Põllumajandus

1. Põllumajandus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi foto

2. Kas teate, et ... • põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; • 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; • Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; • Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit.  Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb?

3. Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu? Toiduainetööstus Tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsiatööstus jmt PÕLLUMAJANDUS Energiamajandus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flock_of_sheep.jpg http://www.teknixcap.com/projects.html

4. Kuidas oleme seotud maailma põllumajandusega?  Nimetage teistest riikidest Eestisse toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/

5. Homer Simpsoni päevane toidukogus  Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer-simpson-funny-infographic-575x431.png

6. TAIMEKASVATUS Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt Mis harudeks jaguneb põllumajandus? LOOMAKASVATUS • Veised piimakari, lihakari, tööloomad • Sead • Lambad villa- ja lihalambad • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt • Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt • Siidiussikasvatus • Mesindus

7. Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? • Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; • põllumajandusliku maa osatähtsus; • põllumajanduse osas SKP-s; • põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; • põllumajanduse spetsialiseerumine; • põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus).

8. Bangladesh Filipiinid Hiina Egiptus Eesti Jaapan Holland Saksamaa Kui palju inimesi töötab põllumajanduses? Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealistest elanikest, põllumajandus annab aga vähem kui 5% maailma SKP-st.  Miks põllumajanduses hõivatute osatähtsus pidevalt väheneb? Andmed: http://data.worldbank.org/indicator/SL.AGR.EMPL.ZS/countries

9. Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA heina- ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe- ja savannikarjamaad, ka vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad või kõrgmäestikuniidud. http://i-lovee-earth.blogspot.com/2010/08/reasons-for-land-constraint.html http://www.dailyspeculations.com/wordpress/?p=4151

10. ha inimese kohta Miks haritava maa pindala väheneb? Maailmas on haritava maa pindala ühe elaniku kohta pidevalt vähenenud.  Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. • Maailma rahvaarv kasvab kiiresti. • Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. • Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2

11. Maakasutus mõnedes riikides

12. Maakasutust saab jälgida satelliidipiltidelt Kasvuhooned Hispaania lõunaosas Põllud Suurbritannia idaosas Istandused USA-s California ümbruses Põllumajandusmaastik Hollandis Karjamaad savannis Niisutuspõllud Kansases

13. Omatarbeline põllumajandus põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma tarbeks. Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist lähtuvalt? Kaubaline põllumajandus põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine müügiks. • Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. • Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agriculture+Education

14. Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus • põllumajanduslikku maad on palju, • maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, • toodang on maaühiku kohta väike. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS • põllumajanduslikku maad on vähe, • maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, • toodang on maaühiku kohta suur.

15. Terasspõllundus Hiinas Teraviljafarm Suurel tasandikul USA-s 2. 1. Köögiviljafarm Nigeerias 3. 4. Lambakasvatus Uus-Meremaal Põllumajandusliku tootmise vormid http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect6/Sect6_14a.html http://hydroponicaccess.com/wp-content/uploads/2010/09/agriculture.gif http://www.newint.org/features/2005/05/01/earth/ http://www.teara.govt.nz/en/southland-region/8/2

16. Alepõld Lõuna-Ameerikas Brasiilias Lihaveiste farm USA-s 6. 5. 8. 7. Riisipõllud Kagu-Aasias Karjused veisekarjaga Aafrikas Sahelis Põllumajandusliku tootmise vormid http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa.html http://www.trekearth.com/gallery/Asia/Cambodia/West/Siem_Reab/photo31663.htm http://blog.travelpod.com/travel-photo/modernnomad67/3/1195081440/1-fulani---cattle-herding-nomads-of-the-sahel.jpg/tpod.html

17. Põllumajandusliku tootmise vormid Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto

18. Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle jaavatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt

19. 1. Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus. Valmimiseks on vaja teatud pikkusega kasvuperioodi. VEGETATSIOONI e TAIMEKASVUPERIOOD on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5°C. Seega on olulised:  temperatuur,  sademed ning nende aastane jaotumine,  kasvuperioodi pikkus. Näiteks kohvipuu viljad valmivad umbes 240 päeva (8 kuu) jooksul, kui temperatuur jääb vahemikku 17-22 kraadi ja sademeid on vähemalt 1000-1500 mm aastas. http://coffeetree2cup.com/index.php/the-coffee-tree

20. Eri kultuuride kasvutingimused

21. Kuidas kasvuperioodi pikendada? Islandil kasvatatakse isegi banaane. Tootmine tasub end ära, sest kasvuhooneid köetakse ja valgustatakse maasisese energia abil. Hollandis kasvatatakse lilli ja köögivilja köetavates kasvuhoonetes. Hispaania lõunaosas on kasvuhoonete all sadu hektareid maad. See võimaldab köögivilja kasvatada aasta läbi. http://progressivealaska.blogspot.com/2007_11_01_archive.html http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-it-blows-mind/ http://www.floraholland.com/en/AboutFloraHolland/Press/2011/Pages/17_TheNetherlandsMoreNewGreenhousesin2011.aspx

22. Mida teha, kuid vett ei jätku? Niisutuskanaleid rajati juba vanas Egiptuses, et kasutada ära Niiluse üleujutused ja juhtida vesi põldudele. Paljudes maailma piirkondades kasutatakse pöörlevat niisutit. Ringikujulised niisutuspõllud Jordaanias. New Jerseys USA-s antakse kuivaperioodil taimedele lisavett vihmuti abil. http://www.tourdafrique.com/blog/tourdafrique/author/Erik?page=4 http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-it-blows-mind/ http://en.wikipedia.org/wiki/File:Irrigation1.jpg

23. 2. Pinnamood • Mägise või künkliku pinnamoega piirkondades on põlluharimine raskendatud. • Nõlva kalle mõjutab muldasid – nende paksust, niiskust, lõimist. • Nõlva kaldest sõltub, mis taimi saab seal kasvatada. • Nõlvadel on masinatega maaharimine raskendatud. • Nõlvade eksponeeritusest (avatud kas lõunasse või põhja, tuulepealsed või tuulealused) sõltub kliima. • Järsud nõlvad on erosiooniohtlikud. Teeistandus Indias Šveitsis on paljudel lõunasse suunatud mäenõlvadel viinamarjaistandused. http://www.123rf.com/photo_6159274_famouse-vineyards-in-lavaux-region-against-geneva-lake-switzerland.html

24. Isegi järskudele nõlvadele saab põllud rajada Terrasspõllud Hiinas. Riisipõllud Balis Indoneesias. http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-it-blows-mind/ http://comefollowus.blogspot.com/2007_02_01_archive.html

25. 3. Mullad • Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus. • Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad. • Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest. • Pidev niisutamine kuiva kliimaga piirkondades võib põhjustada muldade sooldumist. • Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävida vee- ja tuuleerosiooni tõttu. • Vale maaharimine vähendab samuti viljakust. Tuule- ja veeerosioon kahjustavad muldi http://www.buckmanager.com/2007/09/19/fertilizing-your-food-plot/ http://www.eurogeosurveys.org/soils1a.html

26. Põllumajanduspoliitika • Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga. http://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhine-pollumajanduspoliitika/

27. Põllumajanduspoliitika • Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste impordipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõuded kehtestades. • Riik maksab oma põllumajandustoodetele subsiidiume, eriti ekspordi preemiaid. Neid saavad põllumajandustootjad, kes oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetusteks eraldatakse riigieelarvest. • Tagatakse kõrged kokkuostu hinnad, mis on üldjuhul turuhinnast kõrgem. Kulutused tulevad riigi eelarvest . • Mitmesugused otsetoetused ja finantsabi põllumeestele. • Riigipoolne koolitus talupidajatele, mitmesugused kursused, makstakse kinni maaparanduse või mõned muud tegevused. • Ületootmise vähendamiseks kehtestatakse: • piiranguid põldude pindalale või loomade arvule; • kehtestatakse kindlad tootmiskvoodid jne.