1 / 11

ITK PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMIS MALLE ESKUSSON

ITK PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMIS MALLE ESKUSSON. Matemaatika õpetaja. Õpetatavad klassid 7, 8, 9, 10, 11, 12. PÖÖRDKEHAD. KOONUS SILINDER KERA. Ristküliku külge AD, mille ümber pöörlemine toimub, nimetatakse silindri teljeks. Külg CB on moodustaja

kiaria
Télécharger la présentation

ITK PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMIS MALLE ESKUSSON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ITK PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMIS MALLE ESKUSSON • Matemaatika õpetaja. • Õpetatavad klassid 7, 8, 9, 10, 11, 12.

  2. PÖÖRDKEHAD • KOONUS • SILINDER • KERA

  3. Ristküliku külge AD, mille ümber pöörlemine toimub, nimetatakse silindri teljeks. Külg CB on moodustaja Küljed AB ja DC on silindri raadiused (AB=DC=r). Kahe põhja vahelist kaugust nimetatakse silindri kõrguseks (AD=h). SILINDERSilinder tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma külje

  4. Silindri lõikamisel tasandiga, mis läbib telgle, nimetatakse telglõiguks (kujult ristkülik). Silindri lõikamisel tasandiga, mis on risti teljega, nimetatakse ristlõikeks (kujult põhjadega võrdne ring). Silindri lõiked

  5. Külgpinnaks on ristkülik külgedega 2πr ja h Sk=2πrh. Põhjadeks on 2võrdset ringi raadiusega r Sp=πr2. Täispinna moodustavad kaks põhja pindala ja külgpind St=Sk+2Sp St=2πrh+ 2πr2. Silindri ruumala V=Sph V=2πr2h. Silindri pinnalaotus

  6. Kaatet AC, mille ümber pöörlemine toimub, jääb koonuse teljeks. Teine kaatet AB, jääb põhja raadiuseks ja tähistatakse tähega r. Hüpotenuus BC moodustab koonuse külgpinna ja tähistatakse tähega m. Koonuse tipp C. Tipu C kaugust põhjast nimetatakse koonuse kõrguseks AC=h. KOONUSKoonus tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti

  7. Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge, nimetatakse telglõikeks. Telglõige on võrdhaarne kolmnurk ABC. Koonuse lõikamisel tasandiga, mis on risti teljega, nimetatakse koonuse ristlõikeks. Ristlõiked on kujult erinevate raadiustega ringid. Koonuse lõiked

  8. Koonuse külgpind on ringi sektor Sk=πrm. Koonuse põhi on ring Sp=πr2. Täispindala St=Sk+Sp St=πrm+πr2. Ruumala V= Sph V= πr2h. Koonuse pinnalaotus

  9. Kera piiravat pinda nimetatakse sfääriks. Sfääri kaht punkti ühendavat lõiku AB nimetatakse kera diameetriks d=2R. KERAKera tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri

  10. Kera iga tasapinnaline lõige on ring. Lõiget, mis läbib kera keskpunkti, nimetatakse suurringiks, vastavat lõikejoont suurringjooneks (jagab kera kaheks poolkeraks). Kõik ülejäänud lõiked on väikeringid. Tasandit, millel on kera pinnaga üksainus punkt, nimetatakse puutujatasandiks. Kera lõiked

  11. Kera suurringi pindala S=πR2. Kera (sfääri) pindala S=4πR2. Kera ruumala V= πR3. Kera pindala ja ruumala

More Related