1 / 32

Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles

Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles. Aune Esinurm Juhendaja dotsent Külli Habicht. Sissejuhatuseks. Definiitsus Indefiniitsus Olulisemad markerid (pronoomenid see ja üks ) Definiitsuse väljendamine 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole tekstides Järeldused.

ahanu
Télécharger la présentation

Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles Aune Esinurm Juhendaja dotsent Külli Habicht

  2. Sissejuhatuseks • Definiitsus • Indefiniitsus • Olulisemad markerid (pronoomenid see ja üks) • Definiitsuse väljendamine 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole tekstides • Järeldused

  3. Definiitsus • Substantiivifraasi omadus, referent on kuulajale tuttav • eelnevast tekstist • kõnesituatsioonist • üldteadmistest • Inglise keeles artikkel the

  4. Definiitsuse markerid • Demonstratiivid • Pronoomenid (see, too) ja proadverbid (siin, seal) • Definiitse artikliga sarnane kasutus • Fundamentaalne roll suhtluses • Demonstratiividest on arenenud paljud keelendid • artiklid, relatiivsed ja 3. isiku pronoomenid, possessiivid jm)

  5. Demonstratiivide grammatiseerumine • Deiktiline funktsioon ja tähendus jääb tagaplaanile, kujuneb grammatiliseks markeriks • Markeerib referenti, kuid puudub viitav funktsioon • soome (kõne)keele pronoomen se

  6. Definiitsuse markerid • Personaalpronoomenid • mina, sina, meie jt • Possessiivid • Omajasuhe • minu, sinu, oma jt • Omajat väljendavad genitiivatribuudid, sh genitiivivormis pärisnimed

  7. Definiitsuse markerid • Hulgasõnad • kõik, iga, enamik, mitu • Pärisnimed • Isiku- ja kohanimed • Rõhutamine – tuntud referent nõrgarõhuline • see mees vs üks mees

  8. Indefiniitsus • Substantiivifraasi omadus, referent on kuulajale tundmatu • Nähtus, mille puhul esineb indefiniitsuse marker või puudub definiitsuse marker • 0-markeri hüpotees • Inglise keeles artikkel a

  9. Indefiniitsuse markerid • Pronoomen üks • algupäralt numeraal • indefiniitse ja numeraalse funktsiooni eristamine • Rõhuasetus, tähendus, kontekst • Referentsiaalsus

  10. Indefiniitsusemarkerid • Pronoomenid mõni, mingi, keegi • referenti ähmastav funktsioon • pronoomenite üks ja mingi teineteisega asendatavus

  11. Pronoomenid see ja üks • see kui demonstratiiv – viitav funktsioon • see kui definiitne artikkel – grammatiline marker • üks kui numeraal – arvuline tähendus • üks kui indefiniitne artikkel – näitab referendi määramatust, esmamainimist

  12. Analüüsitud materjal • Tartu Ülikooli eesti vana kirjakeele korpus • Georg Mülleri 1. jutlus 17. sajandi algusest • Jutlus 18. sajandi teisest poolest

  13. Analüüs ja meetod • Substantiivifraaside jaotus neis sisalduva markeri järgi • see • üks • 0-marker • seesinane • possessiiv • hulgasõna

  14. Analüüs ja meetod • Substantiivifraaside jaotus tähenduse järgi semantilistesse kategooriatesse (10): • jumal/vaimolend, inimene, tekst, elutu objekt/aine, koht, aeg, loom, omadus, tegevus/protsess, kehaosa • Eesmärk leida seoseid referendi tähenduse ja markeerituse vahel

  15. Georg Mülleri 1. jutlus • Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor • 39 jutlust aastatest 1600–1606 • Keelekasutus tugevalt saksamõjuline

  16. Georg Mülleri 1. jutlus

  17. Georg Mülleri 1. jutlus • Pronoomen see enamjaolt definiitne artikkel • Liitpronoomenid seesinane,seesugune jt demonstratiivi funktsioonis • Pronoomen üks kui indefiniitne artikkel • 0- substantiivifraasidena pärisnimed, üldtuntud entiteedid

  18. see-substantiivifraasid • ..minck|prast Iumal olli Adamille Ninck Eualle sen Meßiame kül toiwutanut, Waidt se|sama Naÿß|poel, kumbast se Meßias piddi ilmale tullema, se toiwutut Meßias piddi.. • Tulle nente Pagkanate Oñis|tegkia ninck Erra|lunnastaÿa, ninck neuta se Sündmus sest Poÿast, kumb seel v¨chest Neuwtzist piddab sündima /--/ piddame meÿe kindlaste vsckma, eth med se Neutzikene Maria, enne, siddes ninck prast se Sündmuße..

  19. seesinane-substantiivifraasid • Sÿß tulleb se wanna Sÿmeon lebbÿ sen Pöha Waimo siße andmene, kaas sinna iure, wottab tæma se Lapsukeße oma Sülle siße, hüppap ninck karkab suhre röhmu kaas, ninck paiatab, se|sama Lapsukene on Iumala Oñis|teckia

  20. üks-substantiivifraasid • ..se|perrast piddi tæma kaas v¨chest puchtast Neutzikeßest ilmalle tullema. • Eßimelt, eth neet onsat Wanambat v¨x pitk igkatzemene ninck palwe kaas omat se toiwutuße Meßiame peele omat othnut..

  21. 0-substantiivifraasid • ..ninck et meÿe kaas Iumala keicke tæma hee tegkomeße eddest keickest.. • ..kæ Mehe ninck Naÿß|pohlest, keicke Pattu siddes Ilmale tullewat..

  22. Pärisnimed • Waidt nuit teedame meÿe, Iumal olkut kÿtetut ninck tænnatuth, eth meddÿ Ißandt I¯h¯2 Chr¯2, kumb se Bethlehemi Linnas ohn sündinut, ninck Nazarettisv¨lleß|kaswatuth, ninck Iherusale˜mis, kuÿ tæma kogkonis lebbi se Iuda Ma·a· olli kewnut..

  23. Jutlus 18. sajandi 2. poolest • 18. sajandi teise poole kirjakeel tänapäevasem • Ortograafiliselt, grammatiliselt kui ka häälikuliselt üsna ühtlane

  24. Jutlus 18. sajandi 2. poolest

  25. Jutlus 18. sajandi 2. poolest • 0-substantiivifraasid ülekaalus, olenemata referendi tähendusest • Pronoomenil see enamjaolt demonstratiivi funktsioon • Pronoomen üks kui indefiniitsuse marker • Referentsiaalsus

  26. see-substantiivifraasid • kui armsad on nende jallad, kes röömsad sannumed andwad kuulda; eks igga üks römoga neid wasto ei wötta? /--/ Ja neid röömsaid sannumid kulutakse teile nüüd Öppetajatte läbbi..

  27. seesinane-substantiivifraasid • ..et piddi töeks sama, mis ööldud on Prohweti läbbi, kes ütleb: üttelge Sioni Tütrele: wata, sinno Kunningas tulleb sulle tassane.. /--/ Se samma sanna, mis Jummal laskis üttelda Sioni tütrele, se on Juda rahwale, se on meile ka ööldud.

  28. üks-substantiivifraasid ja referentsiaalsus • ..ja sedda maid leiate teie ühhe kinniseutud emma-eeslijaühhe sällo temma jures, peästke neid lahti ja toge minno jure. /--/ wata, sinno Kunningas tulleb sulle tassane, ja istub emma- esli selgas, ja sällo selgas /--/ Siis läksid need Jüngrid ärra, ja teggid, nenda kui Jesus neid olli käsknud, ja töid se emma- eesli ja se sällo..

  29. 0-substantiivifraasid • Siis joudis Jesus meile appi, Jummalastseie ilma sisse läkkitud. • ..ja Ma peäl peab rahwal ahhastus ollema ilma nouta, et merri ja wee woud kohhisewad.

  30. Järeldused • Pronoomen see • 17. sajandi alguses definiitse artikli roll • 18. sajandi teisel poolel demonstratiivi roll • Pronoomen üks • Indefiniitsuse marker • Kasutussagedus 18. sajandi 2. poolel vähenenud • Numeraalne kasutus üksikutel juhtudel

  31. Järeldused • 0-markeeritus • 17. sajandi alguses pärisnimede ja üldtuntud entiteetide puhul • 18. sajandi teisel poolel 0-markeeritus üldine

  32. Kokkuvõtteks • Definiitsus ja indefiniitsus • olemus ja peamised markerid • Definiitsuse avaldumine • analüüs 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole jutluste põhjal • Pronoomenite see ja üks funktsioonid • 0-markeeritus • Markeerituse ja tähenduse võimalikud seosed

More Related