VIRU - PEIPSI VEEMAJANDUSKAVA VIRU - PEIPSI veemajanduspiirkonna jõgede seisundi hindamine

1. VIRU-PEIPSI VEEMAJANDUSKAVAVIRU- PEIPSI veemajanduspiirkonna jõgede seisundi hindamine Peeter Marksoo

2. Jõed • Kokku Viru-Peipsi piirkonnas 637jõge, oja ja kraavi • Sealhulgas: 50 valgalaga > 100 km2 46 valgalaga 50-100 km2 238 valgalaga10- 50km2 303valgalaga < 10 km2 • Viru-Peipsi piirkond 15 760 km2

3. Eesti jõgede tüübid(esialgne TTÜ ja ZBI poolt koostatud kava) • Valgala suuruse alusel on Eesti jõed jagatud jõed nelja tüüpi: I tüüp – väikesed, kuni 100 km2, II tüüp – keskmised, 100-1000 km2, III tüüp – suured, 1000-10000 km2, IV tüüp – väga suured, üle 10000 km2 . • Vastavalt orgaanilise humiinaine sisaldusele jagunevad kõik tüübid: - humiinaineterikkad jõed (PHT väärtusega üle 20 mgO2/l ) - tüüp A - vähese orgaanilise aine sisaldusega (PHT väärtus alla 20 mgO2/l) – tüüp B. Kuna IV tüüpi kuulub vaid Narva jõgi, eristatakse Eestis järelikult 7 tüüpi jõgesid.

4. Kõigi jõgedega pole kahjuks projekti raames võimalik tegeleda Valiti välja 50jõge valgalaga > 100 km2, ehk keskmised, suured ja väga suured jõed Kasutada olid järgmised andmed: • Riiklik seireprogramm teeb neist 50-st kahekümnel veekvaliteedi analüüse. • Täiendav seireprogramm 30 jõel (52 seirejaama, kokku ca 460 proovi). • Mõõdeti 12 korda aastas järgmisi parameetreid: temperatuur, pH, O2, BHT7, permanganaatne oksüdeeritavus, NH4, üldlämmastik, üldfosfor • Põhjaloomastiku seireandmed 35 jõelt • Kalastiku seireandmed 82 jõelt • Reostuskoormuse aruanded • Puhastite seisundi ülevaade

5. Jõgede seisundi hinnangu tulemused • Jõgede ökoloogilise seisundi hindamiseks praegu kehtivat määrust ei ole • Seetõttu on tegemist eksperthinnanguga, mis ei põhine ühelgi konkreetsel määrusel ega juhendil, kuid võtab neid kõiki võimaluse piires arvesse • Hinnati nii jõgede keemilist kui ökoloogilist seisundit

6. Jõgede keemiline seisund • 34jõge keemiline seisund on kogu pikkuses hea • 2jõge on kogu pikkuses rahuldavas seisundis (Lutsu ja Purtse jõgi) • 5 jõge on kogu pikkuses halvas seisundis (Selja jõgi, Pühajõgi, Ilmatsalu jõgi, Kohtla jõgi ja Soolikaoja) • 9 jõel on nii häid, rahuldavaid kui halbu lõike (Võhandu, Piusa, Emajõgi, Ahja, Loobu, Kullavere, Orajõgi, Kavilda, Kaave) • 10 suuremast jõest 5 on heas keemilises seisundis • Järgmisest kümnest jõest on 6 heas keemilises seisundis

7. Rahuldava ja halva seisundi põhjused • 13 jõel 16st oli peamiseks põhjuseks ülemäärane fosforisisaldus (> 0.08mgP/l ) • 5 jõe puhul oli ülemäärane fosforisisaldus ainus põhjus • 5 jõe puhul oli ka üldlämmastiku sisaldus lubatust kõrgem ja 1 juhul oli lämmastik ainus põhjus (Kullavere j) • Ammooniumlämmastik oli põhjuseks 6 jõe puhul • BHT oli põhjuseks 5 jõe puhul

8. Virumaa jõgede keemiline seisund • Hinnatud 50st jõest 22 voolavad kas täielikult või osaliselt Tartumaal. • 16 jõge – Narva, kunda, Rannapungerja, Avijõgi, Tagajõgi, Padajõgi, Onga, Ojamaa, Mustoja, piilsi, Mustajõgi, Hirmuse, Gorodenka, Alajõgi, Peeda ja Ädara jõgi - on kogu pikkuses heas keemilises seisundis • Purtse ja Kohtla jõgi on kogu pikkuses ja Loobu jõgi keskjooksul (allpool Kadrinat) rahuldavas keemilises seisundis • Selja jõgi, Pühajõgi ja Soolikaoja on kogu pikkuses hinnatud halvaks

9. Seireandmed näitavad selgelt, et jõgede heast kehvema seisundi peamiseks põhjuseks on ebapiisav reoveepuhastus ja eelkõige jätab soovida fosforiärastus • 2002 aastal oli 2/3 reoveepuhastite heitvees fosforisisaldus > 2 mgP/l • Kaasaegne korralikult töötav reoveepuhasti saavutab hõlpsasti heitvees fosforisisalduseks 1 mgP/l → fosforikoormuse vähendamiseks on suured reservid. • Kui Narva ja Ahtme puhastitel viia heitvees fosforisisaldus 1 mgP/l, väheneks asulate heitveega Ida-Virumaa veekogudesse juhitav fosforikoormus 13.8 tonni ehk ca 40% võrra.

10. Põllumajanduse roll suuremate jõgede veekvaliteedi halvendajana ei tule seireandmetest esile. Põllumajandus võib olla määrav faktor väikeste jõgede puhul. • Enamikul juhtudel peaks tõhusast reoveepuhastusest jõgede hea keemilise seisundi saavutamiseks piisama. • Mõnede jõgede, eriti minevikus tugeva reostuskoormuse käes kannatanud jõgede puhul, võib tekkida vajadus reostunud setete eemaldamiseks (Võhandu jõgi allpool Koreli oja, Pühajõgi, Selja jõgi ja Soolikaoja, Loobu jõgi allpool Kadrinat, Kohtla jõgi)

11. Jõgede ökoloogiline seisund Jõgede ökoloogilisel hindamisel lähtuti järgmistest põhimõtetest : • “hea” ökoloogilise hinnangu saamiseks peab ka keemiline seisund olema hea (EL Ökoloogise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali määramise üldine juhend) • jõe hüdromorfoloogilised omadused ei tohi takistada ökosüsteemi talitust ja põhjustada olulisi kõrvalekaldeid võrdlusveekogudest • Kalade liikumine jões ei tohi olla takistatud viisil, mis märgatavalt vaesustab jõe kalastikku • Eelnev ei tähenda sugugi kõigi paisude likvideerimist

12. Ökoloogilise seisundi hinnangu tulemused • 27jõge on kogu pikkuses heas ökoloogilises seisundis • 4 jõge on kogu pikkuses ja 4 jõge osaliselt halvas ökoloogilises seisundis, põhjuseks peamiselt halb veekvaliteet • Rahuldava ja halva hinnangu põhjused olid: - 11jõe puhul veekvaliteet - 7 jõe puhul paisud ja maaparandus - 5 jõe puhul nii veekvaliteet kui paisud • Lõheliste või karpkalalaste elupaikadena kaitstavatest jõgedes ei olnud heas ökoloogilises seisundis Ahja, Kunda, Loobu, Piusa, Põltsamaa, Pedja jõgi Pühajõgi, Seljajõgi and Võhandu jõgi

13. Viru-Peipsi piirkonna suuremate jõgede seisund

14. Virumaa jõgede seisund 1

15. Virumaa jõgede seisund 2

16. Paisude mõju jõe ökoloogilisele seisundile • mõju jõe füüsilisele kvaliteedile Paisud rajatakse kärestikele, mis on kõige väärtuslikumad elupaigad, sest aeglase vooluga jõelõike ja jõgesid on piisavalt. Potentsiaalne setetereostuse oht • mõju jõe hüdroloogilisele režiimile kuigi veehoidla peaks jõe voolurežiimi ühtlustama, on tegelikkuses tulemus tavaliselt vastupidine, eriti hüdroenergia tootmise korral • mõju jõe veekvaliteedile suvine paisjärvede õitsemine halvendab veekvaliteeti, tõstab suvist veetemperatuuri • kaladele rändetõketeks ja jagavad jõed lõikudeks • kopra mõju jõgede kalastiku seisundile analoogne inimese rajatud paisudele

17. Eesti looduhoiukeskuse hinnangul on Viru-Peipsi piirkonna 28 jõel paisude näol 83 kaladele ületamatut ja 12 raskesti ületatavat rändetõket. • Virumaa jõgedel on paise: Narva jõel 1 Purtse jõel 1 Kunda jõel 3 Mustoja jõel 2 Loobu jõel 4 • Jõgede ökoloogilise seisundi hindamisel ei lähtutud hea seisundi saavutamisel kaugeltki mitte kõikide paisude likvideerimise nõudest. • Nendel juhtudel, kui paisul on oluline kultuurilooline, asulakujunduslik, hüdroenergeetiline või mõni muu ühiskonna seisukohast oluline funktsioon, nähti ette paisu säilimine

18. Narva jõe seisund • Riikliku ja täiendava seire andmed näitava jõe valdavalt väga head keemilist seisundit. • Peamiseks probleemiks Narva jõe alamjooksul on Narva HEJ ja selle tsükliline töörežiim. Vene poolel olev Narva HEJ häirib paljude kalaliikide, sh lõhe, meriforelli, jõesilmu sigimist kärestikel Narva linna kohal. Siirdekaladele sigimisvõimaluste andmiseks tuleks osa Narva jõe veest lasta alla Narva kosest jõe vanasse sängi kose all. Samuti tuleks tagada Narva HEJ töö stabiilsel režiimil. Ilma nende meetmeteta pole kalastiku hea seisundi saavutamine Narva jõe alamjooksul ilmselt võimalik. Probleemile tuleb püüda lahendust leida koostöös Vene poolega. • Vaatamata nimetatud probleemidele võib jõe ökoloogilise seisundi esialgselt tervikuna heaks hinnata.

19. Rannapungerja jõe seisund • Põhjaloomastiku andmed näitavad jõe head seisundit. • Rannapungerja jõgi ja selle kalastik vajaks kindlasti põhjalikumate uuringute läbiviimist. Olemasoleva teabe põhjal on üheks olulisemaks probleemiks Tudulinna HEJ pais, mis isoleerib jõe kesk- ja ülemjooksupiirkonna jõe alamjooksust ning Peipsi järvest. Kalatee paisu juures puudub. Praegusel kujul on töötav HEJ äärmiselt ebaefektiivne - selle võimsus, 150 kW, on võrreldav ühe vanaaegse suurema tuulegeneraatori omaga (kaasaegne tuulegeneraator on 10-20 korda suurema võimsusega). Sellisel hüdroenergia tootmisel ühiskondlikust aspektist lähtudes mõte puudub ning kõige õigem oleks pais seetõttu likvideerida, taastada kaladele olulised jõe looduslikud kärestikud ning rändevõimalused. See võimaldaks tõenäoliselt luua eeldused kalastiku hea seisundi saavutamiseks nii jõe alam-, kesk- kui ka ülemjooksu piirkonnas. • Jõe ökoloogiline seisund allpool Tudulinna paisu (13.5 km) on „hea“. Ülem- ja keskjooksu seisundit ei saa paisu mõjust tingituna „rahuldavast“ paremaks lugeda.

20. Pühajõe seisund • Pühajõgi on aastaid olnud üks Eesti suurema reostuskoormusega jõgesid. Jõe ülemjooksule suubuvad Jõhvi linna reoveed, alamjooksule Toila aleviku ja Viru kalatööstuse reoveed. Peamiseks probleemiks lisaks tänapäevasele reostuskoormusele on pikaajalise tugeva reostuse tagajärjel jõkke kogunenud reoainete rikkad mudasetted. Seetõttu pole jõe kalastiku ja muu elustiku kiire taastumine isegi pärast reostuse vähenemist võimalik, vaid nõuab aega ning tõenäoliselt ka täiendavate meetmete rakendamist (väiksema languga jõelõikude setetest puhastamine). • Jõe, eriti selle alamjooksu, hüdromorfoloogiline kvaliteet on äärmiselt kõrge ja looduslikult on Pühajõgi kalastikule suurepäraste eeldustega vooluveekogu. • Jõe keemilist ja ökoloogilist seisundit tuleb käesoleval ajal halvaks hinnata.

21. Purtse jõe seisund • 2003.a. täiendava seire ja riikliku seire andmete põhjal võib Purtse jõe keemilist seisundit hinnata rahuldavaks. Jõe veekvaliteet toitainete, hapniku ja fenoolide osas vastab isegi heale klassile. Probleemiks on naftasüsivesinike sisaldus, mis sarnaselt eelmiste aastatega oli ka 2003. aastal Eesti kõrgeim (37-271g/l). • Euroopas kasutatavate piirnormide järgi (väga hea - 0g/l, hea – 20g/l, rahuldav- 50g/l) on 65% mõõtmistulemustest on üle lubatud piirväärtuse. • Fenoolide ja naftasüsivesinike sisaldus Purtse jõe vees on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, mis on parandanud jõe seisundit just madalveeperioodil. • Põhjaloomastiku järgi on Purtse jõe ülemjooks heas ja alamjooks rahuldavas seisundis. • Adekvaatne ülevaade Purtse jõestiku jõgede kalastikust puudub. 2003.a. suve lõpul olid Purtse jõestiku jõgedel planeeritud välitööd, kuid 2003.a. augustis Kirde-Eestit tabanud ulatuslike üleujutuste tõttu polnud uuringute läbiviimine võimalik. • Purtse jõe ökoloogilise seisundi esialgne hinnang võiks olla rahuldav.

22. Fenoolid Purtse jões (1999-2003)

23. Naftasüsivesinikud Purtse jões (1991-2003)

24. Kunda jõe näide • Jõe ökoloogilise seisundi negatiivse mõjutamise heaks näiteks on Kunda paisud Kunda jõe alamjooksul (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana pais) • Kunda jõe hüdroenergeetiline potentsiaal on tühine võrreldes paisude ja elektritootmise poolt kalastikule põhjustatavate kahjudega. Kunda HEJ võimsus on kuni 200 kW, paar tuulikut annab sama palju • Kunda jõe lõheasurkonna iga-aastast produktiivsust hinnatakse 1000-2000 laskujale aastas, jõe potentsiaalseks produktiivsuseks on hinnatud kuni 5000 laskujat aastas • Lõhega samas suurusjärgus on ka jõe meriforelli iga-aastane laskujate arv (1000-2000), meriforelli potentsiaalne laskujate arv võiks aga olla oluliselt suurem kui lõhel ning küündida 10 000 kuni 20 0000-ni aastas. • Kalakasvatustes on ühe kaheaastase (nn laskuja) lõhe ka meriforelli kasvatamise omahinnaks ligikaudu 30 krooni. • Kunda jõe kalandusliku potentsiaali täieliku rakendamise korral võiks saadav kasu olla järelikult 300-600 tuhat krooni aastas.

25. Loobu jõe seisund • Loobu jõe peamiseks reostajaks on Kadrina asula heitvesi. AS Kadrina Soojus Kadrina reoveepuhastist suublasse, Loobu jõkke, juhitud heitveest tingitud jõe veekvaliteedi halvenemine on eelkõige põhjustatud vähesest lahjendusest ehk jõe väikesest vooluhulgast. Samas peab nentima, et kehtestatud fosforiheite piirmäärast on ettevõtte väga harva kinni pidanud. Lämmastiku osas, mis täna on vee erikasutusloaga reglementeerimata, juhib sõltuvalt valitsevatest tingimustest ettevõte suublasse üldlämmastiku kontsentratsioonis kuni ca 70 mg/l. Tänaseks on õnneks töö lõpetanud varasemad suured reostajad Kadrina tärklisetehas ja piimakombinaat, (orgaanikareostus) ning Undla Flora tsehh (reostus keemiliste mürkainetega). • Jõe keemilist seisundit võib hinnata järgmiselt: ülemjooksul kuni Kardinani hea, allpool Kadrinat kuni keskjooksuni rahuldav ja edasi kuni suudmeni hea. • Põhjaloomastiku järgi on jõe kesk- ja alamjooksu seisund hea. • Peamiseks probleemiks Loobu jõel on praegu jõel olevad paisud. Loobu jõel on kokku 4 paisu, mis kõik on kaladele ületamatuteks rändetõketeks (Joaveski, Loobu, Undla ja Kadrina pais). Kõige suurem negatiivne mõju jõe kalastikule on Joaveski paisul. Paisul toimus kuni 2002.a. suveni pidav jõe hüdroloogilise režiimirikkumine, mis kahjustas väga oluliselt kogu jõe alamjooksu kalastikku. • Jõe ökoloogilist seisundit tuleb Kardina reostuse (eelkõige pärandreostuse), paisude ja nendel toimunud hüdroloodiliste režiimirikkumiste tõttu lugeda rahuldavaks.

26. Järeldused • Nõuetekohase reoveepuhastuse ja hea põllumajandustava järgimisega saavutatud hea veekvaliteet ei taga 12 jõe puhul hea ökoloogilise seisundi saavutamist. • Põhjuseks on paisudega jõe pidevuse katkestamisest ja maaparandusega jõgede füüsilise seisundi rikkumisest tingitud kalastiku rahuldav või kohati isegi halb seisund. • Kindla funktsioonita ja omanikuta paisud tuleks likvideerida • Hüdroenergia tootmine ja kalastiku hea seisund on tihti vastuolus • Ei tohiks lubada uute paisude rajamist ja vanade taastamist enne veemajanduskavade valmimist