1 / 72

INIMENE KUI TERVIKORGANISM

INIMENE KUI TERVIKORGANISM. IR. HOMÖOSTAAS inimesel. Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus vaatamata väliskeskkonna muutustele Homöostaasi tagamiseks vajalikke muutusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel ….

jadzia
Télécharger la présentation

INIMENE KUI TERVIKORGANISM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. INIMENE KUI TERVIKORGANISM IR

  2. HOMÖOSTAAS inimesel • Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus vaatamata väliskeskkonna muutustele • Homöostaasi tagamiseks vajalikke muutusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel …

  3. ¤ neuraalne regulatsioontoimub närvisüsteemi vahendusel • Aluseks refleksikaar • Signaal -> kesknärvisüsteem (signaali töötlemine) -> vastuvõtvad rakud

  4. ¤ humoraalne regulatsioontoimub hormoonide vahendusel • Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides • Hormoonid liiguvad vere vahendusel kõikjale organismis • Hormoonide kogus väike ja toime aeglasem kui närvisüsteemil

  5. Negatiivne tagasiside • Retseptorrakkude ja meeleelundite kaudu kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas • Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks

  6. Positiivne tagasiside • Võimendatakse tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide kaudu veelgi • Vere hüübimine • Oksendamine • sünnitamine

  7. I ENERGIABILANSS Energiavajadus sõltub: vanusest aktiivsusest kehamassist geenidest

  8. Ööpäevane energiavajadus 16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal 16 – 18 a. noormees – 3700 kcal Aktiivne naine – 2350 kcal Aktiivne mees - 3700 kcal Keskmise aktiivsusega naine - 2170 kcal Keskmise aktiivsusega mees - 3000 kcal Üle 55-aastased – alla 2350 kcal

  9. Miks magav inimene vajab energiat? Südame töö Hingamine Seedimine Eritamine Aju Soojus Orgaaniliste molekulide süntees Rakkude mitoos, meioos

  10. Energiat saame rakuhingamisest Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) Glükoos + hapnik  CO2 ja vesi  ATP energia Järgnevalt glükogeen (lihastes, maksas) Ja nüüd alles rasvad Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud RASVADEKS.

  11. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib • E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) • Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U • Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T

  12. II HINGAMISE REGULATSIOON Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele.

  13. roietevahelised lihased kontraheeruvad,roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb …

  14. Kui kopsud on õhku täis saadavad vastavad retseptorid signaali piklikajusse ja peatatakse korraks signaalide saatmine hingamislihastesse, need lõtvuvad ja toimub väljahingamine

  15. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse keskusesse – suureneb südame löögisagedus (gaasivahetus intensiivistub)

  16. diafragma liikumine

  17. suitsetaja kopsud

  18. suitsetamise kahjulikkus: 1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi hemoglobiiniga 2.Keskendumise vähenemine 3.Sportlike võimete langus 4.Loote arengu puudulikkus 5.Potentsi langus 6.Pidev köha, bronhiit, sest kopsud on tõrva täis, ja hingetoru ripsepiteel on kadunud

  19. 7.Kopsuvähk 8.Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele. 9.Vererõhu tõus 10.Trombid, insult, infarkt jne Suitsetamine on eestlaste enneaegse surma peamine põhjus!

  20. III VERERINGE REGULATSIOON 4-osaline süda ja veresooned: Arterid – südamest Veenid – südamesse (klapid) Kapillaarid – neis toimub gaasi ja ainevahetus

  21. südame vasakust vatsakesest aorti Aort Kopsuarter Ülemine õõnesveen

  22. Pärgarteri ummistuse tagajärg on infarkt Pärgarter

  23. ateroskleroosis ja avatud pärgarter

  24. pärgareteri ateroskleroos

  25. balloonitehnika

  26. Südame tööd kiirendab: 1. Adrenaliin (hormoon- vastuseks stressile, erutusele, emotsioonile) valmistab ette tegevuseks 2.Jäsemete liigutamine (lihastes ja kõõlustes pingeretseptorid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti….) 3. CO2 tõus 4. Vererõhk – kui kõrge siis pidurdatakse löögisagedust

  27. Südame tervis, mõtisklemiseks... • Suitsetamine • Kolesterool • Rasvumine • Treening • Uni • Stress

  28. IV VERESUHKRU SISALDUSE KONTROLL Glükoosi hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s.(3,9-6,0 mmol/liitris) Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse Glükoosi tuleb verre: 1.Süsivesikute (tärklise) seedimisest 2.Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) 3.Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest, püruvaadist ja laktaadist

  29. *Kui glükoosi tase tõuseb, - vallandub kõhunäärmest insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku - Insuliin aktiveerib ensüümid mis muudavad üleliigse glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi *Kui glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. Insuliin ja glükagoon on ensüümid.

  30. glükoos glükogeen insuliin glükogeen glükoos glükagoon Glükoos ja glükogeen on süsivesikud.

  31. Diabeet ehk suhkrutõbi … insuliini puudulikkus. Miks on inimene nõrk, kõhnunud?, sest keharakud ei saa kasutada glükoosi ja lagundatakse valke ja rasvu. Kaasasündinud (pärilik) või päriliku eelsoodumusega. Millest peaks hoiduma?

  32. V MAKSA ROLL HOMÖOSTAASIS

  33. Veresuhkru reguleerija. Glükogeeni varud • Aminohapete sisalduse kontroll (päevane vajadus 40 – 60 g). Varusid organismis pole Jäägid lagundatakse maksas • Hormoonide lagundamine.(toime peab kestma vaid teatud aja) • Kahjulike ainete lagundamine.( toidulisandid, alkohol) • Vanade punaliblede lagundamine.

  34. 6. Vitamiinide varu säilitamine. A ja B vitam. 7. Sapi tootmine. 8. Rasvade sisalduse kontroll. 9. Kolesterooli süntees

  35. Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib alkoholi liigtarbimisel. normaalne tsirroos

  36. VI VEEBILANSS Keskmine inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. Enamus sellest on rakusisene. Rakuväline on 9 – 10 liitrit Vereplasma 2-3 liitrit ÖÖPÄEVAS siseneb: 2/3 joogina (1,4 l) 1/3 toiduga (0,7 l) metaboolne (0,2 l) . väljub: uriiniga - 1400 ml naha kaudu - 450 ml kopsudest - 350 ml fekaalidega - 100 ml

  37. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad URIINIGA (tekib 1ml/min) eralduvad: *liigne vesi *jääkained (NH4,,Na, K, Cl) Keharakkudest jääkainete eraldamine on ERITAMINE.

  38. neerukehake ehk nefron päsmake arter veen

  39. Ultrafiltratsioon nefronis Kapillaaridest liigub peaaegu kogu (va valgud ja vererakud) vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tekib esmasuriin. Vajalikud ained (glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne) liiguvad tagasi verre. Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga.

  40. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd Kui vere soolsus (vere osmoodne konsentratsioon) tõuseb: 1. stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. 2. Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni

  41. Kui organismis on vett liiga palju: • muutub veri lahjemaks, • retseptorid tunnevad selle ära • ja vähendavad antidiureetilist hormooni • seega imatakse vähem vett tagasi ja uriini hulk suureneb

  42. VII TERMOREGULATSIOON Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine *Higinäärmed kogu keha nahas. *Normaalne kehatemperatuur on 37°

  43. kuidas tekib meie soojus? valk soojus

  44. kõik rakud toodavad sooja Millised rohkem? Töötavad lihased. Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui välistemperatuur on 25 – 30o C. Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest Soojuse kogus suureneb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel

  45. HÜPOTAALAMUS e. ajuripats “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Nahas paiknevad termoretseptorid annavad infot väliskeskkonna temperatuuri kohata. See info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse piirkonda ja võtame vastu otsuse

  46. Soojusbilanss • Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: • Soojusjuhtivuse teel • Soojusülekanne ühelt kehalt teisele • Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus (õhk halb, vesi hea) • Konvektsioon soojuse juhtimine õhu või vee vooludega Riided tekitavad naha lähedale liikumatu õhu kihi

  47. Aurustumine Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust ja seega on jahutav toime kehale • Soojuskiirgus • Soojuskadu infrapunase kiirguse näol n äiteks katmata kehaosadelt

  48. Kriitilised temperatuurid • Ülemine kriitiline temperatuur- vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada organismi normaalset temperatuuri • Kui temperatuur on 42-44° C siis on see inimese ülemine letaalne t° • Ensüümide töö häiritud • Rakud kahjustuvad pöördumatult

More Related