiõiguse erijooned • On teiste õigusharude suhtes põhjapanev (fundamentaalne): määrab õigusnormide loomise ja rakendamise viisid ja piirid • Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Põhiseadus sätestab ligipääsu koondatud poliitilisele otsustusvõimule, määrab selle kasutamise menetlused ja seab piirid. Seetõttu on riigiõiguse põhimõisted ja –normid paratamatult poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud • Normistik on ebatäielik (killustunud, fragmentaarne). Teatud küsimusi on peetud sedavõrd oluliseks, et nad on põhiseaduses sätestatud. Teisi küsimusi peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et neid polegi vaja sätestada. Ebatäielikkust lisab põhiseaduse teksti sageli väga deklaratiivne sõnastus • Põhiseadus annab vaid üldreeglid ning jätab nende täpsustamise praktilisse õiguskäitumisse, mis annab rakendajale suure otsustusruumi

15. Sisuline külg: põhiseaduslikkus • Põhiseaduslikkust e. konstitutsionalismi võib mõista riigivõimu piiramisena üldistes huvides • Põhimõtted ja mehhanismid: • Võimude lahusus ja tasakaalustatus • Kohtute sõltumatus • Vertikaalne võimude jaotus (kohalik omavalitsus) • Inimarengut toestavate asutuste tugev seisund (ülikoolide, meedia, omandi, ettevõtluse vabadus jt) • Inimõiguste ja –vabaduste ülimuslikkus ja kaitse • Seaduslikkus ja lepinguvabadus

16. Sisuline külg: rahva teenimine • Demokraatlik ja sotsiaalne õigusriik: rahva moo-dustatud avalik võim korrektselt rahva teenistuses • Avalik õigus noore õigusena. Eraõigus suuresti olemas juba Vana-Roomas, tänapäevane avalik õigus on ka parimal juhul vaid mõnisada aastat vana (USA põhiseadus 1789, ent naiste, orjade, sõnavabaduse, sotsiaalriigi küsimused jäid üles, SLV põhiseadus 1949) • Jätkuv kujunemine: tänase Lääne demokraatia probleemid (võõrandumine, mänedžeritupik)

17. Riigikäsitluste ajaline areng • Absolutism 16.-18. saj. Jumalast pühitsetud valitseja jumaliku maailmakorra asemele. Ühtne riik ja valitsus • Suveräänikäsitluse muutumine 17.-18. saj. Rahvas jumalast pühitsetud valitseja asemele • Liberaalne õigusriik 18.-19. saj. Inimeste vabadusruum riigivõimu iseloomust sõltumata. Inimõigused • Demokraatlik õigusriik 19.-20. saj. Inimeste võimalus kujundada riigivõim, st valida riigivõimu kandjad • Sotsiaalne õigusriik 20.-21. saj. Inimeste võimalus inimväärseks eluks ja oma võimete väljaarendamiseks

18. Õigusallikad • materiaalses e. sisulises mõttes: sotsiaalne tegelikkus (ühiskondlikud suhted) • formaalses e. vormilises mõttes: õigusloome e. seadusandlik tegevus e. legislatiivtegevus – kuidas avalik võim annab käitumisreeglile üldise jõu • normatiivses mõttes: õigusaktid (lisaks õiguse abiallikad), see, mis õigusloome tulemusena käegakatsutav on