Eesti hariduse viis väljakutset

1. Eesti hariduse viis väljakutset Kalle Küttis

2. Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset: Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses.

3. Lissaboni strateegias 2010 seatud eesmärgid, täitmine

4. Haridussüsteemist väljalangevus(säästva arengu näitajad 2011) • 2010. aastaloliEestispõhiharidusevõisellestmadalamaharidustasemega18–24-aastaseidnoorikeskmiselt12%ehkkümneaastajooksulvähim. • Võrreldesnaistegalangebmehiharidussüsteemistväljaligikakskordaenam. Kui 18–24-aastaste meeste seas oliväljalangenuid15%, siisnaiste seas 8%. • Eestlastehulgasolipõhiharidusevõisellestmadalamaharidustasemega 18–24-aastaseid mitteõppivaidnoorirohkemkuimitte-eestlasteseas(vastavalt 12% ja 10%). Vähendada • põhiharidusevõisellestmadalamaharidustasemegaõpinguidmittejätkavate18–24-aastaste osatähtsus 2015. aastaks11%-ni. Konkurentsivõimekava „Eesti 2020“ • kohaseltpeaksseenäitajaaastaks 2020 vähenema 9,5%-ni.

5. Vähemaltkeskharidusegainimesi20–24-aastaste hulgas • 2010. aastalvähemaltkeskharidusegainimesi 20–24-aastaste hulgas83%. • naistestvähemaltkeskharidusega90% ja meestest 78%. Seegatuleksesiteks • tagadakõigilesoovijatelevõimaluskeskharidusomandada, suurendadanoortehuviõppimisevastu. • Valitsusetegevusprogrammisaastateks2011–2015 seatudeesmärgiksvähendada 18–24-aastaste põhiharidusevõisellestmadalamaharidustasemegaõpinguidmittejätkavatenoorteosatähtsus 2015. aastaks11%-ni.

6. Väljakutse 1. Liikumine isiksuse- ja arengukeskse õpikäsituse suunas • PISA 2006, 2009 – näitavad: • Eesti õpilaste head teadmiste taset • tagasihoidlikku loovust, ettevõtlikkust, probleemilahendamisoskust. • Lisaks heale ülesütlemise ja reeglijärgimise oskusele vajab Eesti noor põlvkond üha rohkem sotsiaalseid võimekusi • oskust ennast väljendada, juhtida ja kehtestada • loovalt ja kriitiliselt mõelda • olla eestvedaja ja võtta riske • nautida mitmekesisust ja koostööd • Väljakutsele vastamine tähendab olulist nihet nii õpikäsitluses kui ka suhtumises kooli ja õpetamisse – kool pole pelgalt tarkuste omandamise paik, vaid esmajoones keskkond, mis kujundab noort isiksust ja tema võimekust avatud maailmas hakkama saada

7. Meetmed • sotsiaalsete kompetentside tugevdamine õppekavades ning õpetajate ja koolijuhtide vastav täiendkoolitus • õppijate isiksuslike erinevuste ja erinevate andekusetüüpide (praktilise, kunstilise, sotsiaalse, emotsionaalse) väärtustamine ja arvestamine õppes ja hindamisel • konstruktivistlike (koostööpõhiste) õpimudelite juurutamine; • elektroonilise pedagoogikavaramu loomine • pilootkoolide võrgustiku väljaarendamine • õpetajakoolituse laborite asutamine

8. Väljakutse 2. Õpetaja positsiooni ja maine tõus • Paradoks • Eesti õpetajate töö tulemused on ühed maailma parimad, samas osutavad uuringud, et suur osa meie õpetajatest ei oma töö ega selle väärtustamisega rahul • õpetajad hindavad oma enesetõhusust madalaks ning ühiskonna suhtumist õpetajaametisse ebaõiglaselt kriitiliseks. • Tulemuseks on õpetajakutse vähene populaarsus keskkoolilõpetajate (eriti poiste) hulgas, õpetajaskonna feminiseerumine ja vananemine

9. Meetmed • Õpetaja palgaskeem peab senisest rohkem motiveerima professionaalset arengut, õpetaja palk tuleb lahti siduda tunnikoormusest • Õpetajale võimalus (palka säilitades) kasutada iga viie tööaasta kestel ühte õppetööst vaba poolaastat enesetäienduseks, mille tulemuseks on kindla arenguülesande (õppematerjalide koostamine, õpiku käsikiri, arendusprojekt, uurimus jmt) täitmine • Kaotada tuleb ebavõrdsus õpetajate töö tasustamisel erinevates omavalitsustes • Avardada tuleb võimalusi asuda tööle õpetajana ka väljaspool traditsioonilist õpetajakoolitust

10. 3. Õppes osalemise kasv • Eestis ei jõua püsivalt ca 12-14% noorest põlvkonnast kaugemale põhiharidusest • Tulemusena on kujunenud nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua ka perekonda, on aldis alkoholile jms. • Alaharitute hulgas domineerivad mehed, just siit saab alguse hariduslik ebavõrdsus meeste ja naiste vahel, mis kõrghariduses jõuab kogu maailmas unikaalse olukorrani, kus iga saja kõrghariduse omandanud Eesti mehe kohta tuleb 250(!) sama haridustaseme omandanud naist.

11. Meetmed • Haridustee monitooringusüsteemi loomine, mille raames võetakse vaatluse alla iga koolistlahkuja • (kuni noore 26 aastaseks saamiseni) käekäik ning vajadusel pakutakse abi õppesse naasmisel; • Ilma erialase ettevalmistuseta noorte suunamise kutsealasele väljaõppele • õppekorralduse muutmise individualiseeritumaks, mis arvestab nii noorte soolisi erinevusi kui ka erinevaid andekustüüpe ning suurendab seeläbi eriti poiste õpi- ja koolihuvi jt.

12. Väljakutse – juurdepääs kvaliteetsele kõrgharidusele. Meetmed • riikliku koolitustellimuse mahu järk-järguline suurendamine eesmärgiga jõuda aastaks 2015 olukorrani, kus kõik sisseastumisnõudeid täitvad Eesti residendid saavad ühe kõrgharidustsükli ulatuses õppida tasuta õppekohal nende poolt eelistatud õppeasutuses ja õppekaval; • sotsiaaltagatiste süsteemi rakendamine üliõpilastele • toetus vähemesindatud ühiskonnagruppidest pärit üliõpilaste kõrghariduslikule õppele, sh vene emakeelega üliõpilaste osakaalu jõudmine Eesti kõrgkoolides vastavaks nende osakaalule keskkoolilõpetajate hulgas • Otstarbeka tööjaotuse kujundamine õppeasutuste vahel ning Eesti kõrgharidus- ja õppekavamaastiku jätkuv konsolideerimine

13. 4. Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega • 35% Eesti tööealisest elanikkonnast üldse ilma mingi erialase (kutse- või kõrgharidusliku) ettevalmistuseta

14. Meetmed • Pidev ja tulevikutundlik õppekavaarendus– • kutsehariduse õppekavaarendusse ja õppetöö korraldusse kaasatakse tööandjad, sh töökohal toimuvate praktikate osakaalu ja tõhususe suurendamiseks ning kvalifitseeritud juhendamise tagamiseks • Ülikooliskaasatakse õppekavaarendusse tööandjad, poliitikud, avalikkuse esindajad, samuti tulevikuga töötavad analüütikud ja rahvusvahelised eksperdid • sihiks panna õppekavad ühiskonna ja majanduse arengut eest vedama • Lisaks teoreetilistele ja praktilistele teadmistele eriline tähelepanu tänapäeva töömaailmas vajalike isiksuslike kompetentside kujundamisele • oskus infotulvas toime tulla, koostööd teha ja probleeme lahendada; oskused muutusi hallata, liidrivõimekus jms

15. 5. Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks • Väljakutsed: • Digitaalkultuuri jõuline sisenemine kõikidesse eluvaldkondadesse • ühelt poolt pakub see uusi lahendusi, sh haridusele, teisalt on see kaasa toonud pingeid eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse ning digimaailma globaalse avatuse ja kõikehaaravuse vahel. • Lahenduseks on Eesti võimekuse suurendamine, eelkõige hariduse kaudu, osalemiseks globaalses kultuuriruumis aktiivse tegija ja dialoogipartnerina • Uus digikultuur peab kujunema Eesti kultuuriruumi osaks, mis aitab tagada selle terviklikkust ja kestlikkust

16. Meetmed • Tagada Eesti kultuuri paremiku kättesaadavus digitaalsel kujul • õppeprotsessis vajalike pädevuste kujundamine virtuaalse kultuuriruumi võimaluste kasutamiseks • Ülikoolides arendatakse välja interdistsiplinaarsed õppimis- ja innovatsioonikeskused, mis jälgivad maailmas toimuvaid arenguid e-õppes ja pakuvad Eestile sobivaid lahendusi. • Õppekavadesse animatsioonide, lühifilmide ja videote ning arvutimängude lülitamine ja nende loomine õppeprotsessi käigus • Blogide, facebooki jt meediumite kasutamine õpilaste kriitilise kultuurikeskustelu ja arutluskultuuri arendamiseks.