SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE SA HARJU ETTEVÕTLUS- JA ARENDUSKESKUS

1. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE SA HARJU ETTEVÕTLUS- JA ARENDUSKESKUS Kaupo Reede 22.08.2012

2. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE MIS ON TAVAETTEVÕTLUSE JA SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE VAHE? AINUKE VAHE ON SELLES, ET SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS EI KESKENDU KASUMILE RAHALISES MÕTTES VAID ÜHISKONDLIKUS MÕTTES. EHK SIIS TEHAKSE MIDAGI SELEKS, ET PARANDADA ELUKESKKONDA VÕI MÕNE ÜHISKONNAGRUPI HEAOLU, TAGATAKSE TEENUSE KÄTTESAADAVUS. MUUS OSAS ON KÕIK NÄITAJAD SAMAD. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS PEAB OLEMA KASUMLIK! Sotsiaalne ettevõtlus on sotsiaalsete ettevõtjate töö. Sotsiaalne ettevõtja avastab sotsiaalse probleemi ja kasutab ettevõtluse põhimõtteid, et luua ja hallata riskikapitali ning tekitada sotsiaalseid muutusi. Kui äriettevõtja on keskendunud materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõtja on keskendunud sotsiaalse kapitali loomisele. Kuigi sotsiaalseid ettevõtjaid seostatakse põhiliselt vabatahtliku ja mittetulundusliku sektoriga, ei tähenda see, et sotsiaalne ettevõtlus oleks vastuolus materiaalse kasumiteenimisega.

3. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE • Avalikku teenust iseloomustavad: • Välistamatus • Universaalne kättesaadavus • Konkurentsitus • Raskesti mõõdetavus • Väike individuaalne valikuvabadus • Turutõrge • Milleks delegeerida: • eelarve optimeerimine • erasektor on teatud tüüpi teenuste pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem • kaasata ekspertteadmisi • suurendada teenusepakkumise paindlikkust ja innovaatilisust • vähendada riigi osakaalu avalikus elus • suurendada kodanike valikuvabadust.

4. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE • Miks delegeerida mittetulundusühendusele? • kodanikuühendused on tihtipeale kogukonnas ainsaks mingit kindlat teenust pakkuvaks organisatsiooniks, omades valdkonnas unikaalseid ekspertteadmisi, mitmekülgset ja põhjalikku infot • puuduva konkurentsi tingimustes vajatakse usaldusväärset partnerit, kes on huvitatud pigem teenuse sisulisest arendamisest kui kasumi maksimeerimisest • ühendusi tasub eelistada juhul, kui on oluline paindlikkus erivajadustega arvestamisel, osalusdemokraatia arendamine või kodanikkonna ja riigi sidemete tugevdamine • ühendustel on võime jõuda efektiivsemalt sihtgruppideni ja saavutada nende seas usaldus – tegeletakse erinevate elanikekihtidega ja ollakse seega hästi kursis teenuste vajadusega ja mis viisil konkreetse sihtgrupini jõuda • ühendustel on enam võimalusi teenuse arendamiseks lisafinantse kaasata taotledes selleks rahastust kodanikeühenduste tugevdamiseks mõeldud fondidest.

5. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE • Takistused teenuse delegeerimiseks omavalitsuse seisukohalt: • konkurents teenuselepingutele suhteliselt väike. Ühe pakkuja puhul ei pruugi tingimata tagada kuluefektiivsust. On võimalik ka, et valdkonnas pole ühtegi teenusepakkujat • teenuste pakkujate turu kehv tundmine. Ka ei olda aldis koostööpartnerluseks teiste omavalitsuste ja nende piirkonna ühendustega • omavalitsuste ebaühtlane administratiivne suutlikkus. Täpselt ei teata nõudeid lepingutele ega omata teenuse enda standardite kehtestamise suhtes piisavat kompetentsi • seadusandliku raamistiku ebapiisav tundmine - seda peetakse liialt keeruliseks ja põhjuseks, miks on delegeerimine näiliselt komplitseeritud. • vähene teadlikkus teenuste tulemuslikkuse hindamismeetoditest, puuduvad selleks sobilikud indikaatorid. Samuti on probleeme teenuse osutamise järelvalvega, mida vajalikul määral ei tehta • Kodanikeühenduste takistused teenuste ülevõtmisel: • ühenduste madal haldussuutlikkus ja organisatoorne võimekus • lepingute lühiajalisus – tavapäraselt sõlmitav aastane leping see põhjustab ühendusele ebakindluse tuleviku osas ja takistab teenuse edasiarendust • rahastamisskeem – omavalitsuse poolt kaasneb tihtipeale palgakulu, kuid mitte piisavad finantsid üldkuludeks • ühenduste ebapiisav võime ja julgus oma kompetentse omavalitsustele tutvustada

6. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE • Üldülevaade teenuste delegeerimise olukorrast Eestis • Delegeerimine mittetulundussektorile on üsna levinud praktika: • 60% omavalitsustest delegeeris 2008. aastal avalike teenuste osutamist mittetulunduslikele organisatsioonidele. • Peaaegu pooled (42%) omavalitsustest sõlmivad teenuste üleandmise lepinguid ehk teenuslepinguid • 18% omavalitsustest aga selliseid lepinguid, kus avaliku teenuse osutamine on üks osa üldisemast lepingust. • Enim delegeeritakse teenuseid otselepingutega: • sotsiaalvaldkonnas (44% kõigist delegeerimisjuhtudest), • spordi (15%) ja kultuuri (10%) valdkondades • Teenuse osutamist toetavaid lepinguid sõlmitakse peamiselt: • spordivaldkonnas (34%) • kohaliku elu arendamise valdkonnas (22%) • Teenuseid antakse üle peamiselt kodanikealgatuslikele MTÜdele ja SAle (84%) ning oluliselt vähem KOV mõju all olevatele või KOV poolt loodud asutustele.

7. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE • Tulevikutendentsid MTÜdele delegeerimisel • KOVdel on suur huvi avalike teenuste delegeerimise edasiarendamise vastu. • Enamik KOVdest leidis, et nad delegeeriksid rohkem avalikke teenuseid kodanikeühendustele, kui: • see võimaldaks kaasata lisaressursse (98% vastajatest) • see aitaks tõsta teenuste kvaliteeti (98%) • vastavas valdkonnas oleks võimekaid ühendusi (96%) • Enamasti on KOVde huvi teenuseid senisest rohkem delegeerida samades valdkondades, kus täna juba peamiselt teenuseid delegeeritakse: elu edendamine, sport, kultuur, noorsootöö, sotsiaalteenused. • Ühendusi peetakse võimekaks enamjaolt samades valdkondades: kultuur (83%), sport (81%) ja piirkondliku elu edendamine (79%). • OLULISENA KERKIB ÜLES KOV-de VAHELISE KOOSTÖÖTEENUSTE DELEGEERIMINE !!!

8. MÕNED DELEGEERIMISENÄITED EESTIS • EELK Kuressaare Laurentsiuse kogudus korraldab laste ja naiste turvakodu „Lauritsa“ tegevust koos noorte usaldustelefoniga. • EELK Valga Peetri-Luke koguduse osalusel asutatud MTÜ Domus Petri Kogu viib läbi koostöös Töötukassa Valga osakonnaga tööharjutust pikaajalistele, riskigruppidesse kuuluvatele töötutele, pakub linna finantseerimisel põhinevat huvitegevust lastele. Pastoraadis töötab Valga linna ainus supiköök, mis on avatud igal tööpäeval. • EELK Tartu Pauluse kogudus osutab vältimatut sotsiaalabi. Koguduses töötab supiköök, kus pakutakse kuuel päeval nädalas toitu ja riideid sissetulekuta inimestele. • EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu asub koguduse hoones. Pakutakse ka sauna - ja pesupesemise teenust ning mitmesuguseid tegevusi (ajalehed, internet, vererõhu mõõtmine, nõustamine, invavahendite laenutus jne) võimaldavat päevakeskust. • EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse poolt peetavas lasteaias on viis rühma, kus kokku käib 85 last. Finantseerimine on kombineeritud vanemate omaosaluse ja linna baasfinantseerimise abil.

9. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE • KOVide ja MTÜde koostöösuhete senised takistused: • Hinnakujundus ei ole MTÜ poolt sageli läbipaistev • MTÜ toimetab mitmes valdkonnas, KOV-le osutatav teenus võib kannatada teiste valdkondade arvelt • Mõnede teenuste osutamiseks võib MTÜde vahel tekkida konkurents, mis võib tekitada ühenduste seas sotsiaalsed pingeid • Puudub selge reeglistik delegeerimiseks. Vajalik oleks näidisdokumentatsioon • KOV ei selgita MTÜ-dele piisavalt teenuse osutamise võimalusi • MTÜ usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus. Kartus, et MTÜ võib lõpetada asjaolude tõttu päeva pealt oma tegevuse • MTÜ-d ei näita ise teenuste osutamisel üle piisavat initsiatiivi; KOVid pole teadlikud kompetentsetest MTÜdest

10. USALDUS ON KOOSTÖÖ VÕTI Koostöö aluseks on kindlasti usaldusväärsete inimeste/spetsialistide olemasolu organisatsioonis. Kuid mitte ainult. Usaldus ja usaldusväärsus on avalike teenuste delegeerimiseks partneri leidmisel olulisimad argumendid. Usaldusväärsuse olulised näitajad on organisatsiooni ajalugu ja sisekultuur. Ajalugu näitab organisatsiooni tehtud tegevusi valdkonnas ja organisatsioonikultuur annab aimduse käitumisest. Organisatsioonikultuuri toimimine reaalses elus avaldub läbi kasutusel olevate ühiste normide, väärtuste ja eelduste. Sotsiaalteadlased on tõestanud, et organisatsiooni juhtide ja -liikmete väärtused mõjutavad otsustusprotsesse ja tarbijakäitumist. Kirik on üks paremini ja laialdasemalt lahtikirjutatud ja tutvustatud sisekultuuriga organisatsioone Eestis.

11. VÕIMALIK SÜNERGIA:

12. VÕIMALIK SÜNERGIA:

14. Head Edasimineku Algust Koostöös meiega! Asume Sirge tn 2, Tallinn. Konsultatsioonid toimuvad eelregistreerimisega telefonidel 656 6641, 656 6522 või info@heak.ee