1 / 23

Globaalne inimarengu aruanne 2007/2008 ja Eesti koht inimarengu järjestuses 2008

Globaalne inimarengu aruanne 2007/2008 ja Eesti koht inimarengu järjestuses 2008. Ene-Margit Tiit Eesti inimarengu aruande 2008 esitlus Tallinn, KUMU, 9.03.2009. Alates 1990. aastast avaldab ÜRO igal aastal inimarengu aruande.

rufina
Télécharger la présentation

Globaalne inimarengu aruanne 2007/2008 ja Eesti koht inimarengu järjestuses 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Globaalne inimarengu aruanne 2007/2008ja Eesti koht inimarengu järjestuses 2008 Ene-Margit Tiit Eesti inimarengu aruande 2008 esitlus Tallinn, KUMU, 9.03.2009

  2. Alates 1990. aastast avaldab ÜRO igal aastal inimarengu aruande. • Aruandes kajastatud riikide arv suureneb järjest, viimases tabelis oli neid 179. • Aruanne sisaldab ka kõigi riikide järjestust inimarengu indeksi IAI (Human Development Index, HDI) järgi Inimarengu mõõtmine

  3. 1. Island 26. Sloveenia • 2. Norra 35. Tšehhi • 3. Kanada 38. Ungari • 4. Austraalia 39. Poola • 5. Iirimaa 41. Slovakkia • 6. Holland 42. Eesti • 7. Rootsi 43. Leedu • 8. Jaapan 44. Läti • 9. Luksemburg 56. Bulgaaria • 10. Šveits 62. Rumeenia • 11. Prantsusmaa 67. Valgevene • 12. Soome 72. Venemaa Kõrge inimarenguga riike (2008)

  4. Viimase ÜRO poolt avaldatud Inimarengu aruande (HumanDevelopmentReport2007/2008) rikkalikus statistikas oli kasutatud põhiliselt 2005. aasta andmeid ja selles aruandes oli Eesti 44. kohal • Detsembris 2008 avaldati uus järjestus (A statistical update 2008 - HDI rankings), kus oli kasutatud 2006. aasta andmeid. Eesti oli tõusnud 42. kohale, kuuludes 75 kõrge inimarenguga riigi hulka. Eesti koht Inimarengu järjestuses

  5. Inimarengu indeks koosneb kolmest võrdse kaaluga komponendist: • Oodatav eluiga sünnil (mõõdab tervist ja pikaealisust) • Haritus (sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist määra põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemetel • Elujärg, mis näitab võimaluste ning valikute hulka ja mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (US dollarites). Inimarengu indeks

  6. Eesti IAI komponentide väärtused

  7. Rahvastikuareng AlisTammur HelerinRannala Mare Vähi Ene-Margit Tiit

  8. Keskmise oodatava eluea poolest on Eesti kõigi maailma riikide järjestuse praktiliselt keskel, jäädes kaugele maha enamusest Euroopa riikidest. • Eriti madal on Eesti meeste oodatav eluiga (2007 M – 67, N – 79, keskmine – 73) • Venekeelsete meeste eluiga on märksa lühem Eesti keskmisest tasemest. Suremus ja oodatav eluiga

  9. Taasiseseisvumise järel ilmnenud demograafiline šokk hakkas Eestis taanduma kiiremini kui teistes siirderiikides. • Sündimus on viimase 10 aasta jooksul tõusnud, kasv on kiirenenud viimastel aastatel • Summaarne sündimuskordaja (mis mõõdab keskmist laste arvu naise kohta oli Eestis 2007. aastal 1,64) olles jõudnud Euroopa keskmise tasemeni, • Siiski on see vaid 80% taastetasemest Sündimus

  10. Summaarse sündimuskordaja muutumine 1970—2007

  11. Välisrände andmed on väga puudulikud, täna me ei oska hinnata, kas Eestist on viimasel kümnendil lahkunud 15 000 või 50 000 inimest. Selgust on võimalik saada 2011. aastal toimuvast rahvaloendusest. • Viimastel aastatel on (registreeritud) sisse-rändajate seas ligi pooled Eesti kodanikud, kes pöörduvad tagasi kodumaale. • Siserändes ilmneb 2 suundumust: • Lahkutakse ääremaadelt keskuspiirkondadesse; • Suurlinnadest siirdutakse linnalähivaldadesse. Ränne

  12. Haritus KarmenTrasberg Ene-Margit Tiit

  13. Harituse näitajate osas kuulub Eesti maailma riikide kõrgeimasse kümnendikku. • Tasemehariduse määr näitab õppurite hulka vanuserühmiti. Eestis on see • 1. tasemel (põhiharidus) 99,5% • 2. tasemel (keskharids) 90% • 3. tasemel 46—55% (arvestades vastavalt 3- või 5-aastast kõrgkooli kursust) Tasemehariduse määr

  14. Tasemehariduse määr Eestis 2007(protsentides vanuserühmast)

  15. 2006. aastal läbi viidud rahvusvahelise võrdlusuuringu PISA kohaselt on Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised loodusteadustes ja oskused neid teadmisi kasutada väga head. • Õpilaste keskmise taseme poolest jagas Eesti 57 riigi seas koos Jaapaniga 5.-6. kohta. • Tähelepanuväärselt vähe oli Eestis nõrkade teadmistega õpilasi. • Eesti peamiseks probleemiks oli eriti silmapaistvate õppurite vähesus. Eesti haridus rahvusvahelises võrdluses – PISA test

  16. Kõrgharidus Eestis (õppurite arvud erialarühmades)

  17. Teaduse ja tehnika erialade tudengite osa kõigi tudengite seas oli Eestis 23% (Euroopa keskmine tase) • 2007 aastal olid Eestis õppurite suhted: • Bakalaureuseõppes/ magistriõppes 3,4; • Magistriõppes/ doktoriõppes 6,3; • Doktoriõppes/ dr kraadi kaitsnud 14,8 • Doktorikraadi kaitsnute seas on suur väljaränne, sest rakendusvõimalused Eestis piirduvad akadeemilise sfääriga. Teadusharidus Eestis

  18. Sisemajanduse koguprodukt ja elujärg Tõnu Mertsina Ene-Margit Tiit

  19. SKP inimese kohta mõõdab majandus-aktiivsust ja sellest saadavat tulu inimese kohta. Suurem tulu tagab parema elujärje ja suuremad valikuvõimalused. Eesti koht SKP järjestuses ühtib Eesti kohaga IAI järjestuses Sisemajanduse koguprodukt

  20. SKP kasv Eestis (mln krooni)

  21. Elujärje paranemine kajastub tarbimiskulutuste kasvus leib-konnaliikme kohta (krooni/kuus)

  22. Mis edasi? Eesti IAI väärtus tõuseb ka lähiaastatel mõõdukalt, mis ei tarvitse tähendada järje-korranumbri paranemist. Kuidas kajastub IAI-s praegune majanduslangus, pole võimalik ennustada

  23. Tänan tähelepanu eest.

More Related