Vaimne tervis-poliitikata või ilma?

1. Vaimne tervis-poliitikata või ilma? Anne Kleinberg 27.mai 2011

2. Mõisted • Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa, lai mõiste, mis haarab nii psühholoogilise heaolu kui psüühikahäired ja probleemid • Vaimse tervise poliitika on avalikult vastu võetud dokument, milles on sõnastatud vaimse tervise valdkonna eesmärgid, stateegiad, vajalikud tegevused ja vastutajad. • See peaks välja tooma rahvusliku ja/või regionaalse vaimse tervise raamistiku kirjeldades kuidas on organiseeritud vaimse tervise teenused, vaimse tervise alane ennetus ja edendus, samuti regulatsioonid, mis tagavad vaimse tervise probleemidega inimeste õigused (Lehtinen, 2008)

3. Vaimse tervise loomise alused • Vaimse tervise parandamine läbi põhjaliku vaimse tervise poliitika • Vaimselt tervete kogukondade ülesehitamine • Füüsilise keskkonna kujundamine • Vaba aja veetmise võimaluste pakkumine • Laste vaimse tervise parandamine • Vaimselt tervete koolide edendamine • Vaimselt terve töökeskkonna edendamine • Eakate vaimse tervise parandamine • Lehtinen (2008). Building Up GoodMental Health

4. Vaimse tervise parandamine läbi põhjaliku vaimse tervise poliitika • Tänapäevane vaimse tervise alane seadusandlus • Vaimse tervise poliitika analüüs • Regionaalsed ja rahvuslikud vaimse tervise programmid • Erinevate sektorite vaheline koostöö • Aktiivne inimressursi poliitika • Tarbijate ja teenuse pakkujate kaasamine • Põhjalik vaimse tervise alase informatsioonisüsteem • Vaimse tervise mõju hindamine • Anti-stigma programmid • Korralik finantseerimine (Lehtinen, 2008)

5. Vaimne tervis Euroopas • 1995 TheEuropean Network on Mental Health Policy, enamus liikmesriike on partneriteks • The Mental Health Economics European Network (MHEEN) 2004-2007 • Koordineerib Mental Health Europe and the London School of Economics, finantseeritud Euroopa Komisjoni poolt • WHO Regional Office for Europe • WHO European Ministerial Conference Helsingis jaanuaris 2005 • The Mental Health Declaration for Europe and the Mental Health Action Plan for Europe, mis kajastub laraamatus • Mental health: facing the challenges, building solutions • Euroopa Nõukogu aastal 2005 Green PaperImproving the mental health of the population:Towards a strategy on mental health for the European Union • Psühhiaatreid koostööpartneritena see dokument oluliselt ei käsitle, eriala stigmatiseeritus? • IMPHA projekt

6. Vaimne tervis Euroopas • A European Network for Mental Health Promotion and Mental Disorder Prevention: Indicators, Interventions and Strategies ehk IMPHA projekt • Liidab Mental Health Europe (MHE-SME), the International Union for Health Promotion and Education (IUHPE), European Network for Workplace Health Promotion (ENWHP), the WHO European Network of Health Promoting Hospitals (ENHPH), and the Mental Health Economics European Network (MHEEN) ja the World Health Organization (WHO, European Office) • Mental health promotion and mental disorder prevention across European Member States: a collection of country stories, 2006 • European Brain Council • European Brain Policy Forum

7. Mental Health Briefing SheetsFacts and Activities in Member States-Estonia • Suitsiidid: Suitsiidide tase on viimase 10 aastaga Eestis märkimisväärselt langenud, kuid on siiski kõrgem (16.2 per 100,000) kui EL-s keskmiselt. • Depressioon/ärevus: Eurobaromeetri andmetel on või on olnud 15% elanikkonnast krooniline ärevus või depressioon ja 9% avaldab, et nad saavad käesolevalt selle osas ravi. • Laste vaimne tervis: Koolikiusamise määr on Eestis üks kõrgemaid, 13 aasta vanuste seas on 45% tüdrukutest- 58% poistest on teisi kiusanud ja 47% tüdrukutest - 52% poistest on kiusatud vähemalt 1 korra möödunud paari kuu jooksul. • Poliitika • Psüühika – ja käitumishäirete esinemine on märkimisväärselt tõusnud, kuid terviseedenduse ja ennetuse prioriteedid on seotud muude valdkondadega (kardiovaskulaarhäired ja HIV/AIDS). • Rahvatervise programme, mis on otse seotud vaimse tervisega ega programme vaimse tervisega seotud spetsiifilise häirete ennetamiseks ei ole. • Suitsiidide ja depressiooni ennetamine • Koos koolituse ja teadustööga tegeleb selle valdkonna edendamisega Eesti-Rootsi Suitsidoloogia ja Vaimse Tervise Instituut. Edendamine ja ennetamine läbi massimeedia ja valitsuse tasandil edendamise ja ennetamise alast infot jagades. • Vaimne tervis noorutel ja hariduses • Vaatamata, et selles valdkonnas on osalejaid, ei tegele tervise edendamisega mitte just palju koole. • Vaimne tervis töökohal • Eestis on vaimse tervise edendamisega liitunud töökohti. • Eakate vaimne tervis • Alates 2002 aastast töötavad KOV vastutusel eakate päevakeskused ja on ka eneseabi ja nõustamiskeskusi eakatele • Stigma ja sotsiaalse eraldatuse vastu võitlemine • Tallinna Vaimse Tervise keskuse algatus: “Ole teadlik vaimsest tervisest”

8. Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument • Visati vanniveega välja, varjusurmas või tegutseb incognito? • Eesmärgiks luua lähtekoht loodavale vaimse tervise poliitikale, mis pikemas perspektiivis oleks aluseks riiklike tervishoiuprojektide ja tegevuskavade eesmärkide saavutamisele • Sotsiaalministeeriumi tellimus, mis valmis läbiviiduna poliitikauuringute keskuse Praxis poolt 2002 aasta lõpuks • 27.07.03 arutas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel vaimse tervise poliitika eelnõu aastateks 2004-2007 • Sotsiaalministrile tehti ülesandeks korraldada nimetatud eelnõu avalik arutelu ning esitada 2 kuu pärast valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks konkreetne tegevuskava koos maksumusega • August-september spetsialistide täiendused eelnõule ja meetmetele koos maksumusega • Tagasisidet täienduste osas ei saanud

9. Peamised probleemid vaimses tervises • Psüühikahäirete sagenemine, noorenemine ning suur prognoositav kasv • Jätkuvalt kõrge suitsidaalsus • Sõltuvushäirete suur hulk, sagenemine ja noorenemine • Teenuste madal ja ebaühtlane kvaliteet koos vähese kättesaadavuse ja puuduliku õiguskaitsesüsteemiga • Teenuste süsteemikesksus, puudulik koordineeritus, alafinantseerimine ja ebaefektiivne vahendite kasutamine

10. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 • sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimalustesuurendamine • lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine • Reproduktiivtervise ja imikute tervisenäitajad on paranenud. • Eelkooliealiste laste suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu ning psüühika ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud. • 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 inimese kohta • Kooliealiste laste ja noorte suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ja noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu. • tervist toetava elu-, töö- jaõpikeskkonna kujundamine • tervislike eluviiside soodustamine • tervishoiusüsteemijätkusuutlikkuse kindlustamine • Probleemiks on pikad ravijärjekorrad eriarsti juurde.

11. Praktiline reaalsus depressiooni näitel • Depressioon põhjustab 6.2% kogu WHO Euroopa regiooni haiguskoormusest (WHO, 2005) • Rootsis hinnati aastal 2005 kogu depressiooniga seotud kulu 3.5 miljardi euro suuruseks • 83% sellestkaotatud produktiivsus, ravimid 3%, muu tervishoiukulu 14% (McDaid D et al,2007 ) • Depressiooni hetkelevimus Eestis on 5.6% (Kleinberg, Aluoja, Vasar, 2009) • 10 aastaga on eestlaste depressiivsus vähenenud, kuid meeste depressiivsus sisuliselt mitte, seos sissetulekuga on tõusnud, maakonniti pole midagi muutunud Ida-Virumaal (Kleinberg, Aluoja,Vasar, 2008) • 12 kuu jooksul otsis abi 34.1% depressiivsetest, • 44.0 % depressiivsete puhul ei märka seda perearst ega tema ise • depressiooni ravilõhe on 67.9% • sõltumata vanusest, soost või kroonilisest kehalisest häirest kasutasid depressiivsed inimesed 1.5–3 korda enam erinevaid muid tervishoiuteenuseid (Kleinberg, Aluoja, Vasar, 2011) • ERSI väga süstemaatiline edendus- ja ennetustöö eri sihtrühmade harimisel • Psühhiaatrilise ambulatoorse abi arendamine toimub spontaanselt lähtuvalt entusiastlike kolleegide hetkeseisundist ja levimusest Eestis

12. Depressiivsuse levimusEestis 1996-2006

13. Depressiooni levimus Eesti maakondades 1996 ja 2006

14. Vaimse tervise kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust (McDaid D et al,2007 )

15. Kokkuvõte • Vaimse tervise poliitika alusdokumenti kasutatakse • Vaimse tervise alased arengud on nii spontaansed kui süsteemsed • Rahvatervise arengukava haarab suhteliselt hästi laste vaimse tervise valdkonna probleemid ja lahendused, kuid mitte täiskasvanute, spetsiifiliste psüühikahäirete ja teenuste osa • Vaimse tervise poliitika lähtekohad ja eesmärgid vajavad kaasajastamist • Kindla psüühikahäire või sihtgrupiga seotud riiklik arengukava • Psühhiaatria võimalik varjatud stigmatiseeritus sarnaselt muu Euroopaga vajab arvestamist • Vaimse tervise poliitika on tsiviliseeritud riigis möödapääsmatu kuna aitab säästa nii ressursse kui kogukonna vaimset tervist