1 / 16

Kursus 1: Looma heaolu Teema 5: Loomade heaolu ja kohtlemine enne tapmist Õppetund 2: Heaolu ja toidu kvaliteedi aspe

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs. Kursus 1: Looma heaolu Teema 5: Loomade heaolu ja kohtlemine enne tapmist Õppetund 2: Heaolu ja toidu kvaliteedi aspektid lihaloomade käitlemisel I. Heaolu ja toidu kvaliteedi aspektid lihaloomade käitlemisel.

warner
Télécharger la présentation

Kursus 1: Looma heaolu Teema 5: Loomade heaolu ja kohtlemine enne tapmist Õppetund 2: Heaolu ja toidu kvaliteedi aspe

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. UngariSzent István’i Ülikool E. Szücs Kursus 1: Looma heaoluTeema 5: Loomade heaolu jakohtlemine enne tapmistÕppetund 2: Heaolu ja toidu kvaliteedi aspektid lihaloomade käitlemisel I

  2. Heaolu ja toidu kvaliteedi aspektid lihaloomade käitlemisel Loomade hea heaolu on soovitatav; selle edendamine on sätestatud seadusandlusega.Kvaliteedi tagamise süsteemi on tihti kaasatud eetilised aspektid. • Loomade heaolu ja stress • Laadimine • Transport • Ooteala • Uimastamine • Loomade heaolu loomade kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana • Loomade heaolu ja kohtlemise juhised • Kirjandus Täiendavad materjal: WP1T5L2.pdf

  3. 1. Loomade heaolu ja stress Tarbijate teadlikkusja muretranspordi, tapaeelse pidamise, tapmise ja kohtlemise mõjust loomade heaolule ja selle kaudu toidu kvaliteedile on tõusnud. Mida parem on loomade tervis, toitumine, kasvatus, sigimine ja paljunemine, pidamine ja jäätmekäitlus, seda kõrgemad on toorproduktide kvaliteedinäitajad ning madalam nendega seotud ohurisk kogu toidutootmise ahela “laudast taldrikule” jooksul. Loomade heaolu ja loomse päritoluga toidu kvaliteedi vahel on otsene seos.

  4. 1. Loomade heaolu ja stress Põhjalikult kirjeldatud loomade distressi näited Kui loomad on enne tapmist stressis või kurnatud, kahaneb lihase glükogeenisisaldus, mille tulemuseks on koolnukangestusest tulenev glükogeeni anaeroobsest degradeerumisest põhjustatud madal L-laktaadi tase. Kui pH on kõrge (≥6.0), ontulemuseks tume, tihkeja kuiva lõikepinnaga (DFD) liha. Liha rikneb kiiresti bakterite kaasmõjulja soodustab patogeenide kasvu.

  5. 1. Loomade heaolu ja stress Kariloomade käitumisemõistminehõlbustabkohtlemist, alandab stressi, ja parandab nii looma heaolu kui hooldaja ohutust. Loomade stressrutiinse kohtlemise ja transpordi ajal võib viiaerinevate tagajärgedeni. • Erinevused võivad tõenäoliselt ilmnedastressi olemuses: • Psüühiline stress -vangistus, kohtlemine ja uudsus • Füüsiline stress - nälg, janu, kurnatus, vigastused ja/või kliimaäärmused • Lisainformatsioon veebilehel: • http://www.animalhandling.org/

  6. 1. Loomade heaolu ja stress Looma ülekuumenemise mõõtmiseks võib kasutadatemperatuuri niiskuse indeksit (Temperature Humidity Index-THI). THIon ekvivalentne temperatuur,mis väljendabõhuniiskuse ja temperatuuri ühendatud mõjusid (näide1). http://www.wul.qc.ec.gc.ca/meteo/documentation/Humidex/humidex_a.html

  7. 1. Loomade heaolu ja stress Lühiaegsete stressitegurite (kohtlemine ja transport) mõju võib mõõta kergemini kui krooniliste stressitegurite (keskkond, pidamissüsteem) mõju. • Põhitegurid: • Hirm ja uudsuse mõju • Stressiga kohanemine • Geneetiliste faktorite (temperament), loomade kohtlemise kogemuse ja õppimise koosmõju • Hirmu feromoonid • http//:www.wul.qc.ec.gc.ca/meteo/documentation/Humidex/humidex_a.html

  8. 1. Loomade heaolu ja stress Kurnatust ja ebamugavusthinnataksekäitumise ja/võifüsioloogilistenäitajate kaudu. • Käitumise näitajad: • Põgenemiskatsed, häälitsemine, lööminevõi rabelemine • Näitajad, mis iseloomustavad looma kohtlemisprotseduuride tajumist;valiku testid javastumeelsuse testid • Füsioloogilised näitajad: • Kortisool • Beetaendrofiin • Pulsisagedus (näide2)

  9. 2.Laadimine Loomade laadimist transpordivahendile peetakse transpordi kõige kriitilisemaks etapiks, kuna toimub inimese-looma tugev vastastikune mõjustamine ning keskkonnamuutus.Sel põhjusel peab laadimisaeg olema nii lühike kui võimalik. Hobused Veised Sead Lambad Kodulinnud

  10. 2.Hobuste laadimine Hobune onneofoobneja kardab uusi stiimuleid.Hirm võib neid halvata.Treilerisse laadimine näitab, kui täpselt hobune järgib teie korraldusi. Igal hobunel peab olema võimalus ollaloomulikus asendis, toetudanelja jalaga pinnale ningpeal ja kaelal peab olema täielik liikumisulatus, puutumatatreileri lage.Hobuse ohutu ja tõhus liikumine nõuab vahekäikudes, laadimisrambil ja sissekäigul piisavathajutatud valgustust. Vahekäigud ja rambid peaksid olema76 cm laiad; neil ei tohi olla järske pöördekohti, mis võiksid takistada liikumist või tekitada vigastusi. Astmeline kurv ei tohi olla vähema kui 15º lookega.Siseseinad peavad olemaveidi madalamad, etloom saaks näha eespool seisvate hobuste päid. Esimesena maha laaditud loomad liiguvad vahekäigu lõppu, hiljem maha laaditud loomad ühinevad esimestega.

  11. 2.Hobuste laadimine Hobuse mahalaadimisel tuleb arvesse võtta järgmist: Sissekäiktranspordivahendisse peab olemalai, hästi valgustatud jalihtne, tuleb arvestada, et hobune kardab vangistust ja tal on piiratud silmanägemine. Vesi ja söökon olulisedteekonna ajal ja pärast saabumist, et säilitada keha normaalseid funktsioone. Võrreldeskogenud hobustega, keda on kerge laadida ning kes korralikult seisavad, tõrguvadkohanemata aastased loomadsisenemast sõidukisse mööda rampi.

  12. 2.Veiste laadimine Lühiaegnetoidunappus enne pealelaadimistpõhjustabelusa looma ja lihakeha kaalukaotust. Siiski on see kasulik liha ohutusele ja parandab liha pH taset, veesidumisvõimet ning värvust. Veiste käitumineon tihedalt seotudlihasteglükogeeniammendumisegajaveiseliha “tumeda lõikepinna” (“dark-cutting”)fenomeniga, mida stimuleerib sotsiaalne ümbergrupeerimine. Teistest tarandikest või karjamaadelt tuleva võõra karjagaseguneminesuurendab liha “tumeda lõikepinna” esinemist. Seepärast tuleb veiste peale- ja mahalaadimiselagressiooni vältimiseks hoiduda segunemisest võõraste loomadega.Stressile kaasaaitavad faktorid on kõikuvõhutemperatuur, nälg, karm kohtlemine, võõraste loomadega segunemine, tõug, sugu, isasloomad, temperament, ooteajad tapamajasja transpordi aeg.

  13. 2.Sigade laadimine Sigade eemaldamine sulust ja nende viimine laadimisalaletähendab neile stressi ja vägivaldset kohtlemist. Sigade laadiminetranspordivahendile on kõige kriitilisem transpordi etapp, kuna toimubinimese-looma tugev vastastikune mõjustamine ning keskkonnamuutus. Laadimise kestus peab olema nii lühike kui võimalik. Sigutuleb enne tapmistmõistlike ajavahemike järel toita ja anda neile soovi kohaselt joogivett.Toitmine 12 tundi enne laadimist vähendab suremuse riskija ülekuumenemisttranspordi ajal. Sigade toidu piiramine võib kahjustada niilihakeha kvaliteetikui liha kvaliteeti (tabel 1). Sigade segunemine võõraste sulukaaslastegatoob kaasakõrgetasemelise agressiooni. Kaklused võivad kaasa tuua suurenenud nahavigastusi, täkkeid lihakehas ja lihakvaliteedi defekte (tabel 2).

  14. 2.Sigade laadimine Lifti kasutamine teeb sigadega ümberkäimise kergemaks ja hoiab ära selle, et ajajad neid piiravad.Hüdraulise tagaluuk-liftiga veoauto kasutamisel suurenes vedude arv, kus kasutati paneele ja vaid vähesel määral elektriajureid ning keppe(graafik 2, graafik 3, graafik 4, graafik 5) . http://www.cuppers.nl/veeE.htm Rampide kasutamise puhul ei tohiks nurk olla suurem kui20°, rambid peaksid olema astme-tüüpi ning kummigakaetud, et vältidasigade libisemist ja häälitsemist. Elektriajurite kasutamine peab olema piiratud (elektrišokk võib kesta kuni 2 sek) ning keppide ja voolikute kasutamist tuleb vältida, kuna neil on kahjustav mõju sigade pulsisagedusele(näide 6), nad tekitavad kehale verevalumeid ning vereplekke ja alandavad liha kvaliteeti.

  15. 2.Lammaste laadimine Kui lambaid, nagu ka veiseid ja sigu, saab enne transportikokku rühmitada kaheks või kolmeks päevaks nii, et nad üksteisega harjuksid, väheneb transpordi ajal tekkiv stress. Oluline on lammaste ja veiste aedikute täiustamine. Koerte kasutaminelammaste karjatamisel põhjustab tihti loomade valvelolekut, mida sageli saadab varjatud pulsisageduse tõus.Iga loom, kes kardab laadimise ajal koeri või inimesi, võib äärmuslikult reageerida,kõige sobivamate laadimisprotseduuride puhul ei ole lambad eriti mõjutatud. Lammaste laadimise näidegraafik 6. http://www.bondi.is/landbunadur/wgbi.nsf/key2/rettir

  16. 2.Kodulindude laadimine Kodulindude püüdmist, laadimistjatransporti, st nendehirmu ja stressireaktsioonimõjutab see, kuidas linde kasvatati, Kuigi keskkonna rikastamine ega varasem hoolitsev kohtlemine ei vähenda šokkiega äärmuslikke stressitekitajaid, millega puututakse kokku kaubanduslikul kohtlemisel ja transportimisel. Lisainformatsioon veebilehel http://www.grandin.com/behaviour/effect.of.transport.html

More Related