1 / 10

AATOM JA KEEMILINE ELEMENT

AATOM JA KEEMILINE ELEMENT. Martin Saar GAG 2008. AATOM. AATOMITUUM. ELEKTRONKATE. tuumaosakesed. elektronid elektronkihtidel. Prooton. Neutron. Elektron. laeng +1, mass 1. laeng 0, mass 1. laeng -1,mass ~ 0,0005. AATOMI EHITUS. SEOSED AATOMI EHITUSEST.

brencis-casimir
Télécharger la présentation

AATOM JA KEEMILINE ELEMENT

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. AATOM JA KEEMILINE ELEMENT Martin Saar GAG 2008

  2. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE tuumaosakesed elektronid elektronkihtidel Prooton Neutron Elektron laeng +1, mass 1 laeng 0, mass 1 laeng -1,mass ~ 0,0005 AATOMI EHITUS

  3. SEOSED AATOMI EHITUSEST • Et aatomil tervikuna puudub laeng (ta on neutraalne), siis on aatomituumas olevate prootonite ja elektronkattes olevate elektronide arv võrdne. prootonite arv = elektronide arv • Aatommassiks nimetatakse aatomi massi aatommassi ühikutes. Nagu Päikesesüsteemis on koondunud põhimass Päikesesse, on aatomis suurem osa massist tuumas. Aatommassi ümardamisel täisarvuni saame massiarvu A. Et nii prootoni kui neutroni mass on 1 amü, siis on massiarv võrdne tuumaosakeste arvuga ehk prootonite ja neutronite arvude summaga. aatommass ~ massiarv = prootonite arv + neutronite arv

  4. KEEMILINE ELEMENT Antiigis arvati, et kõik koosneb neljast algelemendist: maa, tuli, õhk, vesi. Tänapäeval: Keemiline element on kindla tuumalaenguga (ehk prootonite arvuga) aatomite liik. Praeguseks on looduses avastatud või kunstlikult saadud 118 keemilist elementi.

  5. KEEMILINE ELEMENT Keemilisi elemente tähistatakse ladinakeelsetest nimedest moodustatud sümbolitega.

  6. KEEMILINE ELEMENT • Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid kuuluvad samale keemilisele elemendile. • Neid nimetatakse isotoopideks.

  7. KEEMILINE ELEMENT Keemilised elemendid on süstematiseeritud perioodilisuse tabelisse ehk nn Mendelejevi tabelisse. Seal on elemendid reastatud prootonite arvu ehk tuumalaengu järgi. Perioodilisuse tabel koosneb perioodidest (read) ja rühmadest (veerud). Sarnaste omadustega elemendid paiknevad ühes rühmas (üksteise all).

  8. INFO PERIOODILISUSTABELIST VIIA • aatomnumber(Z) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv • aatommass ~ massiarv (A) = prootonite arv + neutronite arv • perioodi number = elektronkihtide arv aatomis • A-rühma number = väliskihi elektronide arv 9 F Fluor 18,998 2.

  9. Harjutus: naatriumi ja väävli aatom

  10. Elektronskeem • Elektronskeem näitab elektronide paiknemist kihiti. • Ainult viimane ja eelviimane kiht ei pea olema max täitunud. • Igale elektronkihile mahub maksimaalselt 2n2 elektroni, kus n on kihi number. • 1. kihile – max 2 • 2. kihile – 8 • 3. kihile – 18 • 4. kihile – 32 • välisele ehk viimasele max 8

More Related