TTÜ virumaa KOLLED ž ÕIGUSÕPETUS

1. TTÜ virumaa KOLLEDžÕIGUSÕPETUS

2. Euroopa integratsioon • Euroopa integrastsiooni arengu olulisteks ajenditeks olid eelkõige: • Rahu tagamise vajadus; • Supranatsionaalsuse idee arendamine, mis nägi ette jõu kasutamise keelule ja kollektiivsele julgeolekule tugineva organisatsiooni loomise, millel oleks rahvusülesed organid sh kohus; • Idee kaubanduse ja transpordi vabadustest; • Euroopa võimu säilitamise vastukaaluks Ameerika ja Venemaa võimule.

3. Euroopa integratsiooniga seoses on tehtud erinevaid ettepanekuid. Ühe sellisena väärib mainimist Austria krahv Richard Coudenhove-Kalergi plaan, kes taotles Euroopa Ühendriikide loomist. Praeguse Euroopa Liidu asutamise algatajate hulgas võib nimetada Pransusmaa välisministrit Robert Schumani, kes tegi ettepaneku allutada Saksa, Prantsusmaa ning kõigi teiste asjast huvitatud riikide söe ja terase tootmine ühisele kontrollile. Ühist kontrolli pidi teostama üks supranatsionaalne organ.

4. Robert Schumann esitas 9.mail 1950 deklartsiooni, milles tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus. See idee leidis vastukaja Euroopa riikide hulgas ning koostööpakkumise võtsid vastu Saksamaa, Itaalia ning Beneluxi riigid.

5. Klassikalist valitsustevahelist koostööd iseloomustab see, et: • Otsuseid langetatakse organite poolt, kuhu on riigid saatnud oma valitsuste esindajad valdavalt ühehäälselt; • Osavõtvad riigid ei ole seotud vastuvõetud otsustega, kui nad seda ei soovi; • Otsuste läbiviimine on jäetud riikide endi otsustada ning need vajavad jõustumiseks siseriiklike meetmete kasutuselevõttu ehk siseriikliku nõusoleku saamist pädevatelt ametiorganitelt.

6. Aastal 1957 kirjutatigi Roomas alla Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ning Euroopa Majandusühenduse asutamislepingule. Kuna lepingute allakirjutamise kohaks oli Rooma, siis nimetatakse neid lepinguid ka Rooma lepinguteks. Mõlemad jõustusid 1.jaanuaril 1958.

7. Ühist siseturgu iseloomustavad järgmised kriteeriumid: • Liidu siseselt ei ole kaupadele kehtestatud tolle; • Liidu välispiiridel on kõikide liikmesriikide tollid samad; • Liidu siseselt on garanteeritud töötajate, kaupade, teenuste ja kapitali liikumine diskrimineerimiseta.

8. Alates 1970 aastast on Euroopa Majandusühendusel ka oma finantseerimisesüsteem. Ta finantseerib end ise erinevatest allikatest ning ei sõltu liikmesriikide liikmemaksudest. Aastal 1979 toimusid esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti.

9. 1987 on jõustunud ühtne Euroopa akt. Akt võeti vastu eesmärgiga edasi arendada ühenduste loomise ideed, läbi viies ühenduste reforme ning arendades liikmesriikide koostööd välispoliitika valdkonnas ning võimaldada seega tulevikus Euroopa Liidu moodustamine.

10. Euroopa Liidu loomise idee jõudis järgmise olulise etapini 7. veebruaril 1992, mil Maastrichtis kirjutati alla Euroopa Liidu lepingule. Maastrichi leping jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga loodi uus organisatsioon Euroopa Liit, mis ühendas enda alla Euroopa ühendused ning nägi ette koostöövaldkonnad.

11. Juunis 1997 lõppes Amsterdamis valitsustevaheline konverents, mille eesmärgiks oli Euroopa Liidu reformeerimine. Lepinguprojekt esitati kinnitamiseks Euroopa Ülemkogule. 2.oktoobril 1997 kirjutatigi alla Amsterdami lepingule Euroopa Liidu reformeerimiseks. Peale ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt jõustus leping 1. mail 1999.

12. Liikmeks saamine alates Maastrichi lepingu jõustumisest Materiaalsed tingimused on: • Tegemist peab olema riigiga; • Vähemalt osaliselt peab riik kuuluma Euroopa territooriumile; • Kandidaatriik peab olema rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele;

13. Liikmeks saamine alates Maastrichi lepingu jõustumisest • Kandidaatriik peab olema funktsioneeriva turumajandusega riik, kus järgitakse vaba konkurentsi reegleid; • Kandidaatriik on valmis ning võimeline üle võtma kogu ühenduste õiguse massi.

14. Liikmeks saamine alates Maastrichi lepingu jõustumisest Formaalsed eeldused on: • Avaldus liikmeks saamise taotlusega esitatakse Nõukogule; • Nõukogu juhib avalduse Komisjonini, kes annab seisukoha majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse olukorra kohta taotluse esitanud riigis ning • Nõukogu küsib uue liikme vastuvõtmise kohta heakskiitu Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse absoluutse häälteenamusega;

15. Liikmeks saamine alates Maastrichi lepingu jõustumisest • Nõukogu otsustab seejärel ühehäälselt uue liikmekandidaadi vastuvõtmise üle; • vastuvõtutingimused ja asutamislepingute kohaldamine reguleeritakse liikmesriikide ja kandidaatriigi vahelise lepinguga; • sellele järgneb lepingu ratifitseerimine kõigi liikmesriikide ning kandidaatriigi poolt vastavalt siseriiklikele nõuetele.

16. Euroopa Liidu olemus Iseenesest on Euroopa Liit rahvusvaheline valitsustevaheline organisatsioon, millel on oma asutamisleping ehk riikide vahel sõlmitud rahvusvaheline leping organisatsiooni loomiseks.

17. Esimese samba organisatsioonidele omast supranatsionaalsust ehk riigiülesust iseloomustavad eelkõige järgmised kriteeriumid: • õiguse vahetu kohaldatavus ja ülimuslikkus; • ainukompetents teatud aladel; • organite iseseisvus; • majanduslik iseseisvus; • laialdane õiguskaitse.

18. Euroopa Ühendus Euroopa Ühenduse eesmärgiks on ühisturu, majandus- ja rahaliidu rajamine. Ühenduses edendatakse majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrget taset, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrget astet, keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi parandamise kõrget taset, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamist ning liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust ühiste poliitikate ja meetmete kaudu.

19. Euroopa ühenduste õiguse allikad Euroopa ühenduste kirjutatud õiguse saab jagada: • Primaarseteks ehk esmaseks ühenduse õiguseks, mille moodustavad ühenduste asutamislepingud, asutamislepingute muudatused, lisaprotokollid ning liitumislepingud; • Sekundaarseks ehk teiseseks ühenduse õiguseks, mille moodustavad ühenduste organite poolt vastu võetud aktid. EÜ lepingu artikkel 249 nimetab määrust, direktiivi, otsust, soovitust ja seisukohavõttu.

20. Euroopa ühenduste õiguse allikad Ka rahvusvahelised lepingud moodustavad ühenduste kirjutatud õiguse allika. Euroopa ühendustel on pädevus lepingute sõlmimiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning need Euroopa ühenduste poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingud on siduvad nii ühenduste organitele kui liikmesriikidele.

21. Euroopa ühenduste õiguse allikad Euroopa ühenduste kirjutamata õiguse moodustavad ühenduste õiguse kodifitseerimata reeglid. Nende hulka kuuluvad ühendustes kehtivad põhiprintsiibid ja tavaõigus.

22. Ühenduses kehtivad põhiprintsiibid, mis toovad esile EÜ õiguskorra erilisuse: • EÜ õigus kui uus ja iseseisev õiguskord; • EÜ õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees; • EÜ õiguse ülimuslikkus siseriiklike konstitutsiooniliste normide ees.

23. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste organid Euroopa Parlament koosneb liikmesriikide kodanike esindajatest. Alates 1979. aastast valitakse saadikud üldistel, otsestel valimistel viieks aastaks. Enne otsevalimisi saadeti saadikud liikmesriikide parlamendiliikmete seast.

24. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste organid Euroopa Nõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ministrite tasandil. Nõukogu koordineerib liikmesriikide majanduspoliitikat ning on tähtis otsuste tegemise organ. Tal on lepingute sõlmimise õigus 3-ndate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

25. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste organid Euroopa Ülemkogu ühendab liikmesriikide valitsusjuhte ning komisjoni presidenti. Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised suunad. Ta on organ, kes aitab kaasa integratsiooni arengule ning juhib liitu poliitiliselt.

26. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste organid Komisjon. Komisjoniliikmed on oma tegevuses sõltumatud ning peaks olema spetsialistid ühes poliitika valdkonnas. Komisjoni presidendi nimetavad ühiselt liikmesriikide valitsused parlamendilt nõusoleku saamisel.

27. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste organid Euroopa Kohus tagab, et õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel järgitakse õigust. Ta kontrollib ühenduse organite tegevuse seaduspärasust ning kaitseb indiviidide õigusi.

28. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste organid Kontrollikoda koosneb 15 sõltumatust auditeerimise ekspeerdist. Kontrollikoja nimetab ametisse ühehäälselt Nõukogu peale konsulteerimist Parlamendiga 6 aastaks. Kontrollikoda kontrollib Ühenduste ning nende poolt loodud institutsioonide kõiki sisse- ja väljaminekuid, mis ei ole asutamislepingutega tema pädevusest välja võetud. Kontrollitakse nii sisse kui väljaminekute õigust, kui ka majandamise efektiivsust.

29. Intellektuaalse omandi mõiste Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: • leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; • kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega; • teaduslike avastustega; • tööstusnäidistega; • kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega; • ......

30. Intellektuaalne omand Seega, intellektuaalne omand on juriidilises terminoloogias õigused mitmesugustele loometöö tulemustele nagu: • kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed; • teoste esitused, fonogrammid; • raadio- ja televisiooniülekanded; • leiutised, teaduslikud avastised; • tööstusdisainilahendused; • ja kõik uued, edaspidi loodavad tulemused

31. Intellektuaalomandi liigid on autoriõigus ja tööstusomand. Autoriõigus tekib automaatselt, siis kui kirjalik või suuline teos on loodud. Tööstusomandi tekkimise eeltingimus on objekti registreerimine riiklikus registris. Eestis on selliste riiklike registrite pidaja ja riigi nimel kaitsedokumentide (patent, kaubamärgitunnistus jne) väljaandja Eesti Patendiamet.