1 / 17

Piirkondlik mullakaitse toetus

Piirkondlik mullakaitse toetus. MAK 2014 - 2020 juhtkomisjon 12.3.2013 Madli Karjatse põllumajanduskeskkonna büroo . MAK 2007 – 2013. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames eraldi mullakaitse toetust ei ole Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused

galya
Télécharger la présentation

Piirkondlik mullakaitse toetus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Piirkondlik mullakaitse toetus MAK 2014 - 2020 juhtkomisjon 12.3.2013 MadliKarjatse põllumajanduskeskkonna büroo

  2. MAK 2007 – 2013 • Põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames eraldi mullakaitse toetust ei ole • Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (mulla kaitse erosiooni eest, orgaanilise aine ja struktuuri säilitamine) on mullakaitsega seotud keskkonnatoetuste baasnõuded • Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuses on mullakaitsega seotud nõuded põllumaal: viljavaheldus- või külvikorraplaani ja väetusplaani koostamine, mullaproov, mustkesa keeld • PMK 2011 seire andmetel on praegusel perioodil keskkonnatoetuste rakendamine mõjunud muldade agrokeemilistele omadustele positiivselt. Happeliste muldade osakaal on suurenenud.

  3. Olukorrakirjeldus Olulisemad Eesti põllumajandusmaa muldi kahjustavad protsessid - muldade viljakus - mulla orgaanilise aine vähenemine ja tihenemine - mulla erosioon - turvasmuldade kasutamine - muldade hapestumine

  4. Turvasmullad PRIA põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel on 85 000 ha, millest püsikultuure on 100 ha

  5. Erodeeritud mullad PRIA põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel on 24 974 ha, millest püsikultuure on 60 ha.

  6. Happelised mullad pH<5,5 - 2008 – 2011 kogutud mullaproovide alusel 52 828 ha ehk 15,2% mullaproovidega kaetud pinnast

  7. PKT-põhi-muld-vesi toetuse meetmete töögrupi kohtumised 7 töögruppi Põllumajandusministeeriumis - 30. oktoober, 26. november ja 18. detsember 2012 - 16. ja 31. jaanuar, 14. ja 28. veebruar 2013 • mullakaitse meedet arutati peamiselt 31. jaanuari ja 14. veebruari kohtumistel • lisaks eraldi arutelud PRIAga

  8. Kaasatud organisatsioonid • PMK (Põllumajandusuuringute Keskus) • PRIA • Keskkonnaministeerium • Rahandusministeerium • Jõgeva SAI • Eesti Maaviljeluse Instituut • Seemneliit • EKO (ELF) • Keskkonnaamet • põllumajandusnõustajad • MTÜ Eesti Noortalunikud • Mahepõllumajanduse Koostöökogu • EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) • EPK (Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit) • ETKL (Eestimaa Talupidajate Keskliit) • Kevili • AS Maves • ELLE OÜ

  9. Eesmärgid • Tagada erodeeritud ja turvasmuldade jätkusuutlik kasutamine ning muldade degradatsiooni minimeerimine • Tagada happelistel muldadel taimedele sobiv kasvukeskkond ja vähendada muldade neutraliseerimisega erinevaid keskkonnariske Spetsiifilised eesmärgid • Kasvuhoonegaaside emissiooni piiramine • Mullaerosiooni piiramine • Muldade neutraliseerimine • Toiteainete leostumise vähendamine • Mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine ja suurendamine

  10. Toetuse saajad • Füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik • Toetust ei saa taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejad • Kohustus täita toetuse nõudeid 5 või 6 järjestikust kalendriaastat

  11. Rakendamise piirkond • Mullakaitse piirkondlikku toetust võib taotleda isik, kelle ettevõtte põllumajandusmaa asub turvas- või erodeeritud või happeliste (pH<5,5) muldadega alal. Põllumajandusuuringute Keskus koostab kaardikihid. • Nimetatud mullad peavad katma vähemalt 50% põllumassiivi pinnast

  12. Erodeeritud muldadega ja turvasmuldadega aladel • Toetatakse • põllukultuuride all oleva maa viimist rohumaaks või viljapuu- ja marjaaiaks • maa jätkuvat hoidmist rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana

  13. Rohumaa uuendamine künni teel ei ole lubatud. Uuendamine on lubatud otsekülvi, kamarasse külvi või pealekülvi teel • Viljapuu- ja marjaaia reavahed tuleb hoida rohukamara all, mida künni teel ei uuendata • Rohumaa või viljapuu- ja marjaaia rajamisel tuleb see rajada esimese kohustuseaasta 15. juuniks • Karjatamiseks kasutataval rohumaal on ülekarjatamine keelatud • Rohumaa hooldamise nõuded: niitmine, koristus, hekseldamise piiramine – sõltub ÜPT toetusõiguslikkuse nõuetest.

  14. Happeliste muldadega põllumaal • Toetatakse muldade neutraliseerimist • Mullaproov (mitte vanem kui 5 a). Määratakse liikuv Ca, Mg ja Corg. Mullaproovi alusel annab Põllumajandusamet (PMK?) välja lubjatarbe tõendi • Lubatud kasutada väikese CO2 emissiooniga meliorante • Melioranti kasutada vähemalt 1x perioodi jooksul. Järgida lubjatarbe tõendis antud soovitusi. Tööde alustamisest teatada Põllumajandusametisse • Mullaproov viimasel kohustuseaastal

  15. Toetuse määr • Turvas- ja erodeeritud muldadega rohumaadel - ha põhine • Happeliste muldadega põllumaal - ha põhine - 2 erinevat toetusmäära sõltuvalt meliorandi kogusest ja sellest, kas töid teostatakse ühekordselt või jaotatult mitmel aastal

  16. Kokkuvõtteks Meede • tagab turvas- ja erodeeritud muldadega alade jätkusuutliku kasutamise ja minimeerib muldade degradatsiooni • tagab happelistel muldadel taimedele sobiva kasvukeskkonna ja vähendab erinevaid keskkonnariske Lisaks - soosib põllumajandusliku tegevuse jätkumist halvema mullaviljakusega maadel - arvestab piirkondlike eripäradega (nt Lõuna-Eesti kupliline maastik), kus maa kasutuseks haritava maana on vähem sobilikud looduslikud tingimused • soosib sensitiivsete muldadega aladel tegelemist nt loomapidamise ja mesindusega

  17. Tänan!

More Related