1 / 8

Neerud ja happe-leelis seisund

Neerud ja happe-leelis seisund. Anette Ottesson Stom II Tartu 2012. Neerude funktsioonid. Ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist Happe-leelise tasakaalu säilitamine Ostmootse rõhu püsivuse hoidmine Organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioon

gavril
Télécharger la présentation

Neerud ja happe-leelis seisund

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Neerud ja happe-leelis seisund Anette Ottesson Stom II Tartu 2012

  2. Neerude funktsioonid • Ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist • Happe-leelise tasakaalu säilitamine • Ostmootse rõhu püsivuse hoidmine • Organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioon • Sünteesivad regulaatoraineid (reniin, erütropoetiin)

  3. Neerude roll pH regulatsioonil – ainus viis H+ eritamiseks • Nende ülesandeks on viia organismist välja mittelenduvaid happeid, eelkõige eritada väävelhapet. • Mittelenduvad happed annavad ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis tuleb neerude kaudu elimineerida, kas • Ammooniumiooni NH4+ eksretsioonil • Uriini puhversüsteemi kaudu a) H2PO4-vormis b) Sulfaadid Vaid väike osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul. • Uriini pH vahemikus 5...6, eritatav päevanekogus 1..1,5 l • Füsioloogiline keha pH 7,40 (7,35-7,45)

  4. Kuidas neerud pH-d reguleerivad? 1) eritavad üleliigse H+ 2) eritavad aluste liia – hoiavad organismis katioonide kui leeliseliste ainete (Na ioonid) reservi 3) reguleerivad vere vesinikkarbonaadi (HCO3‐) taset → selle tootmine + imendumine verre • Renaalne kompensatsioon: • Võrreldes respiratioorsega aeglane • Käivitub tundidega • Kujuneb 2-5 päevaga

  5. Kuidas neerud happeid eritavad? Proksimaalne neerutuubul Distaalne neerutuubul Bikarbonaadi tagasiimendumine H+ + HCO3‐ = H2CO3 H2O + CO2 H2CO3 H+ + HCO3‐ NH4 + väljutamine H + väljutamine Nt. H + + HPO42‐ → H2PO4 ‐

  6. Siin näha, mis ained ja kus erituvad

  7. Tasakaaluhäired • Kui neerud ei ole enam võimelised hoidma vere pHd konstantsena, siis kuhjuvad verre: • Happed (H + ioonid) ATSIDOOS (vere pH langeb, bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud) • Leelised ALKALOOS (vere pH tõuseb, bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)

  8. Kasutatud kirjandus • Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu 1997, lk 795-798 • http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (27.10.2012) • http://faculty.alverno.edu/bowneps/MSN621/2009%20tutorials/AcidBaseTutorial.ppt (27.10.2012)

More Related