SlideServe
Menu
Préférences
© SlideServe · v2026

Miks suitsetatakse?

ayala avatar
9 diapositives · 408 Views · Sep 12, 2014

Miks suitsetatakse?. Terviseedendus 2008 Eve Viks. Suitsetamise põhjused. Sotsiaalsed – tutvusringkonna mõju, töötus, autoriteetide/iidolite eeskuju, madal enesehinnang, haridustase.

Miks suitsetatakse? - slide 1
01 / 9Miks suitsetatakse?
1 / 17

Télécharger la présentation

Miks suitsetatakse?
Une image / un lien ci-dessous est fourni (tel quel) pour télécharger la présentation

Politique de téléchargement : le contenu du site vous est fourni TEL QUEL pour votre information et votre usage personnel ; il ne peut être vendu, concédé sous licence ni partagé sur d’autres sites sans l’accord de son auteur.Le contenu vous est fourni TEL QUEL, pour votre information et votre usage personnel uniquement. Téléchargez la présentation en cliquant sur ce lien. Lors du téléchargement, si vous ne parvenez pas à télécharger une présentation, l’éditeur a peut-être supprimé le fichier de son serveur.Pendant le téléchargement, si vous ne parvenez pas à obtenir une présentation, le fichier a peut-être été supprimé par l’éditeur.

F I N

Plus de contenu associé

Transcription de la présentation
  1. Miks suitsetatakse? Terviseedendus 2008 Eve Viks

  2. Suitsetamise põhjused • Sotsiaalsed – tutvusringkonna mõju, töötus, autoriteetide/iidolite eeskuju, madal enesehinnang, haridustase. • Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum.

  3. Fakte suitsetamisest • Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. • Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16. aastast inimest ja iga viies 14-18. aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. • Tubakas tapab iga teise kasutaja. • Tubakas põhjustab 4 miljonit surma aastas ja arvatakse, et aastaks 2025 on tubakas põhjuseks 25 miljoni inimese surmas. • Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena. • Arvatakse, et tubakas annab energiat kuid tegelikult vähendab.

  4. Noorte suitsetamisele mõju avaldavad tegurid • Sotsiaalmajanduslikud – vanus, sugu, perekonna struktuur ja suurus, sissetulek, rahvus jm • Interpersonaalsed – sõprade, vanemate, vendade – õdede suitsetamine ja nendega läbisaamine. • Käitumuslikud – hüperaktiivsus, koolikohustuse mittetäitmine, madal õppeedukus. • Isiksuslikud tegurid – isikust endast tulenevad tegurid.

  5. Reklaami mõju • Paljudes reklaamides kujutatakse suitsetamist positiivse ja vabastava tegevusena • Suitsetajat kujutatakse eduka, seksapiilse ja heas vormis oleva inimesena, mis olulisel määral mõjutab tüdrukute ja naiste suitsetamist, kuna nad usuvad, et suitsetamine aitab kehakaalu hoida kontrolli all ja tõsta enesehinnangut. • Reklaamides on keelatud kasutada sõnu “light” ja “mild” (kerge, mahe) kuid ikkagi püüavad tubaka turustajad tarbijat eksitada, näiteks naistele mõeldud sigaretid on erilise, silmatorkava disainiga (pikad ja peened).

  6. Nikotiini toime • Suitsetajad tunnevad peale nikotiini sissehingamist ennast uimasena, kuid pikapeale areneb tolerantsus. • Algaja suitsetaja võib tunda kurgu kuivust ja ärritatust, tihti esineb köha. • Südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. • Võib esineda iiveldust, nõrkust , kõhukrampe ja peavalu – need sümptomid kaovad kui nikotiini suhtes on tekkinud harjumus. Nikotiinil tundub olevat võime suurendada kontsentreerumist ning mõjuda rahustavalt.

  7. Nikotiini toimemehhanismid • Nikotiini sõltuvust soodustava mehhanismi toimet pole veel suudetud selgeks teha. • Sõltuvuse peamine tekitaja on kesknärvisüsteemi ergutav nikotiin – närvide vahendaja – ainele atsetüülkoliinile keemiliselt sarnane aine. • Nikotiinisõltuvuse teke oleneb kesknärvisüsteemi tundlikkusest nikotiinile ja nikotiini eritumise kiirusest maksa kaudu. • Imendub kopsude kaudu kiiresti vereringesse ja mõjutab ajutegevust ning kogu ülejäänud organismi. • Kiirendab soolestikutegevust, tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi. Olenevalt annusest on nikotiin rahustava või ergutava toimega.

  8. Suitsetamine ja tervis • On seotud mitmete krooniliste haiguste tekkega – südamehaigused, kopsu- ja hingamisteede haigused ja vähk. • Suitsetamine suurendab inimeste surmaohtu meestel keskmiselt 1,7 korda ja naistel 1,3-1,5 korda. Risk suureneb suitsetavate sigarettide arvu ja suitsetamise kestvusega. • Suitsetajal on risk haigestuda kopsuvähki 25 korda suurem kui mittesuitsetajal. • Suureneb oht haigestuda suu-, söögitoru-, kuse-, põie-, neeru- ja kõhunäärmevähki. Risk on seda suurem, mida rohkem sigarette päevas kulub.

  9. Kasutatud allikad • http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1622 külastatud 6.03.2008