1 / 29

Raha ja rahapoliitika

Raha ja rahapoliitika. Gümnaasiumi majandusõpetus. Raha. Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. . Raha funktsioonid. Vahetus- ja maksevahend Arvestusühik Väärtuse säilitaja Bartertehing – vahetatakse kaup kauba vastu.

galen
Télécharger la présentation

Raha ja rahapoliitika

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Raha ja rahapoliitika Gümnaasiumi majandusõpetus

  2. Raha • Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.

  3. Raha funktsioonid • Vahetus- ja maksevahend • Arvestusühik • Väärtuse säilitaja Bartertehing – vahetatakse kaup kauba vastu

  4. Raha ajaloos • Teokarbid • Karusnahad • Suured kivirattad • ….

  5. Koerahambad rahana Hambad tõmmati täiskasvanud koera suust ja neist moodustati Kee. Keed kasutusel rahana Uus-Guinea

  6. Uus-Guinea rahad

  7. Mängumargid Tais

  8. Roomlased kasutasid nii õli kui õlilampi rahana

  9. Teepakk – kokkupressitud teest tahvel Hiinas kasutusel veel 70 aastat tagasi

  10. Väärismetall rahana • Hinnaline • Ei rikne • Jagatav • Kaalult väikeseks tehtav • Transporditav • Äratuntavalt rahaks tehtav

  11. Esimesed metallrahad – Hiinavasest, igas suuruses

  12. Rõngasraha – Portugali orjakauplejad Aafrikas kasutasid

  13. Mündid

  14. Hiina mündid

  15. Paberraha • Pärgamendil – esimesena Hiinas • Euroopas 17. saj. • Oluliselt odavam toota ja kaasas kanda • Äratuntavus • Võltsimiskindlus • Vastupidavus • Tagab piisava sularahavaru riigis

  16. Eesti Wabariigi rahad

  17. Nõukogude aja paberrahad

  18. Eesti Vabariigi kroonid

  19. Virtuaalraha e. kontoraha

  20. Väikseim tšekk – 1 sent US$

  21. Hinnastabiilsus • Olukord, kus saab langetada tulevikku puudutavaid otsuseid, olles kindel, et hinnatase ei kõigu

  22. Raha omadused - STABIILSUS Zimbabwe raha

  23. Saksa mark – pärast I MS devalveeriti marka

  24. Raha omadused • Äratuntavus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus

  25. Panganduse teke • Kullassepad – kulla valvurid • Kullassepp  laenaja, hoiustaja • Osa rahast välja laenamata – kohustuslik reserv Oli 15%, nüüd on eurotsoonis 2% lühiajalistelt 0% pikaajalistelt

  26. Raha loomine • Mati hoiustab pangas A 10 000 eurot • Jaan laenab 9800 eurot • Jaan ostab uue auto, maksab 9800 eurot • AS Auto hoiustab raha pangas B • Pank B laenab sporditarvete poele 9604 • Jne. • Lõpuks rahamass suurenenud 500 000 euroni

  27. Pangandussüsteem Keskpank • Hinnastabiilsus • Rahapoliitika • Raha hulga ja intresside juhtimine • Ettevõtetele viimase laenu andmine • Riigi rahareservi tellimine Kommertspangad • Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele • Hoiused • Laenud • Maksed • Rahatähtede vahetus • Valuutakaubandus • Jne.

  28. Eesti Pank - keskpank • Osalemine rahapoliitika kujundamises euroalal • Välisreservide (valuuta) hoidmine, suurendamine  finantsstabiilsuse tagamine • Arveldus ja maksesüsteemid pankade vahel • Raha emiteerimine  Euroopa Keskpangaga koostöös • Valitsuse nõustamine • Euroopa Keskpangale statistika kogumine • Intresside suurused • EURIBOR • Välisvaluuta ost-müük, ka kulla hoidmine. • Pankade kohustusliku reservi hoidmine • Kliiringterhingud pankade vahel • Raha emiteerimine • Valitsusega koostöö

  29. Rahaloomekordisti • Rahakordaja • Näitab, kui palju toodab hoiustatud raha käibesse uut raha • 100 / kohustusliku reservi protsent(varutegur) • 100/ 2 = 50 • Iga hoiustatud 100 eurot toodab ringlusesse raha • 100 x 50 = 5000 eurot

More Related