1 / 15

Psühholingvistilistest eksperimentidest keeleomandamise uurimisel: miks ja kuidas

Reili Argus Sügisseminar 2008. Psühholingvistilistest eksperimentidest keeleomandamise uurimisel: miks ja kuidas. Teemad :. Miks ja millal kasutada eksperimente Põgusalt keeleomandamise eksperimentide tüüpidest

ianthe
Télécharger la présentation

Psühholingvistilistest eksperimentidest keeleomandamise uurimisel: miks ja kuidas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Reili Argus Sügisseminar 2008 Psühholingvistilistest eksperimentidest keeleomandamise uurimisel: miks ja kuidas

  2. Teemad: • Miks ja millal kasutada eksperimente • Põgusalt keeleomandamise eksperimentide tüüpidest • Katsete disainimisega seotud probleemidest kolme eelkatse põhjal: keeleomased, tehnilised probleemid

  3. Miks ja millal • Harvad konstruktsioonid, mallid, kategooriad, vormid • eesmärk vaadata, millal omandatakse • Keerukad/hilja omandatavad/veaohtlikud konstruktsioonid, vormid, muutmismallid, kategooriad • eesmärk vaadata, mis nimelt raske, nt on teada, et alakõnega lastel on kindlad piirkonnad, kus nad on eriti nõrgad (vt nt Leonard 2003: 791). • katsetega saabki testida lapsi alates 2,5aastastest, varem ei saa (Crain, Thornton 1998: 145)‏

  4. Keeleomandamise katsete põhiliigid • Reaktsioonikiiruse mõõtmine (ReactionTimeStudies • The Act-Out Task • Imiteerimine (Imitation)‏

  5. Elicited Production Task ja Truth Value Judgement Task • Seni kõige sobivamad eksperimenditüübid • Saab kasutada paralleelselt ühe ja sama struktuuri uurimiseks • Production: tekitatakse teatud situatsioon, kus laps peab mingit kindlat struktuuri/vormi kasutama • Comprehension: eesmärk uurida, kas mõistab mingit struktuuri

  6. Produktsiooni- ja mõistmistesti eelised ja puudused • Mõistmistestieelised: • eksperimendi läbiviija kontrollib olukorda; • lapsed ei taju, et neid testitakse. • Puudused: • ajakulu - tavaliselt läheb ühe lapsega aega u pool tundi. Hea oleks, kui iga lapsega saaks testida 8 lauset • Produktsioonitestipuudused: • raske on luua konteksti, kus soovitud vorm/sõna vm oleks ainuke võimalik variant, mis laps ütleb.

  7. Katsealused • Alakõne määramise puhul vajalik NDchildren ehk kontrollgrupp (eriti keerukate konstruktsioonide puhul ka täiskasvanud), vähemalt 20 inimest • Väikseima ehk 8-lauselise testi puhul peetakse minimaalseks grupi suuruseks 20 last • Alakõnega ja normaalse keelelise arenguga lapsed pannakse vanuserühmadesse, lähtudes VKP-st, mitte bioloogilisest vanusest • Fonoloogilisi üksikasju kontrollitakse vahel ka eelkatses

  8. Katse disainimisel on oluline: • katse kestus • atraktiivsus • üldine ülesehitus: • testühikute minimaalne arv • tasakaalustatus e vastusevariantide ja üht liiki üksuste varieeruvus • triggers ehk käivitajad • täited (fillers)‏ • kerged küsimused algusesse ja lõppu

  9. Kolm eelkatset • Objekti käändevahelduse katse - võistlus (autorid Angeliek van Hout, Isabel Garcia, Reili Argus)‏ • Objekti käändevahelduse katse – üksiktegelasega (autorid Angeliek van Hout, Natalja Gagarina)‏ • Aja omandamise katse (autor Bart Hollebrandse)‏ Kõikides katsetes nii mõistmis- kui ka produtseerimistest.

  10. Aspektiomandamise kaks katset • Ühel juhul kaks tegelast, teevad võidu üht tegevust, üks lõpetab, teine jääb pooleli, küsitakse genitiivi ja partitiiviga lausete mõistmise kohta ning produktsioonipoolel kindla tegelase kohta (Räägi mulle punases pluusis tüdrukust...), • teisel juhul üks tegelane teeb tegevusi, vahel jääb pooleli, vahel lõpetab.

  11. Aja omandamise katse • Videoklipid • Mõistmis- ja produktsioonitest • Üks tegelane, kolm maamärki – kolm aega FILMID

  12. Kolme tüüpi probleeme • Ülesehituslikud: kuidas vältida sihtkeelendite ettesöötmist? • Tehnilised pisiasjad (ka verbide teostatavus)‏ • Keeleomased probleemid

  13. Eesti keelest tulenevadprobleemid • Testüksuste mitmekesisus (verbid, mis tahavad erinevaid partikleid, nt sööma, tegema; objektsõnad, milles on nii astmevaheldust, sh laadi- ja vältevaheldust, kui ka av-ta objektid jne)‏ • Käändevormide homonüümsus (maja, kala)‏ • Tulevik ajavormide katses – kui keeles gr kategooriat ei ole, on eriti huvitav, mida lapsed kasutavad

  14. Edasi? • Meetod on esimese keele omandamise uurimisel vajalik ja mõnel juhul isegi ainuvõimalik • Tuleb arvestada väga palju keeleomaste teguritega • Õppida töötlema andmeid võimalikult vähese vaevaga ja süstemaatiliselt (mõelda läbi veaanalüüsi põhimõtted jne)‏

  15. Töö saadud andmetega • Vastusetabelid katsele kaasa • Kas tasub lindistada või mitte? • Tulemused Exceli faili? • Kuidas kodeerida need valed vastused, mis ei ole läbinisti valed? Nt Leonard jt 2003 loetakse õigeks valed verbid õiges vormis. Samas peab vastuste kodeerimine andma võimaluse veaanalüüsiks, nt et kas mõne testühiku puhul on keskmisest rohkem antud asjasse mittepuutuvaid vastuseid („ta oli kiirem“ vms), siis saab korrigeerida testühikut.

More Related