1 / 16

Suitsiidi riskifaktorid ja ennetamine Eestis

Ettekande koostasid: Julia Tuganova Kertu Tikkop Aleksandra Vorobjova. Suitsiidi riskifaktorid ja ennetamine Eestis. Suitsiid.

hunter-galloway
Télécharger la présentation

Suitsiidi riskifaktorid ja ennetamine Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ettekande koostasid: Julia Tuganova Kertu Tikkop Aleksandra Vorobjova Suitsiidi riskifaktorid ja ennetamine Eestis

  2. Suitsiid “Fataalse tulemusega akt, mis on ohvri poolt tahtlikult algatatud ja teostatud niisuguse teadmise või eeldusega, et selle tulemus on fataalne, ning mille kaudu ohver lootis realiseerida tema poolt ihaldatud muutusi.”[1] Õnnetusjuhtum?

  3. Vormid • Normatiivne • anoomiline enesetapp • fatalistlik enesetapp • Integratiivne • egoistlik enesetapp (sõltumatus grupist) • altruistlik enesetapp (liigne soov kuuluda gruppi) Faktorid • Loomulik nivoo (looduslik, klimaatiline, asustus) • Sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid).

  4. Suitsidaalsus ühiskonnas • Probleemne ühiskonna vaimne tervis • Kõrge sotsiaalne surutis • Eestis siirdeaeg • Tööhõive kiire ümberkorraldamine • Omanikustaatuse teke • Majanduslik ja sotsiaalne kihistumine • Kultuuriline taust

  5. Statistika Tabel2: suitsiidid Eestis soost sõltuvalt, aastati.

  6. Eestis • Möödunud aastal 280 enesetappu • Liiklusõnnetustes (100), tulekahjudes (63), tapmise tagajärjel (69), tööõnnetustes (17), uppumine (63) – hukkus kokku 312. [2] Tabel1: suitsiidide osakaal vägivaldsetest surmadest

  7. “Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka”[3] • Suitsiidi riskifaktorid Eestis: • alkoholi tarvitamine • narkomaania • vägivald • madal haridus • pensioniiga • stress • sotsiaalne seisund (töötus, toimetulekuraskused) • oskamatus abistada suitsidaalse käitumise korral

  8. Riskirühmad • Enamasti teostavad suitsiidi mehed • Naiste seas on rohkem suitsiidikatseid, kuid nad jäävad tavaliselt ellu • Erinevalt täiskasvanutest sooritavad noored vähem enesetappe, kuid see arv kasvab

  9. Kuidas inimesed jõuavad suitsiidini? • Inimene puutub kokku lahendamatu probleemiga • Tal kujuneb välja negatiivne mõtlemine (lootusetus, elu mõttetus) • Enesetapp tuleb meelde kui väljapääs probleemist ning aja möödudes hõivab kõiki tema mõtteid • Kui õigeajaline abi ei ole osutatud, tema elu võib lõppeda suitsiidiga • Suitsiid ei ole impulsiivne samm

  10. Suitsiid ei ole probleemi lahendus • Enesetapp tähistab seda, et inimene ei oska leida olukorrast väljapääsu või jõudu olemasoleva olukorraga leppida. • Enesetapp ei lõpe surmaga, vaid jätab püsiva jälje mahajääjatele – lähedastele ja sõpradele.

  11. Suitsiidi ennetamine • Maailmas tähistatakse rahvusvahelist suitsiidipreventsiooni päeva 10. septembril. • Suitsiidide preventsiooni edukas elluviimine sõltub võrgustikust, kuhu kuulub terve hulkerinevaid inimesi ja inimgruppe: • Tervishoiutöötajad • Haridustöötajad • Sotsiaaltöötajad • Valitsuseliikmed • Seadusandjate kogu • Kohalikud omavalitsused • Perekond ja lähedased inimesed

  12. Kaitsvad tegurid võib jagada nelja suuremasse gruppi: • Perekonna mustrid (head suhted pereliikmete vahel, toetus perekonnalt) • Kognitiivne stiil ja isiksus (head sotsiaalsed võimed, suhtlemisoskus, isikliku väärtuse tunne, usk iseendasse, avatus uutele teadmistele) • Kultuurilised ja sotsiaal-demograafilised faktorid (sotsiaalne integratsioon, head suhted kooli-ja töökaaslastega, oma elu mõtte tunnetamine) • Keskkonna faktorid (head toitumisharjumused,hea uni,alkoholi-, narkootikumi-,siutsuvaba keskkond, füüsiline aktiivsus) • Lisaks ka erinevate ravi-ja abivõimaluste kättesaadavus

  13. Kuidas käituda, kui lähedasel on enesetapumõtted? • Tuleb inimesega kontakti võtta • Öelda, milliseid muutusi oled tema käitumises ja meeleolus viimasel ajal märganud • Väljendada oma siirast muret ja hoolimist • mitte naeruvääristada ega hukka mõista • leida aega tema ärakuulamiseks • lasta tal rääkida ja oma tundeid ventileerida • Kui asi tundub olevat tõsine, soovitada tal pöörduda elukogemusega usaldusväärsete täiskasvanute ning spetsialistide poole.

  14. Euroopa regioonis on suitsiid kooliõpilaste hulgas ( 15-19a.) üks peamistest surmapõhjustest. • Igasuguse suitsiidipreventsiooni puhul on kõige olulisem aspekt tunda varakult ära lapsed, kes kannatavad distressi all ja/või kellel on suurenenud suitsiidirisk. • Suitsiidide ennetustöös seisavad õpetajad ja muu koolipersonal tähtsa ning raske väljakutse ees. • Psühholoogiline toetus, psüühilise distressi leevendamine, vähemvõimekate õpilaste abistamine. Kuidas saaks riik Eesti juhtpositsiooni enesetaputabelis muuta? • Riigile, mis riigi nime väärib, peaks korda minema kodanike elu kvaliteet, kõik see, mis elu säilitamisele ja jätkamisele kaasa aitab. • Selleks võiks piirata näiteks mürkainete, relvade ja ravimite kättesaadavust ning pakkuda inimestele suuremat abi depressiooni, alkoholismi ja skisofreenia raviks.

  15. Kokkuvõtteks • „Ei ole olemas ühtegi mõtlevat inimest, kes poleks kunagi suitsiidi üle mõtisklenud.“William James • Uurides põhjuseid, mis viivad inimese suitsiidi tegemiseni, vaadeldes erinevaid inimeste kategooriaid, kes on sellele võimelised võib jõuda järelduseni, et enesetappe teostati ja teostatakse ka edasi. • See on tingitud asjaolust, et kõrge õnnetasemega ideaalse ühiskonna eksisteerimine- on lihtsalt unistus.Probleemid aga jäävad alles. • Seega võiksid inimesed teineteise vastu tähelepanelikumad ning lahkemad olla, kuna selle probleemi juures on see väga tähtis.

  16. Kasutatud kirjandus • [1] Merike Sisask. Suitsidaalsus ühiskonnas ning suitsiidikatse sotsiaal-demograafilised, meditsiinilised ja psüühilised mõjud. (lk. 11). Magistritöö rahvatervishoius, 2005. Tartu: Tartu Ülikool. • Statistikaamet; 28.02.2010, 16:55 http://pub.stat.ee/px-web.2001/igraph/MakeGraph.asp?gr_type=1&gr_stacked=1&gr_width=600&gr_height=400&gr_fontsize=12&menu=y&PLanguage=2&pxfile=RV562010228503586p2p4.px&wonload=600&honload=400&rotate=true • Eesti Inimarengu Aruanne 2002; http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/2002/PDF/EIA%202002%202.5.pdf • [2] Priit Luts; ERR uudised Ligi pooled ebaloomulikest surmadest olid mullu enesetapud; 23.02.2010 12:15 http://uudised.err.ee/index.php?06195302 • Vikipeediahttp://en.wikipedia.org/wiki/Suicide_methods#Suffocationhttp://et.wikipedia.org/wiki/Enesetapphttp://en.wikipedia.org/wiki/Suicide • [3] Delfi.ee artiiklidhttp://naistekas.delfi.ee/perekond/koolilaps/article.php?id=22460417http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=21599025http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=9450969http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=1389012 • Laura Mallene . Eesti Üliõpilasleht. Tudengite süütud enesetapud . http://www.yliopilasleht.ee/5820 • Eesti Haigekassahttp://www.haigekassa.ee/raviasutusele/tervisedendus/prioriteedid/alus

More Related