EESTI TERVISHOIU KOGUKULUD

1. EESTI TERVISHOIU KOGUKULUD 10.06.2004 Natalja Jedomskihh

2. Tervishoiu kogukulud • OECD metoodika järgi tervishoiu kogukuludega mõõdetakse elanike tervishoiualaste kaupade ja teenuste lõpptarbimist, millele on lisatud tervishoiuteenuse pakkujate (asutused, kus tervishoid on domineeriv tegevusala) kapitalikulud. • Tervishoiu kogukuludega mõõdetakse majanduslikke ressursse, mida riigis on kulutanud tervishoiualastele kaupadele ja teenustele vastavalt tervishoiu funktsioonidele, sealhulgas tervishoiu halduskulud ja ravikindlustus pluss tervishoiu pakkujate kapitalikulud.

3. 1. Ülevaade • Kuni 1998.a. tegeles tervishoiu kogukulude arvestusega Statistikaamet. Arvutati ainult üldvalitsuse kulud, erasektori kulusid ei võetud arvesse. • Esimest korda teostati SoMis tervishoiu kogukulude arvestus 1999. aastal 1998. aasta andmete põhjal. 1999. aastal kasutati tervishoiu kogukulude arvestamisel Harvardi Ülikooli sellealast metoodikat. • Kuna Harvardi metoodika erineb mõnes osas Euroopa maades kasutatavast Euroopa Majanduse ja Arengu Koostöö Organisatsiooni (OECD) metoodikast, siis võeti 2000. aastast kasutusele OECD metoodika (“A System of Health Accounts for International Data Collection” (SHA)).

4. 2. Tervishoiu kogukulude arvestamise süsteemi peamiseks eesmärgiks on: • Koostada rahvusvaheliselt võrreldav tervishoiu arvepidamise süsteem; • Uurida tervise valdkonna sisemisi seoseid ja eriaspekte; • Analüüsida, millised on tervise valdkonna rahastamise allikad; • Jälgida, kes on terviseteenuse pakkujad, milline on nende struktuur ja kuidas see ajas muutub; • Jälgida tervise kogukulude järjepidevust; • Hinnata, millistele rahvastiku- ja haigusrühmadele tehtud kulutused jaotuvad.

5. 3. Probleemid ja nende lahendamine • Käesoleva aruandlusega ei esitata tervisekulutusi seostatuna patsiendiga. • Varjatult osutatud tervisteenuste osa ei ole võimalik hinnata. • Alternatiivmeditsiin ei ole hõlmatud. • Majandustegevuse aruanne ei ole kogukulude arvestuse aluseks. (Osadel tervishoiuasutustel on huvi analüüsida oma majandustegevust, aga mitte kõikidel). • Digiloo käivitamine aitab ühendab patsiente, teenuseosutajaid ja teenuseid, et vältida info kadu ja topeltarvestust.

6. 4. Tervishoiu kogukulude andmeallikad: • Eesti Haigekassa kohustusliku ravikindlustuse eelarve vahendite laekumise ja kasutamise finantsaruanne • Tervishoiukulutuste andmed: Sotsiaalministeeriumi osakonnad,Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium • Statistikaameti poolt läbiviidav leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuring ning aruanne “Taastusravi” • Finantsinspektsiooni kindlustusseltside preemiate aruanded • Medicover, Ravimiamet, Tervisekaitseinspektsioon

7. 5. Tervishoiu kogukulude arvutamise skeem • HC. 1 – HC. 4 Isiku tervishoiu teenused • HC. 5 Meditsiinitooted ambulatoorsetele patsientidele • TPHE Isiku tervishoiu kogukulud (=HC1+…HC.5) • HC. 6 Preventsioon ja rahvatervise edendamine • HC.7 Tervishoiu administreerimine ja ravikindlustus • TCHE Tervishoiu jooksvad kulud kokku (=HC1+…+HC7) • Invest Investeeringud e. kapitalikulud • THE Tervishoiu kogukulud (=TCHE+Invest)

8. 6. Tervishoiu kogukulude finantseerimise allikad, 1999-2002

9. 7. Tervishoiu kogukulude finantseeriminefunktsioonide lõikes, 2002.a.

10. 8. Tervishoiu kogukulude finantseerimine %-des, 2002.a.

11. 9. Tervishoiu kogukulud pakkujate lõikes, 2002.a.

12. 10. Tervishoiu kogukulud sisemajanduse koguproduktist (SKPst) • Tervishoiu kogukulud 2002 a olid 5 958,8miljonit krooni, mis moodustas 5,5% SKP-st. • Tervishoiukulud inimeste kohta aastal 2002 olid 4 385,8 krooni (vähem, kui 300 EUR).

14. Tänan tähelepanu eest!