Lasteaialapse häiriva käitumise erinevad põhjused

1. Lasteaialapsehäirivakäitumiseerinevadpõhjused Lii Lilleoja eripedagoog-perenõustaja EELK Perekeskus

2. Ettekanne • Lapse käitumisekujunemisemõjutajad. • Käitumisraskusedkoolieelseseas. • Käitumisesuunaminejakorrigeerimine.

3. Käitumisprobleemid • Käitumisprobleemid on nagu “palavik”, millelvõib olla palju erinevaidpõhjusi. Needleiavadlahenduseainultseljuhul, kuipõhjusedäratuntakseja vastavaltsellele “ravitakse” (P. Aavik2008)

4. Käitumisraskustemõiste • Käitumisraskused“ on mõiste, miskirjeldabolulistkõrvalekallettavapärasestkäitumisest, midavõiksoodatasamaealisteltlasteltsamadestingimustes. • Eestis on viimastelaastateleemaldutudharidusesmeditsiinikesksusest, eritierivajadustegalastepuhul. Seetõttukasutataksepedagoogikastermininakäitumisraskustvarasemakäitumishäireasemel.

5. Käitumisraskusiennetavadtegurid Need mõjutavad last tugevamini kui riskitegurid: • Head intellektuaalsed võimed, kõrge IQ, andekus • Leplik loomus, sotsiaalsus, optimistlik suhtumine • Sisemine kontrollimehhanism, enesejuhtimisvõime • Adekvaatne enesehinnang • Oskus luua sõprussuhteid eakaaslastega • Vähemalt üks oluline täiskasvanu lapse elus • Edukas toimetulek • Huvitegevustega tegelemine • Lapse võimeid toetavad elutingimused • Hea füüsiline tervis (P. Aavik 2008)

6. Riskitegurid Riskitegurite kuhjumine suurendab otseselt käitumishäirete kujunemise tõenäosust. • Geneetiline soodumus. • Varase lapseea riskitegurid: enneaegsus, turvatundeta kiindumussuhe, vanemate psühholoogilised probleemid, varase lapseea stressikogemused (nt lein, lahkuminekud). • Järelvalve puudumine, eakaaslaste mõju. • Agressiivsed, impulsiivsed, ebajärjekindlad vanemad. • Vanemate madal haridustase, toimetulematus vanema rolliga, piirideta kõikelubav kasvatus, liiga autoritaarne kasvatus, ebastabiilne kasvatus, ükskõikne või vältiv suhtumine. • Laste vähene intellektuaalne stimuleerimine. (P. Aavik 2008)

7. Käitumisraskustegalastel on … • tähelepanekuid vähem, need on valikulised ja ebatäpsed • suurenenud tundlikkus vaenulike signaalide suhtes • märkamata jäävad sõbralikkuse signaalid • puudujääk teiste tunnete eristamises ja eesmärkide mõistmises • sagedased tõlgendused teiste vihana • ei leia konfliktides sobivaid lahendusi • reaktsioonid on agressiivsed, kuid oma viha ei teadvustata • puudulik on võime hinnata oma tegude tagajärgi • ei oska teise positsioonilt asju näha ega hinnata.

8. Põhjused Käitumisraskustepõhjusedjagataksekahtesuurderühma: • orgaanilisedpõhjused(kaasnevadntvaimupuudega, autismiga, aktiivsus- jatähelepanuhäirega ) • sotsiaalsedtegurid(puudulikudsotsiaalsedoskused, ebaadekvaatnekasvatus, kodusedprobleemid, kohanemisprobleemid, muutused)

9. Erivajadusega lapsed Mõnikorderinevadlapsed: • oma võimetelt, • taustalt ja • isiksuseomadusteltsedavõrd, • et nendearenguvajadusi on raskerahuldadatavakeskkonnas. Sel viisilavalduvaiderinevusinimetataksearengulisteksvõihariduslikekserivajadusteks.

10. Erivajadusteliigitus Erivajadusiliigitatakseerinevatesriikideserinevalt. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisesttulenevliigitus: • meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) • vaimupuuded • kõnepuuded • kehapuuded • õpiraskused • emotsionaalsedvõikäitumisraskused • liitpuuded. Tänapäevaltuuakseeraldierivajadusenavälja ka autismispektri häired ja andekus.

11. EVL arengutoetamine • Erivajadustegalasteemotsionaalset, sotsiaalsetjaintellektuaalsetarenguttoetab see, kuineidkoheldakseväärtuslikenaningnadkogevadrühmakaaslastegavõrdväärseidedu- jaeneseteostusevõimalusi. • Neiletulebandajõukohasedülesanded, võtmeküsimuseks on õigeraskusaste. • Õigeraskusastetegevustestagabkadistsipliini.

12. Spetsiifilinearenguhäire • Kahjustunud on mitmedarenguvaldkonnad: motoorika, kognitiivsedfunktsioonid, kõne, tahte- jatundeelujm. • Erivajadusavaldubpsüühilisteprotsessidemadalamasarengutempos– väljendubnooremalevanuseleiseloomuliku (infantiilse) käitumisena. • Neil on madaltöövõime, raskusedtegevusteplaneerimiseljaläbiviimisel. • SA on omaolemuseltpotentsiaalsedõpiraskused, midamääratletaksekoolieas.

13. SA lapse toetamine • Arendustööeripärasõltubvanusest, arengutasemest, kodusestkeskkonnast. • Kujundamistvajavadkõikvaldkonnad: • eelkõigepsüühilisedprotsessid • kõne (vajablogopeediabi) • sotsiaalsedoskused, eelkõigemäng. SA lapseleparimaksarenduskeskkonnaks on lasteaiatasandusrühm. Tegevusteson olulineõigeraskusaste, kordamine, tegevusedalarühmades, individuaalnetöö. Kui SA jäävadkoolieelseseasmärkamatajaabita, avalduvadkoolisõpiraskused.

14. Pervasiivsedarenguhäiredehkautismispektrihäired • Tegemist on neuroloogilistehäiretega, mismõjutavadinimesevõimetsuhelda, aru saada keelest, mängida ja olla teistegaseotud. • Häiregakaasneblapsehuvide ja tegevusaktidepiiratus, stereotüüpsus ja monotoonnekorduvus. • Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldistkognitiivsetefunksioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. • Nimetatudtunnused on püsivadningvarieeruvadüksnesavaldumiseintensiivsusepoolest. • Pervasiivsedarenguhäiredavalduvadesimeseviieeluaastajooksulkõrvalekalletenaeakohasestkäitumisest.

15. Pervasiivsetearenguhäiretejagunemine • Umbes 60%-l pervasiivsearenguhäiregalastest on tugevvaimsearengumahajäämus, 20%-l on intelligentsuskeskminevõiüleselle. • Pervasiivsetearenguhäiretegalapsedjagunevadkahtesuuremasserühma: lapsed, kellelesinebeelnimetatudkõrvalekaldeideakohasestarengustväheselmääral(Aspergerisündroom) ja lapsed, kellelpervasiivsedarenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autisme. Kannerisündroom).

16. Arendustegevusautismigalastega • Sobivaarendustegevusetulemusena on võimalikkujundadaesmaseidoskusiigapäevasekstoimetulekuks. • Autismigalasteerirühmades (4 last) jateisteserirühmades (nt 7 lapsegaarendusrühmas, 12 lapsegatasandusrühmas) on õpetajaljaeripedagoogilvõimalikmaksimaalseltlähtudaigastlapsest. • Sobitus- jatavarühmades peaks olematugiisik, et tagadarühmasturvalisusjaautismigalapseleindividuaalnelähenemine.

17. Arendustegevus • Sihipärastarendamistvajavadtähelepanu, jäljendamisoskus– eeldusedõpetamiseks. • Kasvukeskkonnaeripäraks on rutiinsus, korrapärasus, etteteadmine – tekibturvatunne, arenebiseseisvusningseetõttu on kavähemkäitumisprobleeme. • Oluline on visualiseerimine – piktogrammid. • Õpetataksesotsiaalseltaksepteeritavatkäitumist – ntosutamajaküsimapalunanna(mittepõrandaleviskuma). • Toetadatulebüleminekutuudekeskkonda. • Ülioluline on igapäevanekoostööperega.

18. Aktiivsus- jatähelepanuhäire • Hüperaktiivsus on üldlevinudnimetus, millegatähistatakseaktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). • Tegemist on seisundiga, mille puhul on lapselraskusikeskendumise ja tavapärastelekäitumisreegliteleallumisega. • ATH põhjustabmärkimisväärseidtoimetulekuraskusierinevatestegevusvaldkondades− õppimises, suhtlemises, korraleallumises.

19. Häireolemus • 2000. aastastalateskäsitletakse ATH kuipsüühikatäidesaatvafunktsioonihäiret−võimet oma tegevustplaneerida, plaani järgitegutseda, saavutadaplaneeritudtulemusi. • Häirekesksekssümptomiks on tähelepanu ja keskendumisvõimenõrkus. • Liigneimpulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsedprobleemid.

20. ATH tunnustevaldkonnad Aktiivsus- ja tähelepanuhäirepuhulavalduvadtunnused 3 valdkonnas: • Tähelepanematus− suudabkeskendudaainultüheletegevuselekorraga, tähelepanu on lühiajaline. Ei suudaeristadaolulistebaolulisest, ei märkadetaile, teebhooletusvigu, kaotab oma asju, probleemidmeelespidamisega. • Impulsiivsus − tegutsebmõtlematult ja asubkorraldusttäitma, enne kui on sellelõpunikuulanud ja sekkubküsimata, häiribteisi. • Ülemääraneaktiivsus−ei püsipaigal, nihelebtoolil, jookseb, hüppab jne.

21. Kõigetähtsam, mis ATH lastaitab: • Täiskasvanutepositiivnesuhtumine, sestkõigeenamvajablapsmõistmist, rahu; • Kohandadatuleks oma ootusilapsekäitumiseosas; • Õpetajadpeaksidteadma, kuidassellistelastegakäituda: needlapsed ei ole kasvatamatud, vaidebaküpsedülesandeidtäitma ja õppetegevustesedukaltosalema.

22. ATH lapsetoetamine Kõigeolulisem on järjekindlus, kindelpäevarütm, rutiinid, reeglid, kindladkavad: • rühmas on olulineõpetajakindel, lasteletuttav, turvalinetööstiil, sobivadvõtted; • ülesandeid ja reegleidvõibpaludateistelekorratahüperaktiivsusetunnustegalapsel; • validaistekoht, kus on vähemvälistsegamist, tähelepanu hajutavat; • võimaldadalapselelühemadülesanded; valikuvõimalusi, võimalusiliikumiseks; • märguandekstunnusmuusikakasutamine (nttuleb hakata koristama).

23. ATH lapsetoetamine 3. • pikemadinstruktsioonid ja ülesandedtulebjaotadaväiksemateksosadeks; • sagelimeeldetuletada, et ülesannetulebtäita; • ükskorralduskorraga, andaaegakorraldusttäita, pikemateleülesannetelevaheajad; • ATH-lapsel ei tohi olla igav, õpitegevuspeab olema mitmekesine, näitlikustatud; • mittekatkestada, kuita on tegevussesüvenenud, püüdatähelepanukuita on lõpetanud; • mitteandaüldsõnalisi (ole ettevaatlik!) egaliitkorraldusi (missateed, tule tagasi!)

24. ATH lapse toetamine • andasoovid ja korraldusedtäpselt ja otse, nii et lapsneidüheseltmõistaks; • kuitateebnaguoodatud, siis näidakekoheheameelt – olulinevahetutagasiside; • õpetadategevusilõpetama, andesjõukohaseidülesandeid; • pikendadaülesannetele kuluvat aega, muutesneidkeerukamaks, töömahukamaks; • õpetadaootamaviidateskonkreetseteletoimingutele – kohekuipilt valmis on...; jälgidalapsekehakeelt − kergem on konfliktsituatsiooniennetadakuilahendada; • mõnikord on vaja lastrahunemisekshaardesvõisüles hoida;

25. ATH lapse toetamine • “aeg maha” meetod−järelemõtlemiseks suunata eraldatud kohta võiruumi, kuslapspeab istuma seni, kunitäiskasvanuannabloasealtlahkuda. Samalajallapsegamitterääkidaegavaielda. Koolieelikutelvõiks olla istumisaeg 1-2 minutit. Aja määratlemisekskasutadantliivakella, taimerit. • “valgusfoori” meetod− kasutatakserühmaskokkulepitudtähendusegaringikujulisimärke: punane - rääkiminekeelatud, kollane - sosinalrääkimine, roheline - rääkiminelubatud. Kuiõpetajakasutabneidmärkevaheldumisi, siis saabhüperaktiivsusetunnustegalaps ka piisavaltvõimalusträäkida. • “1-2-3 magic” − kuilapsrikubreeglit, saabta 1 hoiatuse, kui ei toimi, siis 2. ja 3. hoiatustähendab, et hakkab toimima ”aeg maha” meetod. • lepingutesõlmimine−lihtsassõnastuseslepingarutatakseühiseltläbiningallkirjastatakselapse, õpetaja ja vanemapoolt. • “kirjavahetusekaart” − igapäevalõpusantakse koju kaasakaart, kus on positiivsesvõtmeslapseosaleminetegevustes (ajalinekestvus, tegevuse sisu), hommikultuuakselasteaedakaart, kus on kirjaskodusedtegevused.soovitav on individuaalnepsühho- ja käitumisteraapia, arendatakse(treenitakse) funktsionaalsettoimetulekut ja suhtlemisoskust.

26. Sotsiaalsetestteguritestpõhjustatudkäitumisraskused Enamiklapsikäitubhalvastiseetõttu, et nadtunnevad end mingilpõhjuselhalvastijaeioskateisitikäituda. Neil on tihti: • puudulikudsotsiaalsedoskused, • ebaadekvaatnekasvatus, • kodusedprobleemid, • kohanemisprobleemid, • muutused.

27. Sotsiaalsusjasotsiaalsedoskused • Sotsiaalsus on temperamendijoon, sotsiaalsedoskusedomandatakse. • Temperament on osaliseltpärilik, kuid see kujunebkaraseduseajalningka lapse esimesteeluaastatekasvutingimusedvõivadtemperamendibioloogilisttuumamuuta. • Lapselteisaanõudaomatunnetekontrollimist, kuidsaabõpetadakontrollimaomakäitumist. (LiisaKeltikangas-Järvinen 2011)

28. Sotsiaalseteoskustedefinitsioon Sotsiaalsedoskused on eesmärgilesuunatudõpitudkäitumine, misvõimaldabefektiivseltsuheldajafunksioneeridaerinevatessotsiaalseteskeskkondades. Eesmärgilesuunatudkäituminevõiblähtuda: • suhetest (tahankoosteistegakodumängida) • vajadustest (vajanabilossiehitamisel) Sõltubkeelelisestvõimekusestjaüldisestarengutasemest. Sotsiaalseidoskusiõpitaksejälgimisejajäljendamiseteel.

29. Sotsiaalsekäitumiseareng • Laps peabesiteksäraõppimaerinevadsotsiaalsedoskused, mis on vajalikudpaljudesolukordades. • Teisekstulebõppidateistejaoksvastuvõetavaltkäitumaerinevatessotsiaalsetesolukordades(ntmänguväljakul, poes, teatris). • Õpitudkäitumisekasutamiseedukussõltubsuurestisuhtlemissituatsioonikontekstistjasellest, kuidas laps sellestarusaab.

30. Sotsiaalsedoskused • Sotsiaalnemõistmine – teisteinimestetunnetejamõtetemõistmine, nendevaatenurgastarusaamine, võimeteisteseisukohtirespekteerida. • Suhtedeakaaslastega – oskusluuajahoidasuhteid, koostööoskused, oskussuheldavastassugupoolega. • Prosotsiaalnekäitumine – jagamine, abistamine.

31. Puudulikesotsiaalseteoskustetagajärjed • Sotsiaalseteoskusteomandamisepuudujäägid on seotudkonkreetsetepuuduvateteadmistevõioskustega, misvõimaldaksidteatudsotsiaalseltkohastkäitumist. • Sotsiaalseoskusesooritusepuudujäägikorral on oskusedolemas, kuidneideiosatakonkreetsesolukorrasrakendada. Puudulikudsotsiaalsedoskusedvõivadpõhjustadaagressiivustvõieemaldumist, õpiraskusi, võivadavaldadamõju lapse vaimseletervisele, kuna ta eisaapiisavaltpositiivsettagasisidet. Puudulikudsotsiaalsedoskusedjaprobleemsedsuhtedlapseeasvõivadtäiskasvanueaskaasatuuakohanemisraskusijaisegipsühhiaatrilisiprobleeme.

32. Vanemad on esmasedsotsialiseerijad • Esimeseleluaastalkujunebesmasehooldajapooltloodudkindlus- jaturvatundeleseotussuhe, mis on suhetesisemisetöömudeliallikaksjamäärab, kuiavatudjausaldavvõikartlikjaettevaatlik on laps uusiinimesikohates. • Vanemad on kalasteleidentifitseerimisemudelikserinevatesotsiaalsetekäitumisteosas – lapsed vaatlevadjaimiteerivad. • Vanemõpetabsobilikkukäitumist, väärtusi, reegleid. Vanemdistsiplineerib – kasutabreegleidrikkuvavõisobimatukäitumisepuhultõhusatsekkumisviisi.

33. Sotsialiseeruminelasteaias • Mõjutavadsoodsaltvõiebasoodsalt lapse isiksuslikudeelsoodumused (ntemotsioonidejaimpulsikontrollimisevõime) jakogemusedvarasematestsuhetest. • Õpetajapeabloomaõhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt, olulisena, rühmakuuluvana. • Lapsed, kellel on omaõpetajagapositiivnesuhe, suudavadpareminiärakasutadalasteaiasolevadarenguvõimalusedningluuaparemadsuhtedkaaslastega.

34. Suhtlemineeakaaslastega • Eakaaslased on omasuhtlemisoskusteltsarnased. • Eakaaslasedeioskakompenseeridakaaslasepuudulikkesuhtlemisoskusiegatullatoimetemamittekohasekäitumisega. • Eakaaslasiseovadühisedhuvidjategevused, mille käigusomandataksesotsiaalseidoskusijasuhtlemisreegleid. • Võimeluuapositiivseidsuhteidkaaslastega on vägaolulinesotsiaalsesuhtlemisekomponent.Kõiklapsed vajavadtunnet, et kuuluvadkuhugi. • Suheeakaaslastegaomabolulistrollielusedukalthakkamasaamisel.

35. 3 võtmeküsimust Täiskasvanu peaks õppimaküsima 3 küsimust: • Mis lapse käitumisestoimub? • Misjuhtusenne? • Misjuhtubpärast? (tagajärg, lapse pooltpõhjustatudtagajärg)

36. Halva käitumisepõhjused • See töötab (laps jonnib, kunisaavutabomatahtmise) • See on harjumus (korduvigapäevaneteadvustamatakäitumine) • Võimalusväljendadaomatundeid (viha, hirm, trots, kättemaks) • Tähelepanusaavutamisevahend • Lapselei ole teisieneseväljendamiseviise

37. Kasvatusnõuanded • Reeglid – lihtsad, arusaadavad, mõistlikud. • Tagajärjed – lapse teojavanusegasobivad, kindlaksmääratud, teadaantud. • Järjepidevusreeglitejatagajärgedesuhtes. • Tundeidtulebmärgata, need sõnastada. • Nõudasaabkäitumise, mittetunnetevaoshoidmist. • Järk-järgultsaabõpetadatunnetevaoshoidmist.

38. 2−3 aastastelasteväärkäitumine • Kaheaastasteltekibhuvisuhtlemisevastu. • Väikelapselei ole veelsuhtlemisoskusiega –kogemusi, seetõttu on sellesvanusestavalinelöömine, lükkamine, näpistamine, hammustamine. • Lapse keeleoskus on nappjaseetõttueisuuda ta verbaalseltkontaktiluua. • Temamaailmvägaenesekeskneningseetõttueisuuda ta nähasedateiseseisukohast. • Laps mõistab, et kui ta kedagilööb, siisjärgnebsellelereaktsioon. Enamjaolt on laps üllatunud, kuitemalöögiobjektkaskarjatabvõihakkabnutma. • Väikelapsel on kalduvuskorrataühtjasamategevustmitukordaningeriolukordades. Ta katsetab, millised on reaktsioonid.

39. Väikelasteõpetamine • Selgitalapselelöömisetagajärge. • Toeta last, kedalöödi. • Kui laps on kedagilöömas, siissekku: EI TEE AI, TEE PAI! • Jälgilapse käitumist. Kuisekkudasageli, siisomandab laps uusisuhtlemisvõtteid. • Kasutatoetustjaarmastust. Kergem on midagisuurendadakuimidagivähendada. Seegasuuremamõjuga on heakäitumisetunnustaminekui halva käitumisekeelamine.

40. Kuulekuseõpetamine • Kuulekustõpitakseigapäevategevustes: Pane mänguasjadkasti!; Mine pesekäed! Korraldustöeldaükskord lapse poolepöördudes. • Kui laps eihakkaülesannettäitma, tulebminnatemajuurdejatehasedakooslapsega. Siissaab laps aru, et teiepooltantudülesanne on täitmiseks. Samaseitohi lapse eestkõikeärateha, ta peabmõistma, et see on temaülesanne. • Kui lapse pealekarjuda, siistaltekibarusaam, et ülesannettulebtäitaallessiis, kuikarjutakse. • Lapse mälumaht on väike, seetõttutulebandaükskorralduskorraga. Hea on luuakorraldustandessilmside. Võibpaludakalapselkorrata.

41. Väärkäitumisepeatamiselihtmeetodeid • Silmside– aitab, kui laps teab, midaoodatakse. • Puudutusjaosutavadžestid. • Läheneminelapsele (ntõpetajakohalolek, ntöeldavaikselt: „Mart, palunkuulatähelepanelikult”). • Lisavõimalusvastamiseks („Midasina teed, et olla Mardigasõber?”). • Nõutudtegevusejuurdesuunamine (ütle, mida lapsed peavadtegema, äraütleseda, midanadvalestiteevad). • Lisainstruktsioonid (kui lapsed pole arusaanud). • Lühisõnalisedkeeludjakorraldused („Mari, hakkaasjuärapanema!”). • Lapselealternatiivsevalikupakkumine („Sul on valida, kasmängidkoosteistelastegaegaloobiasjuvõisamängidüksi.”). (A. Vaher 2013)

42. Halvadreageerimisviisid • Häbistamine; • Siltidekleepimine; • Suulinevägivald – mõnitamine, iroonia; • Füüsilinevägivald; • Ülekaitsmine, vabandusteotsimine; • Karmkaristus (pikkkestvus); • Paranemismärkideeiramine!

43. Õpetaja roll • Õpetajad on laste elus võtmeisikuteks, nad pakuvad emotsionaalset ja sotsiaalset turvalisust lasteaias ja koolis. • Õpetajal peab olema autoriteeti ja oskusi tegelemaks konkreetse käitumisraskustega lapsega nii käesoleval hetkel kui pikemas koostöös. • Vanemad ei soovi oma lapsele halba, aga neil jääb puudu teadmistest ja oskustest, kuidas oma last toetada. • Töö käitumisraskustega laste ja noortega on raske japikaajaline. Ka õpetaja vajab siin abi ja tuge. • Käitumisraskuste ärahoidmine ja ennetamine on efektiivsem kui ravi!

44. Soovitusiõpetajatele • Lahendage probleeme koos lapsega arutledes – määratlege koos probleemi olemus, otsige erinevaid lahendusi, laske lapsel valida nende hulgast sobivaim, tehke koos tegutsemisplaan; • Õpetage lapsele sotsiaalseid oskusi – harjutage koos, näidake ette, aidake ellu rakendada (nt kehahoid, hääle valjus, vestlusoskus, sõprusoskused); • Õpetage lapsele enesekontrolli oskusi ja mitteagressiivseid käitumisviise; aidake lapsel analüüsida olukorda, mitte süüdistada teisi või ennast; • Loobuge negatiivsest hoiakust – tegemist on areneva lapsega, kes võib alati paremaks muutuda! • Pöörduge abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole – vahel on vajalik pidev kontakt. • Tehke koostööd lasteaia spetsialistidega!

45. Leila Lehtmetsaühelasteaiarühmauurimusejäreldused (2014) • Kuue- kuniseitsmeaastastelasteomavahelisikonfliktepõhjustabebapiisavsuhtlemisoskus. • Uuritavasrühmassaienamuskonfliktealguse3lapse mitterahuldavatestsotsiaalsetestoskustest. • Sagedasemadtülidepõhjusedrühmasolid: mängusegamine, füüsilineagressioonjavõitlusparemapositsioonipärast. • Rühmasalgataskonfliktevaidseitselast. • 2/3 antudrühmalastest on omandanud KELARÕK-is kirjeldatudeeldatavadsotsiaalsedoskused: nadsuutsidvaatlusperioodikestelvältidakonfliktidealgatamist.

46. Kasutatudkirjandus Aavik, P. (2008). Käitumihäiredlasteljanoorukitel. Loengumaterjal. Juul, J. (2013). Agressiivsus. Tallinn: VäikeVanker Keltikangas-Järvinen, L. (2013). Väikelapsesotsiaalsus. Tallinn: Koolibri Lapse arenguhindaminejatoetamine. (2009). Tallinn: REKK Lapse vaimsetervisetoetaminelasteaias. Juhendmaterjal. 2013. Tallinn. TerviseArenguInstituut. (kättesaadavveebis) Rogers, B. (2008). Taasleitudkäitumine. Tartu: TÜ Rogers, B. (2011). Käitumineklassiruumis. Tallinn (kättesaadavveebis) Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalseteoskusteareng. Õppiminejaõpetaminekoolieelseseas. Tartu: TÜ