1 / 6

Halduslik planeerimine

Halduslik planeerimine. Täidesaatev (seaduse täitmiseks) vs. planeeriv tegevus (halduse õigus püstitatud eesmärkide saavutamiseks ise endale tööeesmärgid ja rakendustegevused määrata, haldus n-ö programmeerib iseennast)

Télécharger la présentation

Halduslik planeerimine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Halduslik planeerimine • Täidesaatev (seaduse täitmiseks) vs. planeeriv tegevus (halduse õigus püstitatud eesmärkide saavutamiseks ise endale tööeesmärgid ja rakendustegevused määrata, haldus n-ö programmeerib iseennast) • Plaani järgimine (tegevuses mitte vastuollu minek) vs. täitmine (aktiivne tegevus plaani ellurakendamiseks)

  2. Plaanide liigid ja õiguslik iseloom • Suunavad plaanid: statistilised andmed ja eelkalku-latsioonid, võimalikest arenguteedest teavitav iseloom, õigussiduvus puudub; võib liigitada reaaltoiminguteks • Mõjutavad plaanid: määratlevad arengutee ja rakendavad stiimuleid selle soodustamiseks (maksusoodustused või -lisad, maa sihtotstarbe määratlemine), ent ei ole ühemõtteliselt kohustavad; lai ring, siduvus ja õiguslik liik varieerub • Kohustuslikud plaanid: adressaatidele õiguslikult siduvad (kas igaühte puudutavad või avaliku võimu sisesed); kõikvõimalikud vormid: seadus, otsus, määrus, korraldus, haldusakt, halduseeskiri, reaaltoiming jne

  3. Plaani tagamine • Stabiilsus vs. paindlikkus • Paratamatu riski jaotamise viis • Erinevused liigiti ja Saksa vs. Eesti praktika • Plaani kehtimajäämise nõue • Plaani järgmise vs. täitmise nõue • Üleminekusätete kehtestamise ja kohanemistoetuse andmise nõue • Kahju hüvitamise nõue

  4. Plaanid Eestis: ruumiplaneeringud • Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: • 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; • 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; • 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; • 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. • Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: • 1) valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks; • 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

  5. Planeerimise põhimõtted • Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. • Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: • 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; • 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; • 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. • Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: • 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; • 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.

  6. Sisulise arengu kavandamine • Kohaliku omavalitsuse arengukava: vallal või linnal peab olema arengukava, ja mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat (KOKS § 37 lg 3) • Koalitsioonileping • Riigieelarve • Seaduste sisulised taotlused • Üldised (Säästev Eesti 21) ja valdkondlikud (kõrgharidusstrateegia) üleriigilised arengustrateegiad (koordineerimisüksus Riigikantseleis)

More Related