1 / 37

Puhta õhu ja vee koostis loeng gümnaasiumile

Puhta õhu ja vee koostis loeng gümnaasiumile. Koostanud: Egle Türk terviseteaduse magister. Õhk. Õhu omadused. Õhu füüsikalised omadused: toatemperatuuril gaasilises olekus värvusetu lõhnatu maitsetu kokkusurutav ei juhi elektrit tihedus ρ= 1,226 kg/m3 (15°C juures)

hesper
Télécharger la présentation

Puhta õhu ja vee koostis loeng gümnaasiumile

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Puhta õhu ja vee koostisloeng gümnaasiumile Koostanud: Egle Türk terviseteaduse magister

  2. Õhk

  3. Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused: • toatemperatuuril gaasilises olekus • värvusetu • lõhnatu • maitsetu • kokkusurutav • ei juhi elektrit • tihedus ρ= 1,226 kg/m3 (15°C juures) • normaalne õhurõhk 760 mmHg Õhk ja inimtegevus

  4. Millest koosneb õhk? • Õhk on erinevate gaaside segu, mis moodustab Maa õhkkonna ehk atmosfääri. • Õhus on maapinna lähedal laiuskraadist olenevalt 0,2-2,6% veeauru. • Õhk sisaldab ka gaasilisi ja tahkeid põlemisjääke, tolmu jm. Ökoloogialeksikon

  5. Õhu koostis • lämmastik (N2) 78% • hapnik (O2) 21% • argoon (Ar) 0,93% • süsihappegaas (CO2) 0,03% • neoon, heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid, radoon, metaan, osoon Ökoloogialeksikon

  6. Hapnik • Hapnik on vajalik kõigis organismi osades selleks, et toota energiat. • Punased verelibled transpordivad hapnikku kogu kehasse laiali. • Aine, mis vastutab selle edasikandmise eest, on hemoglobiin. Kopsus omastab hemoglobiin hapnikku ja kannab laiali. Side hapniku ja hemoglobiini vahel on ajutine – algul hemogolobiinimolekul seob hapnikku, vähe aja pärast vabastab, andes selle ära kudedele. Puhas õhk

  7. Hapnikuringe Hapnikuringe

  8. Süsihappegaas • värvuseta ja lõhnata gaas • taimede toitumisel oluline õhu koostisosa • Kuna CO2 laseb niiskes õhus läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pikalainelist kiirgust, tekib kasvuhooneefekt. Ökoloogialeksikon

  9. Lämmastik • maitseta, lõhnata, värvuseta gaas • vees vähe lahustuv (lahustub veidi vähem kui hapnik) • õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m3) on 1,251 • lämmastiku soojusjuhtivus (W/(m*K) on 0,0237 • Lämmastiku sulamis temperatuur on – 210 oC ja keemistemperatuur on –196oC, mis on veidi madalam kui hapnikul (-183 oC). Seda erinevust kasutatakse lämmastiku ja hapniku tööstuslikul saamisel vedelast õhust selle destilleerimisel. Lämmastik

  10. Lämmastik • Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja -hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Lämmastik

  11. Lämmastikuringe Lämmastikuringe

  12. Lämmastik • Vaatamata oma nimetusele on lämmastik siiski vajalik organismide eluks. • On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks. • Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses ei saa loomad ja taimed seda otseselt omastada. Erandi moodustavad bakterid, mis kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Lämmastik

  13. Vesi

  14. Vesi • Vesi on Maal kõige levinum aine. • Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes, aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. • Inimesele sobib tarbimiseks ainult magevesi. Saava, A.

  15. Destilleeritud vesi joomiseks ei kõlba, kuna viib organismist välja kasulikke aineid ja kahjustab seega normaalset vee ja mineraalide tasakaalu. Tarbitavast veest suurem osa (80–85%) läheb põldude ja istanduste niisutamiseks, 10–12% tööstuse jaoks ja ainult 4–5% elanike veevarustuseks. Magevee nappus võib saada 21. sajandi üheks olulisimaks globaalprobleemiks. Saava, A.

  16. Milleks vajab inimene vett? • Vesi on üks tähtsaimaid keskkonnategureid, mis mõjutab oluliselt inimese elu ja tervist. • Inimene kui looduse osa koosneb suuresti veest: imikueas on inimlapses vett 75%, täiskasvanu kehas umbes 60% (70-kilose kehakaalu korral 42–45 liitrit), vanemas eas see hulk pisut kahaneb. Veesisalduse vähenemisega kaasneb naha elastsuse vähenemine ja kortsude teke. Saava, A.

  17. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel ebaühtlaselt. Eri kudede veesisaldus on järgmine: rasvkoes 10%, luudes 22%, nahas 72%, ajus 74%, lihastes 76%, veres 83%. Arvestades aga eri kudede osatähtsust organismis on põhilisteks veehoidlateks lihased (22 kg) ja nahk (9 kg), järgnevad veri (4–5 kg) ja rasvkude (2,5kg). Saava, A.

  18. Vesi moodustab sisekeskkonna, milles kulgevad kõik eluks vajalikud ainevahetusprotsessid ja jääkide eemaldamine. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda toitainete lõhustumine ja imendumine ning kehaomaste ainete süntees. Vesi on lähteaineks paljudele biokeemilistele reaktsioonidele. Saava, A.

  19. Vee suure aurumissoojuse tõttu kaitseb vesi organismi ülekuumenemise eest. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näiteks veerikas liigesevõie vähendab hõõrdumist, pisarad ja sülg eemaldavad ärritavaid osakesi ja lahjendavad kahjulikke aineid. Saava, A.

  20. Inimorganismi veevajadus • Me saame vett jookide ja toiduga. • Teatav hulk vett tekib organismis endas ainevahetuse produktina. • Vesi eraldub meie kehast uriini, hingeõhu, seedimatu toidujäägi ja higi koostises. Saava, A.

  21. Organismi ööpäevane veekulu • sissehingatud õhu niisutamiseks kopsudes ja nahahingamiseks kulub ca 350 ml või rohkem vedelikku; • higistamiseks kulub tavaliselt kuni 450 ml, õhu kuivuse ja kliimaolude tõttu võib see kogus aga suureneda mitme liitrini (õhutemperatuuri tõustes üle 30C suureneb veevajadus iga järgmise kraadi puhul 30 ml 1 kg kehakaalu kohta), sõltuvalt kehatemperatuurist (palavik) ning kehalise töö intensiivsusest (spordist) aga mitu korda; • jääkainete eritamiseks uriiniga kulub minimaalselt 500 ml, tavalise joogire•iimi korral aga 1,0–1,5 liitrit; • roojaga eritub ca 150 ml. Saava, A.

  22. Milline peaks olema joogivesi? • Keemiliselt puhast vett – H2O – ei ole looduses olemas. • Looduslik vesi võib olla väga erinev. Vette lahustub maapõuest mitmesuguseid mineraalaineid, sinna satuvad taim- ja loomorganismide laguproduktid ning eritised, samuti reoained, mis tulevad olmest, tööstusest ja põllumajandusest, veepuhastusest kemikaalid jms. Saava, A.

  23. Olenemata vee päritolust on joogivee kohta kehtestatud kindlad nõuded: joogivesi peab olema väliselt vastuvõetav (läbipaistev, värvuseta, lõhnata ja kõrvalmaitseta), epidemioloogiliselt ohutu (tõvestavate mikroorganismideta) ning keemiliselt ja radioloogiliselt tervisele kahjutu. Saava, A.

  24. Vee koostis • Vesi sisaldab mitmesuguseid mineraalsoolasid, sealhulgas ka mikroelemente (joodi, fluori, seleeni, koobaltit, vaske jms.), mis on väikeste kogustena igale organismile vajalikud. • Joogivee osa enamiku organismile vajalike ainete allikana on üsna tühine (alla 5%). Neid saame me peamiselt toiduga. Saava, A.

  25. Erandiks on fluor, mille vajadusest suudab toit rahuldada vaid 15–20%, puudujääva osa peaks saama joogiveest. Soodsaim fluorisisaldus joogivees on 0,7–1,2 mg/l. Vees võib olla väga mitmesuguses koguses kaltsiumi-, magneesiumi-, naatriumi-, kaaliumi- ja teisi mineraalsooli. Kuna inimese vajadus nende ainete järele rahuldatakse toiduga, siis on nad olulised ainult vee maitse ja kareduse seisukohalt. Saava, A.

  26. ÜRO avaldatud hinnangute andmed maailma veeolukorra kohta • Aastaks 2025 elab ligikaudu 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades; •  Praegu puudub peaaegu igal 6. inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. Ligikaudu 3800 last sureb maailmas iga päev just seetõttu, et neil puudub juurdepääs puhtale joogiveele. Keskkonnaministeerium

  27. Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest; Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks; Ainult 1% kogu maailma veeressursist on inimeste jaoks kasutatav. Kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5 % merevesi. Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes; Keskkonnaministeerium

  28. 20. sajandil kasvas vee kasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik; Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 20-30 liitrit päevas inimese kohta. Keskkonnaministeerium

  29.  Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele. Suurtes linnades võivad lekked ulatuda 40-70%-ni. Ligikaudu 2,2 miljonit inimest, enamasti arenguriikidest, sureb igal aastal veega seotud või puhta vee puudumisest tingitud haigustesse; Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. Keskkonnaministeerium

  30. Eestis ei osata veega seotud probleeme näha. Veepuudus on levinud ka osadesse lääneriikidesse, kuid seal on palju rohkem ressursse ja tehnoloogiat probleemi parandamiseks kui vaestes riikides. Kui slummide elanikele on vesi eluline väärtus, siis kõrgema elatustasemega piirkondades raisatakse vett. Lipp, K.

  31. Eurooplased kulutavad päevas keskmiselt 100-200 liitrit vett, ameeriklased 300-400 liitrit vett ja austraallased keskmiselt 1000 liitrit vett. Arengumaade vaesed saavad hakkama paari liitri veega päevas. Lipp, K.

  32. Mida on kasulik teada joogiveest • Kohv, tee, karastusjoogid koosnevad küll veest, kuid joogivett nad täielikult asendada ei saa. • Vee tarbimine mõjutab oluliselt inimese tervist. • Eestis kulutab keskmine inimene olmevett 90–100 liitrit ööpäevas. • 77% meie elanikest saab joogivee ühisveevärgist, kus vesi on kontrolli all. • Kui vee tarbimine järsult väheneb, jääb vesi torudesse seisma ja selle kvaliteet langeb. Laurisaar, R.

  33. Kokkuvõte • Maailma looduskaitse põhimõtte järgi oleme selle maailma pärinud oma vanematelt, aga laenanud oma järglastelt. • Loodus on meie põhiline majanduslik ja sotsiaalne väärtus.

  34. Kasutatud kirjandus • Lipp, K. Mage vesi väärib hoidmist. http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Mage_vesi_v%C3%A4%C3%A4rib_hoidmist.aid-1866 • Õhk ja inimtegevus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ohk_siimkornel.htm • Lämmastik. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html

  35. Kasutatud kirjandus • Puhas õhk. Tervise lehekülg. http://www.advent.ee/tervis/?op=pohimote&id=44 • Ülemaailmne veepäev keskendub veepuudusele. (2007). Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. http://www.envir.ee/400371

  36. Kasutatud kirjandus • Saava, A. Mida on kasulik teada joogiveest.TÜ tervishoiu instituut. http://www.biogeoliit.ee/kagu/jvesi.pdf • Ökoloogialeksikon. Loodusteaduslik oskussõnastik. Koostaja: Masing, V. Tallinn, 1992. • Lämmastikuringe. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastikuringe

  37. Kasutatud kirjandus • Hapnikuringe. http://et.wikipedia.org/wiki/Hapnikuringe • Laurisaar, R. Eesti kraanivesi seljatab Prantsuse pudelivee. Eesti Päevaleht. 06.12.2008. http://www.epl.ee/artikkel/451258

More Related