1 / 17

SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE. FLSE 00.137 Silvi Salupere. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?. Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil:

anika
Télécharger la présentation

SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE FLSE 00.137 Silvi Salupere

  2. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? • Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: • KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid • TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. • FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses.

  3. MIS ON SEMIOOTIKA? • Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist — st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid.

  4. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Seega ei ole üllatav, et palju algsest semiootika arengust meie ajal on leidnud aset tänapäeva mõistes klassikalise idealismi jälgedes, keskkonnas ja mõttekliimas, mille raames tekstide ja narratiivide strukturaalanalüüs osutub eriti mugavaks.

  5. Narratiivi tähtsus inimsemioosis • Inimesed on erinevalt loomadest olemuselt narratiivsed. Narratiivi universaalne roll kultuuri edastamise alusena on aluseks spetsiifilisele inimsemioosile, kus bioloogiline pärilikkus ületatakse õppimise kumuleeriva edasiandmise kaudu, mis saab võimalikuks ainult narratiivi läbi.

  6. Myrdene Anderson jt Semiootika kui vihmavarjuteadus • semiootika, mis looks inimteadustele raamistiku taasmõtestamaks nende põhialuseid ja liikumaks edasi mööda rada, mis — nagu on võimalik tõestada — hoidub pea ees tormamast filosoofilisse teetupikusse, mille on püstitanud sunnitud valikud realismi ja idealismi vahel

  7. Thomas Sebeok Globaalsemiootika • inimevolutsioon on jätkuvalt duaalne semiootiline järgnevus, mida praktikas on peaaegu võimatu lahutada: *üks rida on keelevaba (ehk zoosemiootiline) *teine keeletundlik (ehk inimsemiootiline). • Semioosi tuleb mõista kui nii loodust kui kultuuri läbivat asjaolu.

  8. Semiootika kui lähenemine • Semiootika ei anna mitte meetodit kõigepealt, vaid lähenemise. Semiootika e semiootiline lähenemine põhineb seega arusaamisel, et looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos /Peirce’i termin) Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi.

  9. UMBERTO ECO • Semiootika puutub kõigesse, mida võib vaadelda kui märki. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Seega on semiootika põhimõtteliselt teadus, mis uurib kõike seda, mida annab kasutada valetamise otstarbel. Kui midagi ei saa kasutada selleks, et väljendada valet, siis ei saa seda kasutada ka selleks, et väljendada tõtt, ja siis ei saa seda ülepea millegi väljendamiseks kasutada. Ma arvan, et määratlemist “valetamise teooriana” tuleks võtta ammendava programmina üldsemiootika jaoks.

  10. Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte?Eco • Selline uurimine, kus kõiki kultuurifenomene vaadeldakse kui kommunikatsioonifakte ja üksikud teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. • Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist.

  11. Algirdas Greimas • Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud keeled, teisalt — „ekstralingvistilised kontekstid“, mida me vaatleme kui loomuliku maailma (looduse) S. Nad on loomulikud, sest eksisteerivad enne inimest ja temast sõltumatult. Inimene on sukeldunud oma emakeelde, ta on sündimisest saadik visatud tervemõistuslikkuse (common sense) maailma, kus võtab need S omaks, aga ei konstrueeri neid.

  12. Greimas • Kuid piir selle vahel, mis on „loomulikult“ antud, ja selle, mis „kunstlikult“ loodud, on laialivalguv: kirjanduslik diskursus kasutab ühte või teist loomulikku keelt, loogikasüsteemid saavad alguse loomulikust keelest, kuid on vaieldamatult inimese looming. • Loomulikud keeled ja loomulik maailm on meie jaoks tohutu märkide reservuaar, paljude semiootikate manifestatsiooni koht.

  13. GreimasSemiootiline teooria • eelkõige signifikatsiooni/tähenduse teooria. Eksplitseerida teoreetiliste konstruktide vormis tähenduse mõistmise ja tootmise tingimused. See mõisteline eksplitseering viib/juhib seejärel teooria kasutatavate mõistete formaalse väljenduse juurde: tuleb formuleerida teatud semiootiline aksiomaatika. • Järgmine etapp seisneb minimaalse formaalse keele koha määratlemises.

  14. GreimasSemiootiline teooria • Ja alles seejärel peaks teooria hakkama tegema valikut representatsiooni süsteemidest, milles ta hakkab formuleerima oma protseduure ja mudeleid (näiteks, semiootiline ruut või elementaarne väljend).

  15. Semiootika liigitus objektist lähtuv • Üldsemiootika e teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused • Biosemiootika /zoo-, füto-, müko- etc/ ökosemiootika • Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes • Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata

  16. Võib ka liigitada • märgi semiootikaPeirce, Sebeok ameerika • keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes • deskriptiivne /Lotman — metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev • kultuurisemiootikaEco /märgiloome, koodid/. Lotman

More Related