1. Puue ja sugu õiguslikus perspektiivis 23. september 2011 Pärnu

2. I Kui palju on otsustajate silmis värve – inimese nägemine. Kes on see Inimene? II Võrdõiguslikkuse kaks suurt eesmärki ja lähenemissuunda

7. Puudega naise-mehe vastas seisab puuetega ühiskond/riik, kes ei näe tihti kaugemale valgest kepist, kuuldeaparaadist või ratastoolist (loe: puudest) ei kuule erinevate puudega inimeste soove, ega suuda rääkida vajadustest, probleemidest SEST üldjuhul on otsustajaks JA ettekujutuseks adressaadist see, keda peetakse normiks, nn Harju keskmiseks– töötav heteroseksuaalne terve eesti mees, kes saab abita eluga hakkama

8. Lähtepunkt • Me oleme naised ja mehed – meie võimalused, ülesanded, rollid, meile esitatud ootused on tihti erinevad • Nagu naiseks-meheks olemine ei ole sünniga kaasaantud või Jumala/Looduse poolt määratletud, ei ole seda ka puue (võrdle nt Nõukogude perioodi tänasega) • Paljudes valdkondades on naiste-meeste olukord ebavõrdne – kas puudega naine on seega topelt ebavõrdsemas olukorras?

9. Topelt ebavõrdsemas olukorras? • Koduvägivald – majanduslik ja emotsionaalne sõltuvus • Positsioon tööturul – kasumlikkus tööandja silmis • Suurem vajadus tervishoiuteenustele – eriteenused + lisatundlikkus üldtervishoius (psühholoogia, günekoloogia, pereplaneerimine)

10. Kolmekordselt, neljakordselt... ebavõrdsemad? Aga millised mured ja vajadused on Eestis puudega naisel-mehel, kes on - venelane, immigrant või mustanahaline? - noor? eakas? - gei või lesbi? - maalt?

11. Üldine eesmärk... On seljatada olukord, kus kõigile mõõdetakse ühe standardi järgi, st ei nähta inimesi, kel on erinevad (nn normist hälbivad) huvid, vajadused, olukorrad, probleemid, soovid, unistused, rõõmud jne. Eesmärk EI OLE näha puudega naises/mehes ikka ja alati ohvrit, abitut vms.

12. Üldine eesmärk...

13. Võrdõiguslikkuse eesmärk lähtub üldeesmärgist Õigusel kaks lähenemisviisi: I Individuaalne tasand – diskrimineerimise keeld Kaitsta puudega naist ja meest tema suuremast haavatavusest tingitud võimaliku ebavõrdse kohtlemise/diskrimineerimise eest II Ühiskondlik tasand – reaalsed võrdsed võimalused Tagada vajalikud avalikud teenused, toetused; kujundada sobivad poliitikad

14. I Diskrimineerimise keeld Halvem kohtlemine isiku puude tõttu on keelatud võrdse kohtlemise seaduse järgi tööelus ja kutseõppes (sh ülikoolis õppimine ametialase eriala omandamiseks) Puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäeva-toimingute sooritamisele. Võrreldakse kahte samalaadses olukorras olevat isikut.

15. Diskrimineerimise keeld (2) Ahistamine – puudega seoses isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

16. Diskrimineerimise keeld (3) Kaudne diskrimineerimine – näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab puudega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Nt kui avalik teenus ei võta arvesse erivajadusi.

17. Erandid • Kutsenõuded kuitunnus on olulinejamääravkutsenõue, mistulenebkutsetegevuselaadistvõisellegaseotudtingimustestningnõudeeesmärk on õiguspäranejanõueproportsionaalne • Positiivsed erimeetmed

18. Erandid Abinõude rakendamine puuetega inimeste suhtes • Eeliste andmine puudega töötajale, sealhulgas puudest tuleneva erivajadustele vastava töökeskkonna loomine. • Tööandja rakendab asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

19. Erandid Abinõude rakendamine puuetega inimeste suhtes (2) • Ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel arvestatakse ka tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust.

20. Õiguskaitse Vaidluste lahendamine: • kohtus (k.a kahju hüvitamise nõue); • töövaidluskomisjonis (k.a kahju hüvitamise nõue); • õiguskantsleri lepitusmenetluses. Nii kohtus kui ka TVK-is jagatud tõendamiskohustus Ühe aasta jooksul õiguste rikkumisest teada saamisest. NB! Kahju hüvitamise summal ei tohi olla piirmäära.

21. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesanded: • jälgib SoVS-i ja VõrdKS-i nõuete täitmist; • nõustab ja abistab kaebuste esitamisel; • annab mittesiduvaid ekspertarvamusi diskrimineerimise toimumise kohta; • nõustab riigi- ja KOV-i asutusi ning teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks.

22. Kontakt: mari-liis.sepper@svv.ee tel: 6269 259