Ettevaatusprintsiibi rakendamine GMOdega seotud otsustele

1. Ettevaatusprintsiibi rakendamine GMOdega seotud otsustele VVOde vaatenurk ja tõstatatud probleemid Kärt Vaarmari, 07. aprill 2006

2. Olulisemaid juriidilisi aluseid Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll • art 10 lg 6 – võimalik keelduda GMO sisseveost, kuigi võimalik kahjulik mõju ei ole teaduslikult kinnitatud Direktiiv 2001/18/EÜ: • otsesõnu preambula p 8, art 1, art 4 lg 1 • lisaks on terve direktiiv 2001/18/EÜ üles ehitatud ettevaatuspõhimõttele

3. Ettevaatusmeetmed • Direktiivist 2001/18/EÜ tulenevad peamised ettevaatusmeetmed: 1) loamenetlus (sh riskianalüüs ja avalikkusega konsulteerimine); 2) täiendavad meetmed lubades (nt seiremeetmed); 3) märgistamise ja jälgitavuse nõuded; 4) kaitseklausli kohaldamine; 5) kooseksisteerimise meetmed.

4. Loamenetlus • Direktiivi 2001/18/EÜ põhinõuded: • GMO keskkonda viimiseks peab olema vastav luba (erinev menetlus turustamise ja muul eesmärgil (nt eksperimentaalsel eesmärgil) keskkonda viimise lubade jaoks) • Loataotlusele tuleb lisada riskianalüüs, mis peaks hindama kõiki GMO keskkonda viimisega seotud mõjusid (sh pikaajalisi, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid) • Teatud juhtudel (praktikas enamikul juhtudest) annavad oma arvamuse EL liikmesriigid, Euroopa Toiduohutuse amet ja Euroopa Komisjon • Avalikkuse arvamust küsitakse taotluse saanud liikmesriigis ja Euroopa Komisjoni kaudu

5. Loamenetlus (2) • Praktikas: • Riskianalüüs on kontsentreeritud ainult teatud liiki mõjudele (nt toksikoloogilised mõjud, allergeensus) • Katsed lühiajalised, pikaajaliste mõjude kohta info puudub • Kaudseid mõjusid tihti ei hinnata (nt herbitsiidide kasutamise mõju ökosüsteemile ja mullaviljakusele) • Hinnata ei saa ohte, mille olemasolu osas puudub põhjendatud kahtlus; samas ei arvestata avalikkuse poolt esitatud kahtlusi • Järeldusi esitatakse sageli tõsikindlatena (EFSA, Komisjon), jätmata ruumi kahtluste jaoks • Riskide hindamisel tuginetakse ‘puhtale teadusele’, ent arvestada tuleks ka väärtushinnanguid, sh avalikkuse arvamust ja hirme

6. Täiendavad meetmed lubades • Direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt peavad lubades olema sätestatud: • GMO-toote turuleviimise tingimused, sh toote kasutamise, käitlemise ja pakendamise osas, samuti konkreetsete geograafiliste piirkondade kaitse osas; • seirenõuded, kaasa arvatud aruande esitamise kohustus, seirekavaks ettenähtud aeg jms. • Praktikas: • täiendavaid nõudeid turuleviimise tingimuste osas enamjaolt ei kehtestata (sh mitte geograafiliste piirkondade kaitse osas); • turustamislubades seirenõuded üldsõnalised; peamiseks kohustuseks loa omaniku poolt teiste turustamisahela lülide informeerimine, kahjulikest mõjudest peab teavitama, kui neid (juhuslikult?) selgub

7. Märgistamise ja jälgitavuse nõuded • Nõuded direktiivis 2001/18/EÜ ja määruses 1830/2003: • märgistamise kohustuse piirmäär 0,9% GMO-sisaldusest, kui GMO-sisaldus on tehniliselt vältimatu või juhuslik • turustajad peavad säilitama andmeid selle kohta, kellelt nad on GMO-tooteid omandanud ja kellele edasi andnud/müünud Probleemid: • toiduainete märgistamise kohustus ebaselge (nt restoranitoitu ei märgistata, vastuolu mahepõllunduses GMO-de kasutamise keeluga) • märgistamine siiski pigem tarbija teavitamise, mitte ettevaatusmeede, kuna puudub GMOde keskkonnast “tagasi kutsumise” protseduur

8. Kaitseklausli kohaldamine • Direktiiv 2001/18/EÜ art 23 lg 1: kui liikmesriik avastab uut või täiendavat teavet ohtude kohta, võib ta selle GMO kasutamist oma territooriumil ajutiselt piirata või selle ära keelata • Praktikas: • Kaitseklauslit on kasutatud nii üksikute GMOde keelustamiseks kui piirkondade GMO-vabaks kuulutamiseks • Euroopa Komisjon: GMO-vaba piirkonna kui sellise loomine ei ole kooskõlas EL seadusandlusega • Ülem-Austria liidumaa juhtum Euroopa Kohtus: Ülem-Austria kaotas, kuna oli kehtestanud üldise keelu GMOdele 3 aastaks, selgitamata, milles täpselt seisnes igast konkreetsest GMOst tulenev oht • Mis on uus ja täiendav teave? Ülem-Austria juhtumi puhul ei loetud selleks uuringut, mis oli läbi viidud pärast direktiivi jõustumist, kuna uuringus kasutati ka varasemate uuringute andmeid

9. Kooseksisteerimise meetmed • Direktiiv 2001/18/EÜ art 26a: meetmed GMOde ettekavatsemata esinemise vältimiseks • liikmesriigid võivad võtta tarvitusele meetmeid, et ära hoida GMO ettekavatsemata esinemist teistes toodetes • Euroopa Komisjoni soovitus 2003/556/EÜ kooseksisteerimise meetmete kohta (ei ole siduv õigusakt) Praktikas: • liikmesriigid on püüdnud võtta tarvitusele erinevaid meetmeid (GMO-vabad piirkonnad, GMO-toodete hoidmine poes eraldi riiulitel (Küpros) jne) • Euroopa Komisjon on paljude meetmete osas seisukohal, et need on vastuolus EL seadustega ja on eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed

10. Kokkuvõte • riskianalüüs ei käsitle kõiki võimalikke mõjusid • otsuste tegemisel ei hinnata negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ega arvestata avalikkuse arvamusega • avalikkuse poolt viidatud ohud loetakse põhjendamatuks, kuna need ei ole teaduslikult tõestatud • kuna turustamisload kehtivad kogu Euroopas, siis on pärast loa saamist GMOde edasine levik sisuliselt kontrollimatu (ehkki jälgitav) • puudub GMOdest tuleneva kahju hüvitamise ja vastutuse süsteem • olukorras, kus direktiivi 2001/18 rakendamisel ei suudeta riske maandada, ei tohiks kooseksisteerimise küsimust taandada ainult majanduslikele meetmetele, vaid tuleks rakendada täiendavaid ettevaatusmeetmeid võimaliku keskkonnakahju vältimiseks

11. Tänan kuulamast! Kärt Vaarmari Eestimaa Looduse Fond kart@elfond.ee 742 8443 527 4761 www.elfond.ee