1 / 16

Väike veinikoolitus Argo Argel

Väike veinikoolitus Argo Argel. Ajalugu. Prantsuse veinikultuur sai alguse VI sajandil Marseilles ja teistes lõunaregioonides. Algupära – Kreeka kolooniad. Veine villiti Rooma impeeriumile. Peamisteks veinikultuuri aretajateks olid mungakloostrid.

caesar
Télécharger la présentation

Väike veinikoolitus Argo Argel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Väike veinikoolitus Argo Argel

  2. Ajalugu Prantsuse veinikultuur sai alguse VI sajandil Marseilles ja teistes lõunaregioonides. Algupära – Kreeka kolooniad. Veine villiti Rooma impeeriumile. Peamisteks veinikultuuri aretajateks olid mungakloostrid. Kuni 1850 (raudteede rajamiseni) tarvitati veini peamiselt siseriiklikult.

  3. Veinipiirkonnad Peamised piirkonnad: Bordeaux Burgundia Loire org Languedoc Alsace Rhône org Beaujolais Chablis

  4. Kvaliteeditähised – kõrgema klassi veinid Appellation d'Origine Contrôlée Vastavus asukoha tingimustele kontrollitud. Geograafiline sertifitseerimis-süsteem, mis tagab, et tegemist on audentse maakonna standarditele vastava veiniga. Tegemist sisuliselt kvaliteedimärgiga. Vin Délimité de Qualité Superieure Vähem tuntud ja kergemini väljastatav kvaliteedimärk

  5. Kvaliteeditähised – lauaveinid Vin de Pays Tõestab, et on pärit konkreetsest maakonnast. Tegemist on kvaliteetse veiniga, kuid puudub AOC omane tunnistus, et viinamarjad on just ainult sealt regioonist. Segatud veinidel sagedane. Vein võib oma kvaliteedilt olla sama hea kui AOC. Vin de Table Tõestab ainult, et veini tooja on Prantsusmaa. Lihtsamad veinid, kus nõrgem kvaliteedikontroll.

  6. Veinisilt – peamised terminid Valminud tammevaadis Veini nimi Viinamarja korjamise aasta Koha nimi Kvaliteeditähis Tähis, mis näitab, et vein on valmistatud samas regioonis, kus viinamari kasvas. Aadress

  7. Veinisilt – muud terminid Mis en bouteille au... …Chateau – vein on valmistatud lossi vahetus läheduses kasvavatest viinamarjadest ja villitud lossis. …Domaine –vein on valmistatud lossi vahetus läheduses kasvavatest viinamarjadest ja villitud väljaspool lossi. …Propriété – vein on valmistatud lossi vahetus läheduses kasvavatest viinamarjadest ja villitud farmis. …dans nos caves (dans nos chais ) – villitud eemal viimarja kasvamise kohast (keldris või laohoones). Vigneron indépendant - iseseisva veinivillija eraldusmärge.

  8. Viinamarjad - Cabernet Sauvignon Üks populaarsemaid ja enim levinumaid viinamarjasorte. Peamistes Bordeaux veinides. Viinamarjal paks nahk – seega suur taniini sisaldus. Annab veinidele pikaajalise säilivuse. Maitse parendamiseks segadakse sageli Merlot’ga jt. punanveinidega. Maitsenüansid – mustsõstar ja vürtsid. Sellest valmistatud veinid sisaldavad resveratroli, mis aitab Alzheimeri tõve tekkimise vastu.

  9. Viinamarjad - Merlot Üks populaarsemaid teistesse veinide segamiseks kasutatavatest sortidest. Rikka viljalihaga. Esmamainimine 1784 a. Merlot nimi tähendab maakonna murrakus “musträstast” Maitsenüansid – mustsõstar, marjad ja ploom. Väiksema taniinisisaldusega ning vähem happeline kui Cabernet Sauvignon. Valmib 2 nädalat kiiremini.

  10. Viinamarjad – Shiraz (Shyraz, Hermitage) Iraani algupäraga viinamari, mis nime saanud Shiraz (شیراز ) linna järgi. Viinamarjal palju sünonüüme. Prantsusmaale toodi ristirüütli Guy De'Sterimberg poolt. Levinud peamiselt Rhône orus. Maitsenüansid – täidlane, pipar ja mustikas. Maitsenüansid erinevad piirkonniti. Kasutatakse lauaveinide valmistamisel või teiste markidega segamiseks.

  11. Viinamarjad – Pinot Noir Nimi tõlkes – “must mänd” Üks populaaremaid viinamarjasorte. Levinud peamiselt Burgundias. Marjad väiksemad kui Cabernet Sauvignon kuid suuremad kui Shiraz. Maitsenüansid – kirss, vaarikas ja sõstar. Mahlakad ja teistest pisut heledamad veinid.

  12. Viinamarjad – Chardonnay Laialt levinud viinamari. Üks peamisi Burgundia marjadest. Algupära – Liibanon ja Süüria. Maitsenüansid – karamell, kookos ja vanilla. Tehakse nii kuivasid veine, late harvest veine kui kasutatakse muuhulgas ka champagne valmistamiseks.

  13. Viinamarjad – Sauvignon Blanc Tõlkes tähendab “metsik valge” Peamiselt kasvab Loire orus ja Bordeaux piirkonnas. Veini maitse sõltub viinamarja kasvupinnasest. Kiviklibune pinnas annab lillelise ja vürtsiderohke maitsenüansi. Samas paekivipinnas annab kergelt suitsuse maitse.

  14. Viinamarjad – Pinot Gris Tõlkes “hall männikäbi” Tuntud Burgundias juba keskajast. Hetkel kasvatatkse peamiselt Alsace regioonis. Keskmise täidlusega ning lillelise maitsega. Sellest valmistatud vein valmib hästi kiiresti (4-12 nädalat fermenteerimist)

  15. Viinamarjad – Pinot Blanc Mutatsioon viimarjast Pinot Gris. Peamiselt kasvab Alsace piirkonnas. Sellest toodetakse täidlast kuiva veini. Keskmise happesusega, vürtsika ja kergelt suitsuse maitsega.

  16. Fin

More Related