300 likes | 494 Vues
Kõrgharidusreform ja selle mõju Lennuakadeemia tegevusele. Kersti Kõiv, HTM Jaan Tamm, ELA XVII lennundusseminar, 15.november 2012. Ülevaade. Kõrgharidusreformi eesmärk Reformi peamised muudatused Rahastamise mudel ja tulemuskäskkirjad Reformi tähendus koolile, üliõpilastele, tööandjatele
E N D
Kõrgharidusreform ja selle mõju Lennuakadeemia tegevusele Kersti Kõiv, HTM Jaan Tamm, ELA XVII lennundusseminar, 15.november 2012
Ülevaade • Kõrgharidusreformi eesmärk • Reformi peamised muudatused • Rahastamise mudel ja tulemuskäskkirjad • Reformi tähendus koolile, üliõpilastele, tööandjatele • Ülevaade ELA tegevustoetuste käskkirjast • Mida me ootame lennundusettevõtetelt • Meie koolitusmudeli visioon uutes tingimustes • Muu koolitust toetav koostöö ettevõtetega • ELA tulevikuvalikud ja väljakutsed XVII Lennundusseminar
Kõrgharidusreformi eesmärk Parandada kõrghariduse riiklikku korraldustja teostada koalitsioonileppes ettenähtud üleminek tasuta kõrgharidusele • muuta kõrgharidussüsteem üliõpilase jaoks õiglasemaks • kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust • vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust • suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel XVII Lennundusseminar
Reformi peamised muudatused (1) • riikliku koolitustellimuse (RKT) pearahapõhine rahastamine asendatakse tegevustoetusega • alates 2013.aastast toimub kõrgkoolide rahastamine tulemuslepingute (tulemuskäskkirjade) alusel • tegevustoetust saavad kõrgkoolid (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi rakenduskõrgkoolid, IT-Kolledž) XVII Lennundusseminar
Reformi peamised muudatused (2) • õppeasutus otsustab oma profiilist, talle pandud ülesannetest ja olemasolevast koolitusvõimsusest lähtudes, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse • õppekavapõhine vastuvõtt ühtsetel alustel • kõrgkoolil ei ole õigust võtta õppeteenustasu täiskoormusega eestikeelsel õppekaval õppivalt üliõpilaselt XVII Lennundusseminar
Reformi peamised muudatused (3) • 3-a üleminekuprotsess nii rahastamises kui ka enne 2013/14 õa õpinguid alustanud üliõpilaste osas (vana korraldus säilib kuni 2016/17 õa) • raha tuleb kõrgharidusse juurde XVII Lennundusseminar
Rahastamine ja tulemuskäskkiri (1) • Alates 2013.aastast toimub kõrgkoolide rahastamine tulemuslepingute/käskkirjade alusel • 3-aastane üleminekuperiood • 2013 a – 2012 RKT baas + 6,1 milj REV kompenseerimine • 2014 a – 2013 tegevustoetus + 18,8 miljonit (REV komp + indikaatorid); • 2015 a – 2014 tegevustoetus + 33 miljonit (REV komp + indikaatorid) • Alates 2016 rakendub uus rahastamissüsteem täies mahus (70% indikaatorid + 30% riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks) XVII Lennundusseminar
Rahastamine ja tulemuskäskkiri (2) • Lepingud/käskkirjad sõlmitakse 3-aastaks, kus lepitakse kokku: • kõrgkooli vastutusvaldkonnad (vajadusel õppekavad) • kõrgkooli tegevuse peamised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemusnäitajad (nt katkestamine, mobiilsus) • püstitatakse tulemuseesmärgid, mille täitmist arvestatakse 2016.a täiel määral kehtima hakkavas rahastamismudelis XVII Lennundusseminar
Rahastamine ja tulemuskäskkiri (3) • Iga-aastaselt kinnitatakse käskkirja lisaga: • minimaalne vastuvõetavate üliõpilaste arv (vajadusel õppeastmeti/ õppekavati) • eelarve vastavaks aastaks • vajadusel 3-aastase perioodi vaheindikaatorid XVII Lennundusseminar
Reformi tähendus kõrgkoolile • kaob RKT süsteem, enam ei esitata konkreetseid numbreid lõpetajate osas • kalendriaastapõhine rahastamine • suurem rõhk efektiivsusele läbi kvaliteedi indikaatorite jälgimine • rahastus sõltub eelneva 3-a perioodi seatud eesmärkide täitmisest XVII Lennundusseminar
Reformi tähendus üliõpilasele (1) • võimalus õppida tasuta kui täidab semestris 30 EAP eestikeelsel õppekaval • deklareerib kõrgkooli astudes, kas õpib osa- või täiskoormusega (kaob RE ja REV mõiste) • akadeemilisel puhkusel viibides ei saa üliõpilane osaleda õppetöös XVII Lennundusseminar
Reformi tähendus üliõpilasele (2) • õppekoormus: • täiskoormus: 100–75% õppemahust täitev üliõpilane • osakoormus: 74-50% õppekava täitev üliõpilane • ekstern (alla 50%) ei oma üliõpilaste õigusi ja kohustusi XVII Lennundusseminar
Reformi tähendus tööandjatele • võimalus enam kaasa rääkida tööturu vajaduste osas • koostöös kõrgkooliga seada tööturu vajadusi ja eelarvet silmas pidades iga-aastane optimaalne vastuvõetute arv XVII Lennundusseminar
ELA tulemuskäskkirja sisu (1) • Õppe õigus transporditeenuste õppegrupis • Vastuvõtu miinimumarv 50 üliõpilast • Katkestajate osakaal 8% • Üliõpilaste mobiilsus 4% XVII Lennundusseminar
ELA tulemuskäskkirja sisu (2) • Koostöö kõrgkoolide ja ettevõtetega • TÜ, EMÜ, TTÜ, KVÜÕA – alusõpe, erialaõpe; õppetöö maht EAP-ides • lennundusettevõtetega – õppekavade arendus, praktikate korraldamine, lõputööd, õppejõud, täienduskoolitus • Lõpetanute tööhõive – arengukavas sihtväärtus 80% • Ettevõtlusõpe – toimub ettevõtlusainete mooduli juurutamine • Riigikeele süvaõpe – võimalus koostöös TÜ-ga • Koostöö RKRN-is – senine jooksev tegevus, põhjalikum koostööuuring tegemisel XVII Lennundusseminar
Ootused lennundusettevõtetele (1) • Kõrgkooli arengu planeerimisel ja tegevuse korraldamisel saab määravaks teguriks tegevustoetus ja selle edasine kujunemine • Tegevustoetuse kujunemisel saab oluline ka õige koolituse planeerimine, lõpetajate hilisem erialane tööhõive • Selles oleme me sõltuvad ettevõtete tööjõuvajaduse planeeringutest Probleem: EAS-i juhtimisvaldkonna uuringu põhjal on Eesti ettevõtetest ainult 5,6%-l plaan enamaks kui 3 aastat XVII Lennundusseminar
Ootused lennundusettevõtetele (2) XVII Lennundusseminar
Ootused lennundusettevõtetele (3) Küsimus: kas kõrgkooli ja ettevõtte vahel on võimalik sõlmida leping või kavatsuste protokoll pikemaks perioodiks? Selles saaks määratleda järgmised üksikasjad: • tööjõuvajadus • täiendõppe vajadus • praktikakorraldus • ettevõtte töötajate osalus õppejõududena ja praktikajuhendajatena • “akadeemikute” osalemine arendusprojektides XVII Lennundusseminar
Üliõpilaste arv Üliõpilaste arv väheneb 12 aasta jooksul peaaegu 2 korda Erarahastamine - väheneb 9% aastas XVII Lennundusseminar
Koolitusmudeli visioonist (1) • Vähem, aga paremini • vastuvõtu miinimum 50 – saame kehtestada rangemad vastuvõtutingimused • finantseerimine sama – võimalused kvaliteedi tõstmiseks • RKT ei „ahista“, mingil määral võib eeldada kohandumist nõudlusele • koolil endal suurem planeerimisvabadus (kohtade jaotus õppekavati, erialati) • Kolmeaastane tsükkel annab suurema kindlustunde XVII Lennundusseminar
Koolitusmudeli visioonist (2) • REV- kohtade kadumine – kuidas kompenseerida? • Täiendusõppe osakaal peab märgatavalt tõusma • Ettevõtete osalus kogu haridusprotsessis (eelduseks raamlepingud) • Mobiilsus, rahvusvahelistumine • Taseme- ja täiendusõppe tihedam seos • Kõrgkoolide tihedam koostöö (rakendus-kõrgkoolid, ülikoolid – üldained, magistriõpe) • Kutse- ja rakenduskõrghariduse korraldamine XVII Lennundusseminar
Koolitust toetav tänane koostöö • õppekavanõukogud (õppekavade arendus) • kutsenõukogud (kutsestandardite koostamine, kutsete väljastamine) • nõunike kogu • õppejõud ja õppetöö • praktikabaasid • lõputööd • täienduskoolitus • tagasiside uuringud • vastastikkused konsultatsioonid • tööjõuvajaduste arvestamine XVII Lennundusseminar
Planeeritav ja soovitav koostöö • toimiva koostöö arendamine ja parandamine • selleks kõikehõlmavad raamlepingud? • õppejõudude-spetsialistide rotatsioon (ETF toel) • arendusprojektid (ETF toel). XVII Lennundusseminar
Tulevikuvalikud ja väljakutsed (1) Arengukava uuendamisel aastateks 2013-2017 • Projektõpe kombineerituna • ettevõtte täienduskoolitus + tasemeõpe • projektirühmas nii ettevõttest täienduskoolitusel osalejad kui üliõpilased • Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala spetsiaalsuste integreerimine • Magistriõppe moodulid TTÜ-s, EMÜ-s • EBT (evidence based training – tõenduspõhine õpe) http://www.iata.org/whatwedo/aircraft_operations/Documents/ebt.pdf XVII Lennundusseminar
Tulevikuvalikud ja väljakutsed (2) • Uued keeleeksamid (vajadusel ELPAC, eksam tehnikutele) • Vastavad ettevalmistuskursused • ATSEP-õpe vastavalt kavandatavatele regulatsioonidele • Magistriõppe moodul TÜ-s (kui EMÜ ja TTÜ esimesed moodulid rakendatud) • Tihedam TAL-alane koostöö ülikoolidega • Kopterisimulaator (ETF toel) • Ülenurme campuse edasiarendus XVII Lennundusseminar
Arengukava 2013 - 2017 • Tõhusamate meetodite rakendamine võimekate õpilaskandidaatide leidmiseks ja valikuks • Personali erialaste teadmiste ja kogemuste arendamine, eelduste loomine laiemaks rahvusvahelistumiseks, rahvusvaheliste projektide võimaluste parem ärakasutamine • Õpi- ja töökeskkonna ning õppemeetodite pidev arendamine • Õppetöö kvaliteedi tõstmine, koolitusvajaduste prognoosimine ja koolitus-võimsuse täpsustamine, selleks suhtevõrgustike loomine ja arendamine • Õppe- ja arendus-teadustegevuse sidumine, täienduskoolituse süsteemne arendamine ja osakaalu suurendamine • Finantseerimisvõimaluste arendamine ja finantsplaneerimise parandamine XVII Lennundusseminar
Liikmeskond – õppurid ja töötajad XVII Lennundusseminar
Õppetöö ja selle arendus XVII Lennundusseminar
Terviklik ja jätkusuutlik rahastamismudel XVII Lennundusseminar
Täname tähelepanu eest XVII Lennundusseminar