Sooliselt tasakaalus ühiskonna suunas

1. Sooliselt tasakaalus ühiskonna suunas

2. Ühiskondlik aktiivsusOsavõtt erinevatest ühiskondlikest tegevustest

3. Ühiskondlik aktiivsusKumulatiivne osavõtt ühiskondlikest tegevustest

4. Ühiskondlik aktiivsusSeos hoiakutega Aktiivsed naised ei nõustu järgmiste seisukohtadega: • Ühiskonnas ei peeta õigeks naise osalemist poliitikas • Poliitika ei ole naiste ala • Mehed on poliitikutena asjatundlikumad kui naised !!! Aktiivsemad naised ja mehed ei nõustu traditsioonilist vaatenurka iseloomustavate väidetega ja kalduvad eitama traditsioonilist rollimudelit.

5. Kodanikuühenduste roll • Volinik annab arvamuse diskrimineerimise asetleidmise kohta avalduse esitanud isikule ja vajaduse korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. (VõrdKS § 17 lg 1)

6. Kodanikuühenduste roll SoVS § 9. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena (1) Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. (2) Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. (2 prim) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 pandud kohustuste täitmist planeerides ning neid kohustusi täites konsulteerivad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused vajaduse korral asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.

8. MTÜ juhatuse määramine • Mittetulundusühingu juhatuse määramine toimub üldkoosolekul demokraatlike valimiste teel vastavalt ühingu põhikirjale. Avatud ja ühetaoliste valimiste tulemusi ei ole võimalik vaidlustada soolise võrdse kohtlemise põhimõttele viidates, kuna liikmed on hääletades oma eelistusi väljendanud ja andnud enim hääli saanud kandidaatidele mandaadi organisatsiooni juhtimiseks.

9. Võrdne kohtlemine värbamisel Näide pöördumisest voliniku poole: • Kõrvale jäetud naiskandidaadil kõrgem kvalifikatsioon nii hariduse kui töökogemuse osas võrreldes tööle võetud meeskandidaadiga • Põhjendus: “Ei kujutanud ette, kuidas on võimalik pidada seda (piisavalt suure koormusega) ametit, ilma et laps kannataks“ • Otsuse teinud komisjoni kuulusid peamiselt naised

10. Võrdne kohtlemine tasustamisel Näited pöördumisest voliniku poole: • Naisametnikul madalam ametipalk kui meeskolleegidel, sest naisel õigus lisatasule pikaaegse staaži eest • Rasedale 64% madalam palgapakkumine kui samale ametikohale tööle võetud isikul • Töölähetuse päevaraha sama töö ja sama aja eest meestele 500 ja naistele 350 krooni päevas

11. Võrdne kohtlemine töötingimuste seadmisel Näide pöördumisest voliniku poole: • Tööandja ei lubanud meestöötajat lapsega arsti juurde minna • Põhjendus: Selleks on lapsel olemas ema

12. Võrdne kohtlemine kutsekvalifikatsiooni omistamisel Kutsekvalifikatsiooni omistamise kord Nõuded kutsekvalifikatsiooni taotlejaile: • Haridus • Töökogemus • Täiendkoolitus • Muu erialane tegevus (õppetöö juhendamine, teadustöö, kutse arendamine, sõnavõtud meedias, jne) Lapsehoolduspuhkusel viibimine katkestab eelneva töökogemuse arvestuse.

13. Ettepanekud õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks >> Tunnistada kehtetuks nimekiri naistele keelatud töödest >> Kehtetu alates 01.07.2009 Näiteid pöördumistest volinikule: • Korstnapühkija ja registreerimine FIE-na • Sadama dokker-mehhanisaatorid ja õigus soodustingimustel pensionile

14. Ettepanekud õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks • Tööandja ning tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei või nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult andmeid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaolude kohta (SoVS § 6 lg 4)

15. Meetmed soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks

16. Parkimismaja Umeås, Rootsis

17. Sihtgrupi esindajad on huvitatud rohkem uute oskuste omandamisest dispetšerite, floristide, teenindus- ja puhastustöötajatena, jne. Tööandjad vajavad tööjõudu sellistes sektorites nagu kaubandus, teenindus, ehitus, metallitöötlus jne. Pakkuda ümberõpet nendes valdkondades, mis huvitavad rohkem naisi. Julgustades samas naisi valima ka uusi ameteid, kus on traditsiooniliselt ülekaalus olnud mehed, on paremini arvesse võetud ka potentsiaalsete tööandjate vajadused. Töötute ümberõpe Narvas

18. 2006. aastal oli alustavate ettevõtjate stradiabi taotlejate hulgas kaks korda rohkem mehi kui naisi. Toetuse saamiseks laekus 19 taotlust meestelt ja 9 naistelt, millest vastavalt 18 ja 8 rahuldati. Kõikidele toetuse saanutele eraldati sama suur summa (50 000 EEK). Pakkuda koolitust kõigile ettevõtlusest huvitatud isikutele. Propageerida ettevõtlust ka ümberõppele suunatud töötute hulgas. Uus võimalus saada konsultatsiooni Narvas avatud Ida-Viru Ettevõtluskeskusest (IVEK). Alustavate ettevõtjate stardiabi taotlemine ja toetamine Narvas

19. Eakatele huviteenuste pakkumine Kuressaares • Huviteenuste tarbijate keskmine vanus on 65-75 aastat, kelle hulgas on mehi u 40% ja naisi 60%. • Aktiivsete eakate naiste ja meeste proportsioon (60% ja 40%) on sama, mis antud vanuses elanikkonna grupis tervikuna. • Huvitegevus, kus mehed meelsasti osalevad, toimub märgatavalt harvemini teistest pakutavatest tegevustest. • Meestele meelepärasemaid meelelahutus- ja intellektuaalseid üritusi rahastatakse peamiselt projektipõhiselt, milleks peab igal korral linnalt eraldi toetust taotlema. • Huvitegevuse korraldajad valdavalt soolist dimensiooni teenuste planeerimisel ja pakkumisel ei ole arvestanud.

20. Huviharidus Kuressaares • Kuressaares osaleb huvihariduses neljandiku võrra rohkem tüdrukuid kui poisse. • Huvialad, milles on valdavalt aktiivsed tüdrukud, on erinevad nendest, kus tegutsevad rohkem poisid. Samas on ka erandeid stereotüüpseks kujunenud huvialade jaotusest. • Kuna erahuvialakoolides õpib kuus korda rohkem tüdrukuid kui poisse, moodustavad linnapoolse toetuse saajatest lõviosa tüdrukud. • Linna toetus spordiklubidele on kordades suurem, kui hõlmab kogu (sh täiskasvanud elanikkonnale suunatud) tegevust. • Linnas puuduvad tehnikaringid, mis ärataksid tõenäoliselt rohkem huvi poistes, aga mille ülalpidamine oleks kulukas.

21. Rahuolu ametijuhendiga üldiselt kõrge, kuid naiste hulgas mõnevõrra madalam võrreldes meestega. Töötempo vahel kiire ja vahel on vaba aega (71,9% N-st ja 46,7% M-st) 8-tunnisest tööpäevast jääb väheks (15,6% N-st ja 26,7% M-st) Rahulolu töötasuga nais- ja meestöötajate hulgas enam-vähem ühesugune. Vajadus vaadelda täiendavalt, kas sama ametiastme mees- ja naistöötajate ametijuhendid ja tööülesannete jaotus erinevad või kas on teisi põhjuseid, miks naised on vähem rahul ametijuhenditega ja mehed töötempoga: Teiste riikide kogemuses on ette tulnud, et naistöötajate tööülesanded on sõnastatud üldisemalt ja meestöötajate omad detailsemalt, mis mõjutab muuhulgas töötulemuste hindamist ja tasustamist. Soolised erinevused rahulolus osas töötempoga võivad samuti viidata stereotüüpsele arusaamale, et meeste puhul ei peeta perekondlikke kohustusi nii olulisteks kui naiste puhul ning seetõttu võib meestelt eeldada ületunnitööd nõudvate ülesannete täitmist. Kuressaare LV töötajate rahulolu uuring soolisest perspektiivist