Miks on kaardid "umbes täpsed"?

1. Miks on kaardid "umbes täpsed"? Kiira MõisjaTartu Ülikool

3. ERISTAMINE

4. PIIRITLEMINE

5. Kuidas tekib määramatus? • Ruumiandmestik on reaalse maailma tõlgendus ning selle tõlgenduse esitus • Geograafiline informatsioon sisaldab alati vigu: • paljud nähtused on oma olemuselt ebamäärased • andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid • andmete kogumise ja kasutusse jõudmise vahel on ajaline nihe

6. F2 F1 Kuidas tekib määramatus? Analüüs (otsus) F3 Mõõtmine ja esitus (ruumiandmebaas) Kontseptsioon (reaalsusmudel) Reaalne maailm P. Longley et al. GIS & Science, 2005

7. Määramatuse kontseptuaalmudel Määramatus Raskesti piiritletav objekt Kindlapiiriline objekt Ähmasus Mitmetähenduslikkus Viga Vastuolulisus Umbkaudsus F2 F1 P.F. Fisheri järgi. Fundamentals of Spatial Data Quality, 2006

8. Määramatus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus Ähmasus • Nähtus on ähmane, kui: • nähtusel puudub looduses selgesti tunnetatav piir

9. 0,75 m 1,7 m 3,98 m 4,9 m 4,3 m 5,4 m 3,6 m 3,7 m 1,9 m

10. Määramatus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus Ähmasus • Nähtus on ähmane, kui: • nähtusel puudub looduses selgesti tunnetatav piir • nähtuse eristamise tunnuse väärtus on nii hägune, et raskendab ühest klassifitseerimist

11. Määramatus Mitmetähenduslikkus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus • on põhjustatud: • nähtuse või selle omaduste ebatäpsest definitsioonist • ühe ja sama objekti või tema atribuutide kohta käivatest erinevatest definitsioonidest • ilmneb selles, et ühte ja sama objekti on võimalik paigutada • erinevatesse klassidesse • erinevalt piiritleda • tekketüübid: • vastuolulisus/lahknevus • umbkaudsus

12. Määramatus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus Mitmetähenduslikkus • Vastuolulisus/lahknevus • ühe ja sama nähtuse kohta esineb mitmeid erinevaid definitsioone

13. Määramatus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus ROHUMAA PÕLD Mitmetähenduslikkus • Vastuolulisus/lahknevus • ühe ja sama nähtuse kohta esineb mitmeid erinevaid definitsioone • erinevad kasutajad tajuvad nähtust erinevalt • eristamise tunnused on ebapiisavalt määratletud, mistõttu ühte nähtust on võimalik klassifitseerida mitmesse erinevasse klassi

14. Määramatus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus Loomuliku vahemikud Võrdsed vahemikud Mitmetähenduslikkus • Umbkaudsus • tunnuste määramise metoodika on hägune/mitmetine, mistõttu objekti piiritlemine ei ole üheselt määratud • põllupiiri määramise metoodika: • viimane künnivagu • potentsiaalselt harimiseks kõlbuliku maa piir • kui naaberobjekt selgelt tunnetatav (kraav, tee, tara jne), siis piiriks on see objekt • muldade määramise erinev metoodika • kõik määravad samasid muldade klasse, kuid • kasutades klasse eristavate tunnuste määramiseks erinevaid meetodeid saavad piirid erinevatesse kohtadesse

15. Määramatus Piirita Piiriga Piiriga Ähmasus Mitmetähend. Viga Vastuolulisus Umbkaudsus Viga Avalduvad, ilmnevad Lõpptoote vead (Primaarne) Asukohaviga Atribuudi viga (Sekundaarne) Loogiline õigsus Täielikkus Vigade vormid Vigade allikad Andmete kogumine ja koostamine Andmete töötlemine Andmete kasutamine Huntery ja Berad'i allikal ja vormil põhinev klassifikatsioon. Fundamentals of Spatial Data Quality, 2006

16. Pindala 484 m² • Nurkade määramise viga: • ± 10 cm >> 18 m² • ± 1 cm >> 2 m²

17. 2 kuud hiljem ….. 12 Aeg ja määramatus • andmete kogumise ja kasutusse jõudmise vahel on ajaline nihe Kaardistus

18. Aeg ja määramatus • “Eesti põhikaardi täielikkuse ja temaatilise õigsuse muutumine neljal kaardilehel” • Bakalaureusetöö, Martin Gauk 2007 • 4 kaardilehte, igaühel erinev kaardistusaasta 2003, 2004, 2005, 2006 • Uuriti kui palju on nähtuseid looduses: • juurde tekkinud • ära kadunud • liiki muutunud

19. Aeg ja määramatus • Tulemused • Üldistavaid järeldusi teha ei saa • Vigade jaotus: • juurde tekkinud 34% • ära kadunud 23% • liiki muutunud 43% • Kvaliteedi nõuetele 2007. a. tehtud kontrolli käigus ei vastanud: • täielikkuses (puudu/liigne) 1 kaardileht (2006) • temaatilises õigsuses (klassifitseerimine) 2 kaardilehte (2004, 2005) • Enim tekitasid vigu: • täielikkuses – hekid, rajad, kiviaiad, < 2 m laiused kraavid, põõsasharvikud • liikide määramisel – rada/pinnastee, mets/raiesmik, kõrvalhoone/vare

20. Kuidas elada koos määramatusega? • Teadvustada, et määramatus on paratamatus • Uurida ja hinnata andmete kvaliteeti • metaandmed • foorumid • Teha selgeks • milline mõju on sisendi määramatusel väljundile • millises täpsusklassis on otstarbekas ruumi uurida ja kas erinevatest andmeallikatest saadud andmed selleks sobivad • Kasutada võimalikult palju erinevaid allikaid

21. Kokkuvõtteks • Määramatus on kindlasti midagi enamat, kui lihtsalt viga. • Mida detailsemalt me andmeid kogume ning mida paremad nad on, seda ebakindlamad me oleme nende esitamise kvaliteedis. • Metaandmete olemasolu ja kättesaadavus on ruumiandmete kasutamise võtmeks