1 / 23

Natura 2000 toetus erametsamaale Metsaala piiride tähistamine

Natura 2000 toetus erametsamaale Metsaala piiride tähistamine. Gunnar Reinapu SA Erametsakeskus. Metsaala piiride tähistamise vajadus. Piiride tähistamine on vajalik, sest tegemist on pindalapõhise toetusmeetmega.

beulah
Télécharger la présentation

Natura 2000 toetus erametsamaale Metsaala piiride tähistamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Natura 2000 toetus erametsamaaleMetsaala piiride tähistamine Gunnar Reinapu SA Erametsakeskus

  2. Metsaala piiride tähistamise vajadus • Piiride tähistamine on vajalik, sest tegemist on pindalapõhise toetusmeetmega. • Toetusaluse pindala suurust peab olema võimalik looduses korduvalt üle mõõta ja seda saab täpselt teha ainult siis, kui piir on kohapeal visuaalselt tuvastatav.

  3. Metsaala (1) • Metsaalaks loetakse metsamaad või ühte selle osa, mis asub ühe katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või ühe katastriüksuse, hoiuala, piiranguvööndi ja projekteeritava ala piires. • Katastriüksuse vaheline piir ja kaitsevööndite vaheline piir jagab pindalalt tervikliku metsamaa erinevateks metsaaladeks (välja arvatud hoiuala ja piiranguvööndi/ projekteeritava ala ja piiranguvööndi/ projekteeritava ala ja hoiuala vaheline piir). • Metsaala pindala hulka loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud. • Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, kui jagamise tulemusena tekkiv metsamaa on väiksem kui 0,1 ha. • Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa kohta ei või toetust taotleda. • NB! Kaitsevöönd võib olla laiem kui liinitrass – täpsemalt elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korras.

  4. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrus nr 19 • § 2. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus • (1) Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: • 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; • 2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; • 3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; • 4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; • 5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. • (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. • (3) Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

  5. Metsaala(2) Toetust võib taotleda metsaala kohta: • mis asub Natura 2000 alal (st on linnuala või loodusala) ja millel on kehtiv kaitserežiim (kaitsevöönd) • või ala, mille kohta on tehtud “Looduskaitseseaduse” § 8 lõikes 1 nimetatud kaitse alla võtmise ettepanek või mille kohta on algatatud “Looduskaitseseaduse” § 9 lõikes 1 nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus (edaspidi projekteeritav ala). http://geoportaal.maaamet.ee/

  6. Metsaala(3) http://geoportaal.maaamet.ee/

  7. Metsaala(4) Toetust võib taotleda metsaala kohta, mis: • on vähemalt 0,30 ha suurune; • on maakatastris metsamaa kõlvikuna või alal kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega vähemalt 30%; • on looduses tuvastatav (katastriüksuse piiripunktid) • on metsaalana kantud keskkonnaregistrisse (Maaameti kaardiserveri rakendus “Natura metsatoetused” http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis );

  8. Metsaala(5) Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks: • katastriüksuse piir; • sihtkaitsevööndi ja hoiuala vaheline piir; • sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi vaheline piir; • sihtkaitsevööndi ja projekteeritava ala vaheline piir; • üle 4 m laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd või muu ala; • üle 0,1 ha suurune lagendik või muu ala, mille kohta ei või toetust taotleda ja mis pole maakatastris metsamaa; • elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, kui jagamise tulemusena tekkiv metsaala on väiksem kui 0,1 ha.

  9. Metsaala (6) Toetust võib taotleda metsaala kohta, mis • on taotleja omandis. NB! Taotlejaks tuleb alati märkida metsa omanik. Ka sel juhul, kui taotluse täidab omaniku eest volitatud esindaja; • on metsaalana keskkonnaregistris (ja seega ka Natura 2000 erametsamaa toetuse kaardikihil, mis on kättesaadav Maa-ameti avalikust kaardirakendusest); • on vähemalt 0,30 ha suurune; • asub Natura 2000 võrgustikuala kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis või hoiualal või on projekteeritav ala; • metsaala peab olema kantud metsamaana maakatastrisse või sellel peavad kasvama puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liituvus peab olema vähemalt 30 protsenti. Kui metsamaana on maakatastris (ekslikult) fikseeritud mittemetsamaa (n veekogu, soo, põõsastik), siis sellise ala kohta ei saa samuti toetus taotleda.; • on visuaalselt tuvastatav kohapeal katastriüksuse piirimärkide abil katastriüksuse piiripunktidega ühtivates metsaala piiripunktides.

  10. Metsaala (7) Toetust ei või taotleda metsaala kohta, • mis on kantud PRIA põllumassiivide registrisse. Sellisele alale Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks tuleb Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks metsaala PRIA põllumassiivide registrist välja võtta; • mis on kantud keskkonnaregistrisse poolloodusliku kooslusena; • millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust; • mille kohta on sõlmitud leping vääriselupaiga kaitseks; • millele taotletakse loodushoiutoetust; • hüvitatakse «Looduskaitseseaduse» § 22 punktis 3 nimetatud tegevuse korraldamise käigus poolloodusliku koosluse hooldamisest tulenevad lisakulud ning saamata jäänud tulu. • Kui osale metsaalast on taotletud nimetatud toetusi, siis tuleb see ala osa arvata metsaala pindalast välja ning näidata kaardil ja taotlusel selle võrra väiksem pindala.

  11. Metsaala piiride tähistamine (1) • Katastriüksuse piiripunktidega ühtivad metsaala piiripunktid peavad olema looduses visuaalselt tuvastatavad igal aastaajal (ka paksu lume, suurveega, kõrge rohuga). • Juhul, kui katastriüksuse piirimärk ei ole aastaringselt visuaalselt tuvastatav, tuleb kasutada lisatähistust. • Lisatähistuseks sobib kõige paremini ca 1,5 – 2 meetri pikkune visiiri tikk (puutokk), millele on seotud värviline märkelint või mis on märkevärviga tähistatud. • Tähistada tuleb ringikujulise metsaala keskpunkt (ringikujulise metsaala keskpunkti paiknemisel taotleja omandis oleval katastriüksusel peab olema tähistatud metsaala keskpunkt).

  12. Metsaala piiride tähistamine (2) Metsaala piiripunktid, mis ühtivad Katastriüksuse piirimärkidega ja mis peavad olema Aastaringselt Visuaalselt tuvastatavad (skeemil tähiseks kollane ring).

  13. Metsaala piiride tähistamine (3) Katastriüksuse piirimärk (piirikivi), mis vajab lisatähistust

  14. Metsaala piiride tähistamine (4) Katastriüksuse Piirimärgi lisatähis, selleks et piirimärk oleks aastaringselt tuvastatav

  15. Metsaala piiride tähistamine (5) • Lisamärgistusena ei tohi kasutada kilekotte, pakendeid jne, mis risustab kaitsealuseid metsi. • Liikumispiirangutega metsaalasid tuleb tähistada kooskõlas kehtivate liikumispiirangutega. • Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale isikule vajaduse korral ette katastriüksuse piirimärgid või metsaala piiri. • Kui katastriüksuse piirimärk pole visuaalselt tuvastatav või puudub, otsustab EMK rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades taotletud toetuse vähendamise iga rikutud nõude kohta 5–25%.

  16. Pindala mõõtmine (joonis 1)

  17. Pindala mõõtmine (joonis 2)

  18. Pindala mõõtmine (joonis 3)

  19. Pindala mõõtmine (joonis 4)

  20. Pindala mõõtmine (joonis 5)

  21. Sagedasemad probleemid • Katastriüksuse piirimärk ei ole visuaalselt tuvastatav ja lisatähistus puudub. • Katastriüksuse või kaitsevööndite piiride nihked. • Taotleja pole metsaalast välja arvanud alasid või ala osasid, mille kohta ei tohi toetust taotleda (üle 4 m laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid).

  22. Probleemide lahendus • Katastriüksuse piiripunktide nihete tuvastamisel või kahtluse korral • info saamiseks ja kontrollmõõdistamise teostamiseks on võimalik pöörduda litsentseeritud maamõõtja või Maa-ameti poole. • Kui katastriüksuse piirimärk ei ole looduses tuvastatav, seda pole kunagi paigaldatud või on see hävinenud – piirimärgi taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel maamõõtja poolt. • piiride kindlaksmääramise toimingu läbiviimiseks • kohaliku omavalitsuse poole. • Taotluse ja kontrolliga seotud küsimustes pöörduda Erametsakeskusesse.

  23. Aitäh!gunnar.reinapu@eramets.eetel: 5306 3475

More Related