Johann Wolfgang von Goethe (1749—1832)

1. Johann Wolfgang von Goethe(1749—1832) TPL 2010

2. Lapsepõlvest ja noorusest: • 1753. aastal kingib vanaema Wolfgangile nukuteatri, millest saab alguse tema teatrihuvi ja hilisem romaan „Wilhelm Meister“; • Mõju avaldavad ka lapsepõlves loetud rahvaraamatud; • 1755. aastal Lissaboni tabanud maavärin kõlas kui peatükk Ilmutusraamatust ja pani noore Goethe jumala olemasolus kahtlema; • 1757. aastast pärineb Goethe esimene luuletus, uusaasta õnnesoov, kirjutatud vanavanematele.

3. Haridus: • 1765. aastast õpib Leipzigi ülikoolis õigusteadust. • 1768. aastal haigestub ja naaseb Frankfurti, elab läbi sügava hingelise kriisi, millest aitab üle saada Susanna von Klettenberg, tuntud vennastekoguduse müstik, kellest saab „Wilhelm Meisteri“ romaanis kaunishing. Goethe eksperimenteerib sel perioodil alkeemiaga. • 1770. aastal jätkab õpinguid Strassburgis, kus Rousseau tees „tagasi looduse juurde“ kujunes elamuslikuks lähtepunktiks. Siin tutvub Goethe J. G. Herderiga, „tormi ja tungi“ liikumise juhiga. Rooma ja prantsuse klassikud asendusid Homerose, Ossiani ja Shakespeare’iga.

4. Tunnustatud kirjanikutee algus: • 1773. aastal ilmus draama „Götz von Berlichingen“, millest saab alguse Saksamaa varasema ajaloo käsitlus kirjanduses. • Sama aasta suvest pärineb esimene kirjapandud „Fausti“ monoloog. Esialgu on Faust prometheuslik müstik, kes tahab haarata kogu kosmost kõige selles oleva jõu ja tarkusega. Aine võtab Goethe 1587. aastal ilmunud rahvaraamatust. Lovis Corinth“Götz von Berlichingen”

5. „Noore Wertheri kannatused“ • 1774. aastal ilmunud kiriromaaniga jõuab Goethe oma kuulsuse tippu. • Wertheri lugu rägib sellest, mis juhtub, kui ülitundlikuks õhutatud tunded muutuvad haiglaslikuks. Goethe pani loo kirja eelkõige iseendale hoiatuseks.

6. Viimase tõuke Wertheri loo kirjutamiseks andis Leipzigist ja Wetzlarist tuttava noore juristi Jerusalemmi enesetapp ja Goethe õnnetu armumine Charlotte Buffi. • Romaan on hüvastijätt ägedate tunnetega, Goethe muutub pärast seda rahulikumaks.

7. Werther

8. Goethe Charlotte Buffi siluetiga Lotte ja Werther

9. Wilhelm Amberg „„Noore Wertheri kannatuste“ ettelugemine“

10. Asudes 1775. aastal Weimarisse elama ja tööle, ei aima Goethe veel, et sellest linnast saab jäädavalt tema elu- ja loomiskoht. Weimarist kujunes vaimne keskus, seal elasid veel Fr. Schiller ja J. G. Herder.

11. Goethe Weimaris: • 1776. aastal nimetati Goethe salanõunikuks, 1779. aastal ministriks. Tema juhtida olid erinevad alad, ta tegeles põllumajanduse ja mäekaevandusega. See sundis teda süvendatult tegelema loodusteadustega, ka anatoomia ja bioloogiaga. • Ükskõik millega Goethe ka ei tegelenud, ta huvid ja vaim ei killustunud erinevates suundades, vaid kõik koondus üheks maailmapildiks.

12. Weimaris ilmub Goethe ellu esimene naine: Charlotte von Stein, kellega suhted katkevad Itaalia-reisi ajal. • Charlotte von Steinile on pühendatud paljud sel perioodil kirjutatud luuletused, nt „Öö mõtted“, „Üle kõigi mägede on rahu“, „Rändaja öölaul“ jt.

13. Goethe ja Itaalia: • Itaalia tähendas Goethele klassikalist ja antiikset, sisemist vabadust, valgust ja kauniduse rahu. • 1786. aastal asub Goethe Philipp Mölleri nime all salaja Itaalia poole teele.

14. Goethe Itaalias: • Kaks aastat Itaalias on Goethe jaoks õnnelikem aeg tema elus, ta nimetab seda oma uuestisünni ajastuks. • Kirjanik vaimustub antiigist ja renessansist, eriti Raffaelist ja tema koolkonnast. • Panteistlik maailmatunnetus asendub realistlikuma, materialistlikuma loodusetunnetusega, loodusteaduse õppimisest-uurimisest saab Goethe elu siht. • Valmivad näidendid „Iphigeneia Taurises“ ja „Torquato Tasso“, päevakorrale kerkib uuesti „Fausti“ kirjutamine; Itaaliast naasmise järel kirjutab ta „Rooma eleegiad“, kus antiikset värsimõõtu kasutades ühtib Weimari olevik möödunud päevadega Roomas.

15. 1790ndad: • 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni suhtub Goethe vastumeelsusega; • II Itaalia-reis valmistab pettumuse, mida võib välja lugeda Veneetsia epigrammidest; • 1792/93 võtab Goethe osa liitlaste sõjakäigust Prantsuse revolutsioonivägede vastu; • Uuesti Weimaris, tegeleb füüsika ja optika seadustega, värsistab heksameetris „Reinuvader Rebase“.

16. Goethe ja Schiller: • 1794. aastal algab sõprus Schilleriga; • tegemist on vastandlike tüüpidega: Goethe oli aeglane ja lähtus konkreetsest, Schiller kiire ja lähtus teooriast. • Goethe nimetab sõprust Schilleriga oma teiseks nooruseks. • Koostöös Schilleriga ilmusid “Xenien”, teravasisulised epigrammid kaasaegsetega arveteõiendamiseks. Goethe ja Schilleri monument Weimaris

17. Ballaadid: • Viljastavat kokkupuudet Schilleriga märgivad Goethe ballaadid “Korinthose mõrsja”, “Nõiduse õpilane”, “Jumal ja bajadeer”, “Metsavaim”.

18. Franz Schubert : Erlkönig http://www.youtube.com/watch?v=SOiMVPSzr7E

19. Ballaad “Metsavaim” multifilm http://www.youtube.com/watch?v=wusVHokSa98 JDD - Der Erlkönig Clip http://www.youtube.com/watch?v=FJw2LsXHrzY

20. “Wilhelm Meister”: • 1795/96 ilmub „Wilhelm Meisteri õpiaastad“, tugevalt autobiograafiliste sugemetega haridusromaan, mis keskendub W.M. teatrilavale kutsumise ja rahvuteatri suunas pürgimisele; 1829 ilmub „Wilhelm Meisteri rännuaastad“, millest selgub, et Wilhelmist on arst-kirurg saanud. Teos on inspireerinud heliloojaid ja lavastajaid. • Tšaikovski – “None But The Lonely Hearts”;üks Mignoni lauludest, mis on inspireeritud Goethe romaanist “Wilhelm Meister”, http://www.youtube.com/watch?v=7PtIHBCuR-Q

21. Tragöödia „Faust“ • Goethe hakkas teost kirjutama „tormi ja tungi“ ajal. Teda huvitas renessansiaegne legend julgest mõtlejast, keda teadmisjanu sundis kiriku vastu üles astuma, jumalast lahti ütlema ja kuradiga liitu heitma. • Ainet andis 1587. aastal ilmunud rahvaraamat „Historia von D. Johann Fausten“. • Varem olid sama teemat käsitlenud keskajast pärit Rutebeuf vaimuliku sisuga näidendis „Miraakel Theophile’ist“ja W. Shakespeare’i kaasaegne Christopher Marlowe draamas „Doktor Faustuse lugu“. Faust, alkeemia, miski ja ei miski

22. „Alg-Faust“ on kirjutatud 1773-1775, kuid teost ei ole sel kujul kunagi avaldatud (käsikiri leiti pärast Goethe surma 1887. aastal). • I variandis on Fausti monoloog, Fausti ja Wagneri kõnelus, maavaimu esilekutsumine, õpilane ja Mefistofeles, Auerbachi veinikelder ja Margarete tragöödia. • I variandis on Faust prometheuslik, titaanlik; goethet huvitab inimese olemus, inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema. EugèneDelacroix “Faustja Mefistofeles”

23. Wilhelm Koller „Faust ja Mefistofeles ootavad Gretchen it katedraali ukse juures“

24. Uuesti tuleb Goethe teose juurde 1788. aastal Roomas. • 1790. aastal ilmub „Faust. Fragment“, kus Faust on tormlev geenius. • Töö teosega katkeb ja jätkub pärast kohtumist Fr. Schilleriga 1797. aastal. • Schiller aitab Goethel endas selgusele jõuda, ta analüüsib Goethe teoseid. • 1797 – 1801 muudab Goethe põhjalikult tragöödia ideestikku: sisse tuleb kutsumuse teema, Faust muutub inimlikuks tegelaseks. 1918 Hollandis lavastatud “Fausti” afišš

25. TISSOT „ Margareteja Faust aias“

26. Praegusel kujul ilmub „Faust“ 1808. aastal. • Lisatud on „Pühendus“, „Eellugu“ ja osaliselt „Proloog taevas“. • Teose alguses on Faust veel passiivne ja traagiline tegelane, ta on vaatleja, kes näiliselt peaaegu et ei vastuta oma tegude eest. • I osa jooksul muutub vastutus oluliseks, Faustist saab otsiv, kahtlev ja rahutu inimene. Harry Clarke’i illustratsioonid

27. II osa valmib aastatel 1825 – 1831. • Kui I osa mõjub vahetult lugeja tunnetele, siis II osa esitab suuri nõudeid lugeja intellektile, siin on palju allegooriat, sümboleid, mütoloogiat, nt Helena lugu, Philemoni ja Baucise lugu. • Kui I osa ei ole jagatud vaatusteks, siis II osas on neli vaatust. Luis Ricardo Falero „Visioon Faustist“ 1878

28. „Fausti“ lavastamise küsimus • Tervikuna on teose lavastamine komplitseeritud, seega on II osa keerulisuse tõttu pakutud teose žanriks filosoofilis-dramaatilist poeemi. • 2001. aastal Hannoveri EXPO-l lavastas Peter Stein teose kogupikkuses (12 111 värssi), etendus kestis 20 tundi. Dave McKean

29. „Fausti“ töötlused • XX sajandi väljapaistvamad Fausti-motiivide töötlused on Thomas Manni „Doktor Faustus” (1947) ja Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita“ (1966). • 20. septembril 2012 esietendub Estonias Charles Gounod’ ooper „Faust“. HUGUES GILLET

30. http://www.youtube.com/watch?v=7TCfNFckx6Q

31. Hiline looming • Viimastel kümnenditel tegeleb Goethe kunsti (keskaegne maalikunst ja arhitektuur) ja kirjanduse küsimustega, kirjutab mälestusi noorusest ja reisidest. • Goethe huvitub Euroopa väikerahvaste lauludest, hiina, araabia ja pärsia luulest („Lääne-Ida diivan“)

32. Kasutatud kirjandus • “Maailamkirjanduse peajooni” (toimet H. Jänes). Kirjastus EMP Stockholm, 1968. • Talvet, J. “Maailmakirjandus” II. Koolibri, 1999. • Undusk, J. “Viinis joostakse Fausti”. Eesti Ekspress. Areen, 15.11.2001