Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava 2011 - 2018

1. Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava 2011 - 2018 Riina Trumm Maiko Kesküla Kodukant Järvamaa Järvamaa Arenduskeskus Juhatuse esimees Konsultant Järvamaa omavalitsuste liit 9.03.2011

2. Kohtumise eesmärk: 1. Tutvustada arengukava eesmärki ja senist protsessi 2. Tutvustada tulevasi tegevusi ja protsesse 3. Kooskõlastada visioone/strateegilisi eesmärke mis puudutavad Järvamaa kohalike omavalitsuste tegevust kodanikuühiskonna arendamisel 4. Vastata küsimustele

3. Sissejuhatus ja saamislugu • Protsess sai alguse 2009. aasta maikuus. • Kinnitust saime aruteluseminaridel ja Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil • Projektitaotluse kokkupanek ja esitamine 2010. aasta algul • * Projektiperiood 1.aprill 2010 – 31. märts 2011

4. Probleemid: • Maakondlikud arengukavad ei sisalda kodanikuühiskonna valdkonda • Puudub visioon kodanikuühiskonnast kohalikul tasandil. • Kodanikualgatust ja ettevõtlikkust on vähe • Kodanikeühenduste arendustegevus on olnud kaootiline ja kohati isegi dubleeriv. • Arvuliselt on ühinguid ja nende liikmeid palju, kuid aktiivseid osalejaid on vähe. • MTÜ-de valdkondade vaheline koostöö on puudulik.

5. Arengukava eesmärgid: • Luua eeldused Järvamaa kodanikeühenduste süsteemseks arendamiseks. • Kaasa aidata kodanikuhariduse kasvule ning osalusdemokraatia arengule.

6. Arengukava ülesanded • Anda koostajatepoolne nägemus erinevate sektorite vahelistest suhetest. • Selgitada tavakodanikele konkreetseid mõisteid ja olukordi lihtsas keeles • Luua või anda inimesele visioon, miks ta peaks aktiivne olema ning tahtma või julgema vastutust võtta. • Kirjeldada väärtusi, mida me hakkame levitama. • Luua tingimused läbirääkimiste ja koostöö tekkeks • Luua tingimused protsesside algatamiseks ja käimalükkamiseks.

7. Olulised mõisted ja väärtused • aktiivne ja elujõuline kogukond • kodanikualgatus, kodanikujulgus, kodanikuharidus • kogukonna identiteet ning kodukoha elujõulisus ehk kodanike suurem emotsionaalne seotus Järvamaaga • säästev areng • usaldus ja turvatunne • kohalik kultuur ja selle mitmekesisus • koostöö • avatus, läbipaistvus, tähelepanelikkus ning lugupidav suhtumine partneritesse

8. Protsessis aktiivsemad osalejad Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskus, Järvamaa PuuetegaInimesteKoda, Järva Maavalitsus ÜhendusWeissenstein, Järvamaa Vabatahtlike Keskus, Järvamaa Kogukonna Fond, Järvamaa Noortekogu, Koigivallavalitsus, Karedavallavalitsus, MTÜ Süda-EestiSotsiaalkeskus; Sõrandukülaselts, KangrumäeKülakultuuriEdendamiseSelts, Järvamaa Spordiliit, JärvaTeataja, Türi vallavalitsus, Kesk - EestiNoorsootööKeskus, MTÜ Karessen, SA Põhja-EestiTurism, Anna Kultuuriselts, Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts, MTÜ Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Selts

9. Arengukava olulised küsimused: • Kes ja kuidas arengukava ellu hakkavad viima? • Kuidas korraldada arengukava täitmise jälgimine?

10. Riiklik arengukava: Kodanikuühiskonna arengukava 2011 – 2014 (KODAR) Jagatud viite valdkonda: Kodanikuharidus Kodanikuühenduste tegevusvõimekus ja jätkusuutlikkus 3. Kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel 4. Kaasamine 5. Heategevus ja filantroopia

11. Riiklik arengukava: Kodanikuühiskonna arengukava 2011 – 2014 (KODAR) Kodanikuharidus: Kodanikuharidus on süsteemselt koordineeritud ning tõhusalt korraldatud, suurendades Eesti elanike aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus Selgitus Kodanikuhariduse süsteemseks koordineerimiseks rakendatakse ühendpoliitikate mudelit. Programmiline lähenemine võimaldab kodanikuhariduse poliitikate elluviimisel tugineda valikute tegemisel prioriteetidele, parandada kodanikuhariduse kättesaadavust, kindlustada algatuste mitmekülgsust ning tulemuslike algatuste järjepidevust. Teiseks võimaldab programmiline lähenemine jälgida algatuste mõjude ja tulemuslikkust. Samaaegselt ühtse poliitika elluviimiseks vajalike struktuuride loomisega tegeletakse kodanikuhariduse sisu täiustamise ning vähemkaasatud sihtrühmadeni jõudmisega. Tähtsustatakse formaal- ja mitteformaalharidussüsteemide sidustamist ning metoodikate arendamist, mis võimaldavad praktiliste kogemuste omandamist. Erinevate sihtgruppide kaasamiseks rakendatakse mitmekesiseid õppimismudeleid.

12. Riiklik arengukava: Kodanikuühiskonna arengukava 2011 – 2014 (KODAR) Tegevusvõimekus ja jätkusuutlikkus: Kodanikuühenduste tegevus on riigi ja kohalike omavalitsuste poolt toetatud, nad on tegevus-, koostöö- ja jätkusuutlikud ning sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad. Selgitus Tugev kodanikuühiskond ja tegevusvõimekad mittetulundusühendused selle osana on oluliseks demokraatia arengu eeldusteks. See tähendab, et kodanikud, poliitikud ja ametnikud ning ärisektori töötajad tähtsustavad kodanikeühenduste rolli ühiskonnas. Avaliku võimu struktuurid saavad tugevdada kodanikuühiskonda regulatsioonide läbivaatamise ja täpsustamise, ühenduste tegevust toetavate tugistruktuuride poolt osutatavate teenuste arendamise ning rahastamismehhanismide korrastamise kaudu. Õiguslikus raamistikus täpsustatakse erinevate kodanikuühenduste erisused tulenevalt nende eesmärkide ja tegevuste sisust. Arendatakse edasi riigieelarvest rahastatud ühenduste tegevust toetavaid tugistruktuure, rakendatakse koolitus- ja arenguprogramme, meetmeid ning tegevus- ja sihttoetusi kodanikuühenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks, samuti tegevusvõimekuse ja koostöö edendamiseks elanike osaluse suurendamisel ühiskonnas kaasarääkimisel, huvirühmade vajaduste ja huvide esindamisel ning avalike ja kogukonnateenuste osutamisel ja töökohtade loomisel.

13. Riiklik arengukava: Kodanikuühiskonna arengukava 2011 – 2014 (KODAR) Avalike teenuste ostuamine ja riigi partnerlus: Eesmärk Avalike teenuste osutamine avaliku sektori ja mittetulundusühenduste koostöös on läbipaistev, jätkusuutlik ja partnerluspõhimõtteid järgiv. Selgitus Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tunnustavad mittetulundusühenduste rolli avalike teenuste osutamisel, teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamisel. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste delegeerimise võimekuse tõus ning mittetulundusühenduste teenuseosutamise kompetentsi arendamine tagavad jätkusuutliku koostöö avalike teenuste osutamisel. Teenuste delegeerimine mittetulundusühendustele on ühtlustatud, läbipaistev ja partnerluspõhimõtteid järgiv. Avalike teenuste mittetulundusühendustele delegeerimisel rakendatakse süsteemseid ühtlustatud aluseid.

14. Riiklik arengukava: Kodanikuühiskonna arengukava 2011 – 2014 (KODAR) Kaasamine: Eesmärk Avaliku sektori otsuste kujundamisel arvestatakse valitsusväliste osapoolte panusega ning osapooled on rahul kaasamise protsessi läbiviimisega. Selgitus Kaasamine kui demokraatia põhimõtete rakendamine ja kodanikuõiguste reaalne tagamine on osa poliitilisest kultuurist. Kodanikuühiskonna areng ja tugevus mõjutab poliitilise kultuuri kvaliteeti. Käesolevas arengukavas nähakse kaasamist kui hea halduse ja osalusdemokraatia edendamise praktilist vahendit.

15. Riiklik arengukava: Kodanikuühiskonna arengukava 2011 – 2014 (KODAR) Heategevus ja filantroopia Eesmärk Füüsilised ja juriidilised isikud teevad annetusi läbimõeldult, regulaarselt ja suurenevas mahus. Vabatahtlik tegevus on ühiskonnas soodustatud, tunnustatud ja väärtustatud ning vabatahtlikud on tõhusalt kaasatud ja koordineeritud. Selgitus Annetuste positiivset mõju kodanikuühiskonna arengule suurendavad annetamise läbimõeldus (tagab mõjususe) ja regulaarsus (tagab stabiilsuse) ning annetuste kasutamise läbipaistvus (tagab tõhususe). Seadusandliku keskkonna korrastamine, s.h soodustuste laiendamine või edasi arendamine ning nendest teavitamine aitavad annetamise populaarsust tõsta nii füüsiliste kui juriidiliste isikute seas. Statistika kogumise parandamine aitab annetuskultuuri trende paremini jälgida ja seadusandlike muudatuste mõju objektiivsemalt hinnata. Hea tava koostamine ja rakendamine suurendab nii annetajate teadlikkust oma annetuste mõjust ühiskonnale kui ka kodanikeühenduste läbipaistvust, tõhusust ja mõju annetuste kasutamisel. Hea tava kujuneb standardiks seda kiiremini, mida rohkemad rahastajad hakkavad nõudma selle järgimist enda poolt finantseeritavatelt kodanikeühendustelt.

16. Visioonikesed/strateegilised eesmärgid, mis on tekkinud senise protsessi tulemusel ja eeldavad kohalike omavalitsuste poolset panust. Teesid on tekkinud probleemianalüüsi ja lahendusideede genereerimisel. TLÜ uuring TLÜ poolt läbiviidud fookusgrupid konverentsil kogutud tagasiside kohtumised kodanikuühenduste aktiivsemate liikmetega alates 2009 aastast

17. Protsess on jagatud nelja valdkonda: Väärtused Kodanikuühenduste võimekus ja kodanikuharidus Kommunikatsioon Koostöö

18. Väärtused: - Kogukonna kui tervikliku süsteemi toimimise nägemine ja selle iga inimese panuse väärtustamine - Kodanike aktiivne osalemine kohalike otsuste tegemisel ja kohaliku elukeskkonna kujundamisel/arendamisel - Läbipaistvus ja avatus - Kodanike initsiatiiv, kodanikuharidus ja algatus, selle soosimine igal tasandil - Kodanike vastutus - Hea valitsemise põhimõtted

19. Kodanikuühenduste võimekus ja kodanikuharidus Peamine visioon: inimesed on muutunud kodanikualgatuses aktiivsemaks ja tegutsevad regulaarselt vabaühendustes Loodud on maakonna tasandi kodanikuühenduste toetussüsteem (tugistruktuur, arengukava initsieerimine, kommunikatsioon, eestkoste jne.) - Loodud on mitmekülgne tunnustamissüsteem kuidas aktiivseid kodanikke ja vabatahtlikke esile tõsta. - Loodud on süsteem kuidas MTÜ-de ja KOV tegevusse kaasata rohkem noori ja siduda neid sedasi kohaliku kogukonnaga ennem kui nad Järvamaalt lahkuvad. (noorte volikogu) - Kodanikuühendused on majanduslikult iseseisvad ja jätkusuutlikud - KOV rahastusüsteem on läbipaistev ja arusaadav ning tingimused on ühtlustatud üle Järvamaa - Levinud on teenuste delegeerimine, tekkinud on võimekad MTÜ-d kes suudavad avalikke teenuseid osutada. Teenuste delegeerimiseks on arendatud välja vajalikud tingimused.

20. Kodanikuühenduste võimekus ja kodanikuharidus Ühiskondlikus elus osalemine ja kaasa rääkimine on levinud, inimeste teadmised, oskused ja motivatsioon selleks on kasvanud (inimeste kaasamine, massiüritused nagu Teeme Ära, elu kestev õpe ja koolitused, tunnustamine, edulood jne.) Kodanikuhariduse ja ettevõtlusõpe on tihedaltseotudpraktikaga ja noorteaktiivseosalemisegaühiskonnaelus. Täiskasvanute ja noortemaailmon rohkemseotud, täiskasvanud „tegijad“ annavad omateadmisi ja kogemusinoorteleedasi. Välja on töötatud üldhariduskoolidele mõeldud kodanikuhariduse ja ettevõtlusõppe teoreetiline ja praktiline õppekava Aktiivselt ühiskonnaelus osalemine on eriliselt väärtustatud (mitte üksnes tunnustamine kord aastas)

21. Kommunikatsioon ja koostöö Järvamaa vabaühendused on KOV-dele usaldusväärsed ja võimekad partnerid – nad suudavad ja tahavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessis Kaasamise hea tava ning KODARi põhimõtetel toimuv kaasamine on süsteemne ja praktikas laialt kasutatav; see on juurdunud KOVi ametnike töösse ning ei muutu isikute või poliitiliste jõudude vahetumisega (kodanikuühendus kui partner ja osaleja otsustusprotsessis, oma liikmeskonna esindaja) Inimestel on soov ja tahe osaleda, nad tunnetavad, et nende kaasarääkimisest on kasu Kasvanud on kohaliku valitsemise efektiivsus ja legitiimsus (suurem tagasiside valitsemisele, probleemidest ja vajadustest rääkimine ning parimate lahenduste leidmine) Avatus ja koostöövalmidus erinevate sektorite vahel on süvendanud ühistunde tekkimist ning identiteedi leidmist Kodanikuühendustel on olemas piisavad tingimused informatsiooni vahetamiseks neile oluliste partnertega ning neil on olemas vajalik info oma töö ja tegevuse efektiivseks korraldamiseks. Maakonna tasandil on loodud kodanikuühendusi puudutavad infokandjad ning abimaterjalid kommunikatsiooni korraldamiseks (meediaga suhtlemine, pressiteadete koostamine, kommunikatsiooni plaan) KOV tasandil vajalik informatsioon on „tõlgitud“ arusaadavasse keelde neile inimestele kellele seda on vaja.

22. Täname kuulamast, pikemad arutelud on veel ees! Kontaktisikud: Riina Trumm ja Maiko Kesküla