1 / 21

Projekt „Rannikul asuvate omavalitsuste tegevused puhtama Läänemere heaks“

Projekt „Rannikul asuvate omavalitsuste tegevused puhtama Läänemere heaks“ Kesk-Läänemere INTERREG IVa programm 2007-2013 Maret Pank TTÜ Kuressaare Kolledž Manija, 30.juuni 2012. Vähendada Läänemere saastamist toitaineterikaste heitmetega. Projekti eesmärk. Omavalitsused:

les
Télécharger la présentation

Projekt „Rannikul asuvate omavalitsuste tegevused puhtama Läänemere heaks“

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Projekt „Rannikul asuvate omavalitsuste tegevused puhtama Läänemere heaks“ Kesk-Läänemere INTERREG IVa programm 2007-2013 Maret Pank TTÜ Kuressaare Kolledž Manija, 30.juuni 2012

  2. Vähendada Läänemere saastamist toitaineterikaste heitmetega. Projekti eesmärk

  3. Omavalitsused: 1) Juhtpartner - Norrtälje ov, Rootsi 2) Östhammari ov, Rootsi 3) Uusikaupunki ov, Soome 4) Pihtla ov Saaremaa, Eesti Ülikoolid: 5) Uppsala Ülikooli Erkeni Laboratoorium, Rootsi 6) TTÜ Kuressaare Kolledž, Eesti Projektis osalevad partnerid

  4. Projekt kestab mai 2010 – detsember 2012 Projekti kestus

  5. Toetatakse teadlikkust suurendavat kohalikku tegevust ning jagatakse teadmisi keskkonnasäästlike tehnoloogiate kohta. Põhiteemadeks on Reoveekäitlus hajaasustuse majapidamistes ning külastussadamates Projekti tegevused

  6. Partneromavalitsused nõustavad hajaasustuste majaomanikke keskkonda säästvamate reovee käitlussüsteemide kasutuselevõtul Majapidamiste reoveekäitlus

  7. Lõbusõidupaatide omanikke ning veeturiste õhutatakse merevee reostamise asemel kasutama sadamate jäätmepumplaid. Kohalikke omavalitsusi ja külastussadamate operaatoreid toetatakse selleks olemasolevate võimaluste teadvustamisel ja uute pumplate planeerimisel. Lõbusõidupaatide reoveekäitlus

  8. Rootsi ja Soome rannapiirkondadesse paigutatakse veekvaliteedi mõõtmisseadmed, et jälgida rannikuvee parameetrite muutumist ning anda sellest teada kohalikule elanikkonnale. Saadud tulemusi võrreldakse Eestis kättesaadavate rannikumere vee kvaliteeti iseloomustavate andmetega. Vee kvaliteedi monitooring

  9. Projekti partnerid püüavad leida ühiselt uusi meetodeid, et kaasata elanikkonda. Meetodid sisaldavad võrreldes tavapäraste tegevustega rohkem individuaalset nõustamist ning lahenduste leidmist. Projekt on rajatud usule, et individuaalne toetus tõstab elanike soovi investeerida olukorra parandamisse. Kuidas?

  10. 1. Hoolivus ning teadmised üksikmajapidamiste tehnoloogiliste võimaluste kohta kasvavad 2. Keskkonnanõuetele vastavat heitvee käitluse tehnoloogiat kasutavate majapidamiste hulk suureneb 3. Piirkonna omavalitsused, elanikkond ja ettevõtjad, samuti siinsed sadamate ja paadiomanikud on omandanud lisateadmisi ning näitavad üles valmidust tegutseda selle nimel, et vähendada toitaineterikaste heitvete juhtimist Läänemerre ja põhjavette. Tulemused

  11. 1. Veemajandusolukorra kaardistamine: - selgitatakse välja majapidamised, mis vajavad täpsemat olukorra selgitamist; - pannakse paika piirkonnad, kus on vaja leida ühiseid lahendusi; - määratakse majapidamised (piirkonnad), kus heitvete käitlemist tuleb otsekohe parandada Pihtla Vallavalitsuse tegevused

  12. 2. Probleemsete majapidamistega tegelemine: - lahendusvõimaluste selgitamine probleemsete majapidamiste elanikele; - veeanalüüside võtmine probleemsetest piirkondadest; - konsultandi kaasamine probleemsemate majapidamiste nõustamisel

  13. 3. Selgitusmaterjalid: - ühiste selgitusmeetodite ja – materjalide väljatöötamine; - selgituskampaaniad Pihtla valla elanikele – toimub 2 seminari

  14. 4. Koostöö arendamine: - edendatakse koostööd riigiametnike, kohalike omavalitsuste ametnike, mittetulundusühingute, äriühingute ning elanikkonnaga, et paremini kasutada eksisteerivaid tehnoloogilisi ja finantsvõimalusi keskkonna ning veemajanduse olukorra parandamiseks valla territooriumil.

  15. Koostöös anti välja käsiraamat „Reovete käitlemise tehnoloogiad Saare maakonna hajaasustatud aladel“ Korraldatakse mitu regionaalset seminari ning rahvusvaheline konverents Tallinnas projekti lõpus Koostatakse ülevaade reovete käitlemise olukorrast Saare maakonnas, paaditurismist ning külastussadamatest ja rannikumere kvaliteedi jälgimisest Eestis Koostöö TTÜ Kuressaare Kolledžiga

  16. Avaldatakse järjepidevalt temaatilisi artikleid Pihtla valla ajalehes „Kraater“ Hoitakse vajalikku infot Pihtla Vallavalitsuse kodulehel Pannakse üles infostendid vallavalitsuse majja ning Kaali Põhikooli. Lisaks...

  17. Kõik selle nimel, et Pihtla valla elanike teadlikkus keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja tegevuste osas tõuseks. Seega on nad projekti järgselt rohkem valmis tegutsema selle nimel, et vähendada toitaineterikaste heitvete sattumist Läänemerre ja põhjavette.

  18. www.act4mybalticsea.eu Projekti koduleht

  19. Miks just Pihtla vald? Saaremaal on 750 km rannajoont, sellest 40 km Pihtla vallas. Pihtla vallas paikneb kokku 750 majapidamist, millest 6% on kanaliseeritud. Enamus majapidamisi asub hajaasustusega aladel.

  20. Suur osa Saaremaa territooriumist on kaitsmata põhjaveega pinnasega alad. Seega iga tilk reostust, mis satub maapinda, on potentsiaalne põhjavee või rannikuvee reostaja. Seetõttu on väga oluline kasutada õigeid heitvete käitlemise seadmeid ning tehnoloogiaid.

  21. Tänan tähelepanu eest!

More Related