1 / 39

EESTI INIMARENGU ARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG

EESTI INIMARENGU ARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG. ERIK TERK TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT. Üldfoonist. Inimarengu indeks koosneb kolmest komponendist: a) eluiga (= suuresti tervis); b) SKT per capita (elujärg ja ka ühiskonna majandusarengu baas); c) haridustase.

drake
Télécharger la présentation

EESTI INIMARENGU ARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. EESTI INIMARENGUARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG ERIK TERK TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

  2. Üldfoonist • Inimarengu indeks koosneb kolmest komponendist: a) eluiga (= suuresti tervis); b) SKT per capita (elujärg ja ka ühiskonna majandusarengu baas); c) haridustase. • Varem sõltus Eesti koht pingereas valdavalt SKT per capita dünaamikast. See muutus kiiresti, teised komponendid palju aeglasemalt.

  3. Paar aastat tagasi jõudsime SKT per capita ja IAI indeksitega rahvusvahelises pingereas umbes samale kohale. Uus olukord, majandus ei olnud enam kõige suurem pidur. • Järgneval perioodil hakkame kaotama IA indeksis just majanduse languse tõttu. Palju rankingus, sõltub sellest palju teised kukuvad.

  4. Alustades viimast aruannet otsustati kontsentreeruda elu kvaliteedile (=heaolu kõige laiemas mõttes). • Poole pealt tuli sisse teine fookus: majanduskriis. • Teisiti: kuidas inimkapital ja sotsiaalne kapital peab vastu kriisi tingimustes. • Ja mida selle kapitaliga ette võtta annab, et kriisist väljuda ja edukalt edasi areneda.

  5. Eesti inimarengu dünaamika 1993-2008

  6. Eesti koht riikide IA pingereas • Eesti kerkis inimarengu järjestuses kahe koha võrra ja jõudis 179 riigi seas 42. kohale • Oodatav keskmine eluiga sünnil 71,3 aastat andis elukestuse indeksi väärtuseks 0,771(93. koht). • Haritusindeksi väärtus 0,964(19. koht) • Elujärje indeksi (SKP per capita) väärtus 0,877 (42.koht)

  7. Eesti inimarengu indeksi aluseks olevate indikaatorite muutumine

  8. SÜNTEETI-LISED KATE-GOORIAD: ERALDI ptk. 3 ELUKVALITEET RAHULOLU HEAOLU INIMKAPITAL JA SOTSIAALKAPITAL VANUS GRUPPIDE LÕIKES 2. ptk. 6. ptk. TERVIS HARIDUS MAJANDUS TULUD TSÜKLITE LÕIKEST (VÄLJA)RÄNNE 5. ptk. TARBIMIS-JA INFOÜHISKOND KONSUMERISM JA KK TEADLIK TARBIMINE SOTSIAALSETE GRUPPIDE INTER-NETIKASUTUS RAHVUSTE LÕIKES (ptk. 4) MIS EDASI? KRIISI SISENEV MAJANDUS. Eraldi 7. ptk

  9. Üldhinnanguid aruandest • Üldise tendentsina on Eestis majanduslik kindlustatus on viimase 15 aasta jooksul tunduvalt paranenud, samuti on muutunud paremaks eluasemetingimused • Objektiivsete elukvaliteedi näitajate paranemine kajastub ka rahuloluhinnangutes. • Inimestevahelised sotsiaalsed suhted tihenenud ning aktiivsus ühiskonnas kasvanud. • Eestis elukvaliteet jääb nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate poolest siiski alla Euroopa keskmisest. • Eesti elukvaliteedi üksikud aspekte iseloomustavad suured sotsiaalsed, vanuselised, piirkondlikud ja rahvuslikud käärid.

  10. Leibkondade elujärje tõus ja kulutuste struktuuri muutumine (ESA)

  11. Tervise ja majanduse seosed

  12. SKP simuleeritud muutus inimese kohta suremuse eri stsenaariumite korral (USA dollarites)

  13. Sotsiaalteadlane arvab, et investeeringud inimkapitali või sotsiaalsesse kapitali on sama tähtsad kui investeeringud füüsilisse kapitali. • Kapitalist ja ökonomist pole aga alati veendunud, et need investeeringud annavad piisavalt kõrget ja turu poolt vajatavat efekti. • Teatud vastuse sellele dilemmale võivad anda riikidevahelised uuringud ja võrdlused.

  14. Aruande heaolu komponentide uuring baseerub Euroopean Social Survey andmetel (24 maad). • Heaolu komponentide seisund ja dünaamika; • Heaolu aspektid: - majanduslik (jõukus ja selle jaotus); - inimkapital (haridus, tervis); - sotsiaalkapital. • Kõiki neid saab hinnata nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate järgi.

  15. Oleme praktiliselt kõikide komponentide järgi mitte Euroopa tugevamas, aga nõrgemas liigas (sotsiaalkapital siiski suhteliselt tugev). • Kõikide valdkondade osas on meie subjektiivsetel hinnangutel baseeruvad rankingud paremad kui objektiivsetel andmetel baseeruvad. • Küsimus:Mis juhtub kriisi ajal?

  16. HEAOLUOBJEKTIIVSE JA SUBJEKTTIVSE ÜLDNÄITAJA SEOS

  17. ERINEVUS SUBJEKTIIVSE JA OBJEKTIIVSE HEAOLUNÄITAJA VÄÄRTUSTE VAHEL

  18. Sotsiaalkulutuste tase ja dünaamika • Sotsiaalkulud on kõrge majanduskasvu tingimustes küll kasvanud, aga nende (haridus, sotsiaalkaitse ja valitsemiskulude) kasv majanduskasvust palju tagasihoidlikum; • Tervishoiukulud püsinud madalal tasemel.

  19. Taoline arengumudel on aidanud hoida eelarvet tasakaalus, vaevalt aga aidanud luua inim-ja sotsiaalset potentsiaali tulevaseks arenguks.

  20. SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSTE OSAKAAL EUROOPA LIIDU RIIKIDES 2005. AASTAL (% SKP-st)

  21. Suhteliselt kõrge haridustase Eestis muudab tööjõu paindlikumaks ja kergendab majandusstruktuuri muutumist.

  22. 25-64-AASTANE VÄHEMALT KESKHARIDUSEGA RAHVASTIK EUROOPA LIIDUS AASTATEL 2006 %

  23. Kasvav majandus on aidanud täiendava rahaga “siluda” tervishoiusüsteemi ebakohti. • Võib eeldada, et majanduslanguse tingimustes siin vastuolud suurenevad

  24. Majanduse kohanemine Eestis on “õhukese riigi” tingimustes toimunud just tööturu kaudu. See pädeb ka praeguse kriisi puhul. • Hinnates inimeste liikumist ja töökohtade teket ja kadumist ei saa Eesti tööturgu pidada jäigaks

  25. Ideaaliks on nn turvalise paindlikkuse süsteemi realiseerimine. Süsteemil on 4 elementi. • Olukorda võib Eestis rahuldavaks lugeda vaid neist esimese, tööturu paindlikkuse osas.

  26. Aktiivse tööturupoliitika meetmed alarahastatud. Kontingent kellele laieneb meil väike ja periood lühike

  27. KULUTUSED AKTIIVSELE TÖÖPOLIITIKALE EL-i RIIKIDES 2006. AASTAL ( % SKP-st)

  28. Sotsiaalne turvalisus töötushüvitus ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.

  29. Täienduskoolitus ja ümberõpe osalejate % väike, seda eriti madalamate tööturupositsioonide osas.

  30. Töötuse tase Tippspetsialistide ja juhtide osakaal Tööealised (vanuses 15–74) Noored (vanuses 15–29) Tööealised (vanuses 15–74) Noored (vanuses 20–35) Eestlased 7,8 14,7 11,3 11,1 Mitte-eestlased 14,6 23,0 7,1 5,9 … Eesti kodakondsusega 12,3 17,3 9,8 8,0 …määratlemata kodakondsusega 16,8 26,2 4,5 3,4 …muu riigi kodakondsusega 15,8 26,7 5,8 5,7 …hea eesti keele oskusega 10,0 16,1 11,2 9,0 …halva eesti keele oskusega 16,3 25,9 6,5 4,5 Töötuse tase ning tipp-spetsialistide ja juhtide osakaal sõltuvalt rahvusest mitte eestlaste korral kodakondsuse ja eesti keele oskusest, aastate 2001-2006 keskmine, %

  31. Hinnang tööturuvõimaluste võrdlusele rahvuseti %.

  32. Linnad • Eesti majanduse tuleviku otsustavad suuresti suuremad linnad: Tallinn, Tartu. • Eesti linnadel/linnaregioonidel suuremad śansid saada valdavalt teenindusmajanduslikeks nn. loovateks teadmuslinnadeks, mitte kõrgtehnoloogiatööstuse linnadeks.

  33. Eesti regioonide arenguindikaatorid võrreldes EL-i regioonide keskmistega

  34. See eeldab linnade atraktiivsuse tõstmist, nende kompleksset arendamist nn. loomelinnade kontseptsiooni alusel; • Võistluses talendikate ja loovate inimkontingentide meile jäämise eest on see ülioluline.

  35. Majandusarengu võimalikud variandid valitsuse erineva tegevusviisi ning väliskeskkonna lühema või pikemalt jätkuva languse korral

  36. Lootus, et kaks viimast poliitikat on kombineeritavad • Mõned meetmed (õpe, infrastuktuurid) töötavad mõlemas suunas

  37. Arengufondi “Valge paber” kui eelkirjeldatud loogika edasiarendus • vaja on nn kaksikstrateegiat: nii üleelamine kui eelduste loomine kasvuks kriisijärgsel perioodil • Ei piisa vaid eurole orienteerumisest ja lootmisest

  38. Vaja tervikpaketti: • Kärpimise strateegia, mitte mehaaniline kärpimine • Üleelamistoetused • Nn motivatsioonipakett (eksport, investeeringud, tööjõu ülemaksustamise lõpetamine jm) • Tavaperioodi aeglase ja universaalsusele pürgiva valitsemispraktika asemel aktiivsem, selektiivsem ja kiirem režiim (task forces jm)

  39. Taolist paketti oleks vaja juba sügisel!

More Related