1 / 10

Mink Mustela vison

Mink Mustela vison. Karl Kiur Saar Kaur Aare Saar. Välimus. Väga sarnane naaritsaga, sellest ka teine nimi – ameerika naarits Erinevalt naaritsast on tal ainult alahuul valge Ta käpad on lühikesed ning ta on hea ujuja Keha on sale ja saba moodustab kolmandiku kehapikkusest

elsu
Télécharger la présentation

Mink Mustela vison

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MinkMustela vison Karl Kiur Saar Kaur Aare Saar

  2. Välimus • Väga sarnane naaritsaga, sellest ka teine nimi – ameerika naarits • Erinevalt naaritsast on tal ainult alahuul valge • Ta käpad on lühikesed ning ta on hea ujuja • Keha on sale ja saba moodustab kolmandiku kehapikkusest • Karvkate võib olla beežist kuni süsimustani • Farmides on aretatud ka hõbe-sinaka värvusega loomi • Varvaste vahel on ujulestad

  3. Välimus • Isaste tüvepikkus on 34-45 cm • Emaste tüvepikkus on 31-37 cm • Sabapikkus on 15-25 cm • Isaste kehakaal on kuni 1,6 kg • Emaste kehakaal on kuni 0,8 kg • Hambaid 34 • Isased on emastest pikemad ja kaks korda raskemad • Suvekarv kasvab märtsist-juulini • Talvekarv kasvab augustis-novembrini

  4. Elukoht • Elab veekogude juures • Enamasti jõgede ääres, • Harva ka järvede või mere ääres • Tegutsemisala on 1-6 km pikk • Mõnikord liigub ka sisemaale, (kuni 2 km kaugusele veekogust) erinevalt naaritsast • Ehitab pesa õõnsustesse, nt kivide vahele ja puu õõnsustesse • Tegutseb öösel • Mõnikord ka päeval, eriti siis kui emaloom imetab

  5. Toit • Loomtoiduline • Sööb väga erinevaid loomi, nt koorikloomi ja jäneseid, samuti ka kalasid, linde, närilisi, konni, putukaid ja limuseid • Talvel moodustavad põhitoidu kalad ja linnud, kevadel ja suvel pisiimetajad ja koorikloomad • Emased püüavad sageli veekogu ääres, isased jahivad maismaal • Seetõttu püüab isasloom suuremaid saakloomi

  6. Pojad • Pojad sünnivad aprillis või mais, pärast 50 päevalist tiinust • Pesakonnas on tavaliselt 4-9 poega, kuid on esinenud isegi 17- isendilisi pesakondi • Emapiimast toituvad 5-6 nädalat • Aastas 1 pesakond • Paarituda võib ta juba järgmisel aastal

  7. Levik • Toodi Euroopasse karusnaha nimel, osad isendid pääsesid loodusesse • Seetõttu nad hakkasid ohustama kohalikku faunat • Nt naarits hakkas sellepärast välja surema • Asustab peaaegu kogu Euroopat, Kesk-Euroopas on levik teadmata • Tema leviala laieneb pidevalt

  8. Fakte • Ta on elanud kuni 10-aastaseks, kuid looduses tavaliselt 4 aastat, sest ei suudeta enam oma territooriumit kaitsta • Kuulub seltsi kiskjalised • Kuulub sugukonda kärplased • Hambavalem 3/3, 1/1, 3/3, 1/2 = 34

  9. Teisi kärplaseid • Perekond Mustela • Nirk • Kärp • Solongoi • Kolonok • Naarits • Tuhkur • Stepituhkur • Mustjalg-tuhkur • Valgetuhkur • Perekond Martes • Kivinugis • Metsnugis • Soobel • Ameerika nugis • Harsa • Ilka • Vöötkähr • Perekond Vormela • Marmortõhk • Perekond Arctonyx • Teleedu • Perekond Melogale • Birma tuhkurkähr • Hiina tuhkurkähr • Jaava tuhkurkähr • Perekond Mephitis • Skunk • Perekond Spilogale • Laikvinuk • Pisivinuk • Perekond Tayra • Taira • Perekond Galictis • Väikekgrison • Suurgrison • Perekond Ictonyx • Zorilla • Perekond Poecilictis • Täpiktõhk • Perekond Gulo • Ahm • Perekond Mellivora • Meemäger • Perekond Meles • Mäger • Perekond Taxidea • Perekond Conepatus • Patagoonia lõunaskunk • Mehhiko lõunaskunk • Mägi-lõunaskunk • Perekond Lutra • Saarmas • Kanada saarmas • Kassiksaarmas • Täpiksaarmas • Sumatra saarmas • Silesaarmas • Perekond Pteronura • Hiidsaarmas • Perekond Aonyx • Aasia sõrmiksaarmas • Aafrika sõrmiksaarmas • Perekond Paraonyx • Väikeküüssaarmas • Perekond Enhydra • Kalaan

  10. Kasutatud kirjandus • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa ”Imetajad” • http://images.google.com

More Related