Keskkonnamõju hindamine rühmatöö

1. Keskkonnamõju hindaminerühmatöö Urmas Lekk 2008

2. EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSVastu võetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 (RT 1992, 26, 349) jõustunud 3.07.1992. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

3. Õiguskantsler Allar Jõks korraldas 11. mail 2007 rahvusvahelise teaduskonverentsi keskkonnaõigusest "ELURIKKUS VÕI RIKUTUD ELU". • Kas me teame täpselt, mis riskid meid ümbritsevad? Kui jah, siis mida selle teadmisega ette võtta, kuidas end kaitsta? • Kas seadustes on olemas piisavad õiguskaitsevahendid? Selleks, et oma õigustest aru saada ja neid kaitsta, tuleb mõningad seadused läbi lugeda.

4. Neid pole palju - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi  seadus, metsaseadus, välisõhukaitse seadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, kalapüügiseadus, pakendiseadus, keskkonnatasude seadus, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus, looduskaitseseadus, veeseadus, säästva arengu seadus, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, keskkonnaseire seadus, jahiseadus, keskkonnaregistri seadus, keskkonnajärelevalve seadus, kemikaaliseadus, kiirgusseadus, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus. • Ja see pole veel kogu nimekiri. • Miks siis ikka keskkonnaõigus?

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUSVastu võetud 22. veebruaril 2005. a • §3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui:1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. • §4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. • §5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

6. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem;4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;

7. 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine;7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine;8) malmi või terase esmane sulatamine;9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;

8. 12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas;13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

9. 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist;28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine;

10. Keskkonnamõju hindamise rühmatöö alus on võetud „Keskkonnavihik noortele“. Koost. E.Mets, A.Tuusti, H.Tuusti. SA Roheline maakond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn, 2005, lk.18

11. Oletame, et Sinu kodukohta hakatakse rajama ( vali üks ): *sadamat / terminali *tselluloosikombinaati *kahe sõidurajaga tee ehitamist vähemalt nelja sõidurajaga teeks *ohtlike jäätmete põletamise, keemilise töötlemise või ladestamise ettevõtet *seafarmi, kus saab kasvatada rohkem kui 3000 nuumsiga *tuumaelektrijaama või muu tuumaseadmega rajatist *ratsatalu *bensiinijaama ( +kauplus+toitlustus) *loodusrada *naiste plaaži

12. Ülesanne 1.Too välja kõik antud rajatisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed keskkonnamõjud. 2.Missugusele keskkonna aspektile ( ökoloogiline, majanduslik, sotsiaal-kultuuriline ) võib antud rajatis mõju avaldada? KUIDAS? 3.Kas kõnealuse objekti rajamine õigustab end või mitte ( vastavalt sellele, kas ülekaalus on positiivsed või negatiivsed keskkonnamõjud ) ? Kes teeb lõpliku otsuse?

13. Rühma poolt valitud rajatis : ...............

30. Seoses naiste plaaži rajamisega on oluline arvestada : • “Mõistes küll häid kavatsusi korraldada üks põnev ja uuelaadne päevaüritus, osutasin korraldajale saadetud märgukirjas mõningatele aspektidele, kuidas selline ühele sugupoolele suunatud üritus võib kaasa aidata ühekülgsete soorollide taastootmisele ühiskonnas, mis ei pruugi peegeldada tegeliku elu mitmekesisust, ning võib olla seeläbi meeste ja naiste võrdseid võimalusi piirav.“ – poiste päevast mänguasjamuuseumis. ( Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse volinik ) ; 29.12.2007

31. ? Teadupärast on kõige ilusam värv roosa! Miks juba sünnitusmajas ahistatakse poisslapsi, toppides nad läägesse helesinisesse?